1-08-6566\7

1-08-6566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juunil 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-6566 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi E.T süüdistuses KarS § 424 Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. mai 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav E.T Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav E.T ik. xxx, töök. A OÜ , eluk.x, varem kahel korral kohtulikult karistatud: 21.septembril 2005.a. Ida -Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg.2 p.7 järgi 3 a. vangistusega tingimis 3 aastase katseajaga; 8.mail 2008.a. Viru Maakohtu poolt KarS §424 järgi rahalise karistusega 15000 kr. ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, alates
2. maist 2008.a. viibib vahi all, Kaitsjad vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. mai 2008.a. otsus E.T suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 26.juunil 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Kiirmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. mai 2008.a. otsusega tunnistati E.T süüdi KarS § 424 järgi ja karistati, KrMS § 238 lg.2 kohaselt, 2 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendati Ida- Viru Maakohtu 21.septembri 2005.a. otsuse järgi kandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 a. 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võeti E.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 a. ja 6 kuuks. E.T tunnistati süüdi selles, et olles
5. detsembril 2004.a. karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis,
6. mail 2008.a., Tallinnas, Punase tänava ja Pae tänava ristmikul, joobeseisundis juhtis sõiduautot Opel Vektra, reg. nr.xxx xxx. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav E.T ei vaidlusta kuriteo toimepanemist ega sellele maakohtus antud õiguslikku hinnangut, vaid taotleb mõistetud karistuse kergendamist põhjuse, et haige isa vajab hoolitsust. Joobes asus autot juhtima selleks, et sõita isa juurde, kes telefonitsi kurtis tervise halvenemise üle. Apellandist on vabaduses viibides ühiskonnale rohkem kasu kui tema vangis olles. Apellant on valmis tasuma kõik rahalised karistused, millega vangistus asendatakse. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav E.T ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni täies ulatuses ning selles esitatud motiividel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et pole alust esimese astme kohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse muutmiseks. Karistusregistri seaduse § 25 lg.1 p.1 kohaselt kustutakse karistusandmed registrist aasta pärast väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi täitmist. Ida- Politseiprefektuuri 3.detsemri 2004.a. otsusega karistati süüdistatavat E.T mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest Liiklusseaduse § 74-19 järgi 12000 kr. suuruse trahviga, mis on tasumata ja see karistus on karistusregistrist kustutamata. Hiljem on süüdistatavat E.T korduvalt karistatud sarnaste rikkumiste eest politsei poolt määratud rahatrahviga kui ka mõistetud süüdi ja karistatud kohtuotsusega. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad need asjaolud, et süüdistatava E.T poolt
7. mail 2008.a. Tallinna linnas sõiduauto alkoholijoobes juhtimine polnud esmane, juhulikku laadi ning raskete isiklike asjaolude kokkusattumisest tingitud õigusrikkumine, vaid paljude varasemate järel üks järjekordne süütegu. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise keeld oli süüdistatavale tema isiklike elukogemuste najal teada. Hool oma isa tervise eest ei õigusta teiste liiklejate elu ja tervise ohtuseadmist ega välista toimepandud süüteo karistatavust. Kiiremenetluse korras mõistetud karistust on maakohus KrMS § 238 lg.2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendanud. Karistuse mõistmisel on maakohus arvesse võtnud süüdistatava E.T süüd, tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendava asjaolu puudumist. Karistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni alammäära lähedane. Eelmise kohtuotsusega määratud katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine toob kaasa kandmata karistuse liitmise ja liitkaristuse täitmise. Varasema jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistus ümbervaatamisele ei kuulu. Seetõttu pole seaduslikku alust süüdistatavale A. Golfastovile mitme kohtuotsuse alusel mõistetud lõpliku karistuse muutmiseks. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
8. mai 2008.a. otsuse E.T suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA I. KESKÜLA