järgi, E.T süüdistuses
järgi, N.N-i süüdistuses
järgi, S.B süüdistuses
järgi, käskmenetluses Prokurör Kaire Hänilene – Lõuna Ringkonnaprokuratuur Süüdistatav ALLAN ALITS elukoht XXX X-XX, isikukood 38008142762 kriminaalkorras karistamata, tõkendita Aivar Kello Kaitsja määratud korras Süüdistatav Kaitsja määratud korras Süüdistatav E.T elukoht XXXXXXX XXXX X-XX, isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1 korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld Anu Pärtel N.N elukoht XXXXXXX X-X, isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 4 korral, tõkendita Rainer Objartel Kaitsja määratud korras Süüdistatav S.B elukoht XXXXXXXXXXX 2 isikukood XXX Kaitsja määratud korras kriminaalkorras karistamata, tõkendita Valli Murde RESOLUTSIOON KrMS § 253 p 1, § 254 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada ALLAN ALITS
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, see on 12 500.- (kaksteist tuhat viissada) krooni riigituludesse.
lg 2 alusel võrdub üks miinimumpäevamäär 50.- krooniga.
alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi järgmiselt: 12.05.2008 1050.- krooni, 12.06.2008 1050.- krooni, 12.07.2008 1050.- krooni 12.08.2008 1050.- krooni, 12.09.2008 1050.- krooni, 12.10.2008 1050.- krooni 12.11.2008 1050.- krooni, 12.12.2008 1050.- krooni, 12.01.2009 1050.- krooni 12.02.2009 1050.- krooni, 12.03.2009 1050.- krooni, 12.04.2009 950.- krooni. Süüdi tunnistada E.T
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, see on 12 500.- (kaksteist tuhat viissada) krooni riigituludesse.
lg 2 alusel võrdub üks miinimumpäevamäär 50.- krooniga.
alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi järgmiselt: 12.05.2008 1050.- krooni, 12.06.2008 1050.- krooni, 12.07.2008 1050.- krooni 12.08.2008 1050.- krooni, 12.09.2008 1050.- krooni, 12.10.2008 1050.- krooni 12.11.2008 1050.- krooni, 12.12.2008 1050.- krooni, 12.01.2009 1050.- krooni 12.02.2009 1050.- krooni, 12.03.2009 1050.- krooni, 12.04.2009 950.- krooni. E.T suhtes kohaldatud tõkend –elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada N.N
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, see on 12 500.- (kaksteist tuhat viissada) krooni riigituludesse.
lg 2 alusel võrdub üks miinimumpäevamäär 50.- krooniga.
alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi järgmiselt: 12.05.2008 1050.- krooni, 12.06.2008 1050.- krooni, 12.07.2008 1050.- krooni 12.08.2008 1050.- krooni, 12.09.2008 1050.- krooni, 12.10.2008 1050.- krooni 12.11.2008 1050.- krooni, 12.12.2008 1050.- krooni, 12.01.2009 1050.- krooni 12.02.2009 1050.- krooni, 12.03.2009 1050.- krooni, 12.04.2009 950.- krooni. Süüdi tunnistada S.B
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, see on 12 500.- (kaksteist tuhat viissada) krooni riigituludesse.
lg 2 alusel võrdub üks miinimumpäevamäär 50.- krooniga.
alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi järgmiselt: 12.05.2008 1050.- krooni, 12.06.2008 1050.- krooni, 12.07.2008 1050.- krooni 2 3 12.08.2008 1050.- krooni, 12.09.2008 1050.- krooni, 12.11.2008 1050.- krooni, 12.12.2008 1050.- krooni, 12.02.2009 1050.- krooni, 12.03.2009 1050.- krooni, 12.10.2008 1050.- krooni 12.01.2009 1050.- krooni 12.04.2009 950.- krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 4100065035; selgituseks märkida: „Süüdistatava nimi, 1-08-5398, rahaline karistus“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035, selgituseks märkida: „Süüdistatava nimi, 1-08-5398, rahaline karistus“. Kui rahalist karistust ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (KrMS § 417).
alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega. Välja mõista Allan Alitsalt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha, 76 krooni 30 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu, 718 krooni 75 senti ekspertiisikulu, 495 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Välja mõista E.T-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha, 76 krooni 30 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu, 718 krooni 75 senti ekspertiisikulu, 495 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Välja mõista N.N-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha, 76 krooni 30 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu, 718 krooni 75 senti ekspertiisikulu, 495 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Välja mõista S.B-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.krooni sundraha, 76 krooni 30 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu, 718 krooni 75 senti ekspertiisikulu. Menetluskulud tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: “Süüdistatava nimi, 1-08-5398, menetluskulu“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: “Süüdistatava nimi, 1-08-5398, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. 3 4 KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest 3 päeva jooksul prokurörile ning allkirja vastu süüdistatavatele. Allkirjalehed kohtuotsuse kättesaamise kohta liita kriminaalasja toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUD Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokuröri Kaire Hänilene käskmenetluses koostatud 18.04.2008.a süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse Allan Alitsat, E.T, N.N ja S.B
Süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse Allan Alitsat selles, et tema grupis koos S.B, E.T ja N.N-iga 28.11.2003.a. hilisõhtul Tartumaal, X asuval kinnistul lõid korduvalt I.K. ’e rusikate ja jalgadega näkku, pähe ja kehasse, kusjuures kui I.K. püüdis põgeneda, hoidis Allan Alits teda kinni ja surus vastu maad. Peksmisega tekitasid Allan Alits, S.B, E.T ja N.N I.K. ’ele järgmised vigastused: ninaluude murd, nahaalune verevalum ning turse näol, alumise kuklaliigese nihestus, nahamarrastus ning põrutus puusa piirkonnas ja peaaju vapustus. Sellega pani Allan Alits toime
teise isiku tervise kahjustamise, löömise ja peksmise. Süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse E.T selles, et tema grupis koos S.B, Allan Alits’a ja N.N-iga 28.11.2003.a. hilisõhtul Tartumaal X asuval kinnistul lõid korduvalt I.K. ’e rusikate ja jalgadega näkku, pähe ja kehasse, kusjuures kui I.K. püüdis põgeneda, hoidis Allan Alits teda kinni ja surus vastu maad. Peksmisega tekitasid Allan Alits, S.B, E.T ja N.N I.K. ’ele järgmised vigastused: ninaluude murd, nahaalune verevalum ning turse näol, alumise kuklaliigese nihestus, nahamarrastus ning põrutus puusa piirkonnas ja peaaju vapustus. Sellega pani E.T toime
teise isiku tervise kahjustamise, löömise ja peksmise. Süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse N.N selles, et tema grupis koos S.B, E.T ja Allan Alits’aga 28.11.2003.a. hilisõhtul Tartumaal X asuval kinnistul lõid korduvalt I.K. ’e rusikate ja jalgadega näkku, pähe ja kehasse, kusjuures kui I.K. püüdis põgeneda, hoidis Allan Alits teda kinni ja surus vastu maad. 4 5 Peksmisega tekitasid Allan Alits, S.B, E.T ja N.N I.K. ’ele järgmised vigastused: ninaluude murd, nahaalune verevalum ning turse näol, alumise kuklaliigese nihestus, nahamarrastus ning põrutus puusa piirkonnas ja peaaju vapustus. Sellega pani N.N toime
teise isiku tervise kahjustamise, löömise ja peksmise. Süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse S.B selles, et tema grupis koos Allan Alits’a, E.T ja N.N-iga 28.11.2003.a. hilisõhtul Tartumaal X asuval kinnistul lõid korduvalt I.K. ’e rusikate ja jalgadega näkku, pähe ja kehasse, kusjuures kui I.K. püüdis põgeneda, hoidis Allan Alits teda kinni ja surus vastu maad. Peksmisega tekitasid Allan Alits, S.B, E.T ja N.N I.K. järgmised vigastused: ninaluude murd, nahaalune verevalum ning turse näol, alumise kuklaliigese nihestus, nahamarrastus ning põrutus puusa piirkonnas ja peaaju vapustus. Sellega pani S.B toime
teise isiku tervise kahjustamise, löömise ja peksmise. Süüdistusaktis tegi prokurör kohtule järgmise ettepaneku süüdistatavatele mõistetava karistuse liigi ja määra kohta: karistada Allan Alits’at
§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 12 500.- (kaksteist tuhat viissada) krooni suuruse rahalise karistusega.
lg 1 alusel tasuda rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: 12.05.2008 1050.- krooni 12.06.2008 1050.- krooni 12.07.2008 1050.- krooni 12.08.2008 1050.- krooni 12.09.2008 1050.- krooni 12.10.2008 1050.- krooni 12.11.2008 1050.- krooni 12.12.2008 1050.- krooni 12.01.2009 1050.- krooni 12.02.2009 1050.- krooni 12.03.2009 1050.- krooni 12.04.2009 950.- krooni karistada E.T (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 12 500.- (kaksteist tuhat viissada) krooni suuruse rahalise karistusega.
lg 1 alusel tasuda rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: 12.05.2008 1050.- krooni 12.06.2008 1050.- krooni 12.07.2008 1050.- krooni 12.08.2008 1050.- krooni 12.09.2008 1050.- krooni 12.10.2008 1050.- krooni 12.11.2008 1050.- krooni 12.12.2008 1050.- krooni 12.01.2009 1050.- krooni 12.02.2009 1050.- krooni 12.03.2009 1050.- krooni 12.04.2009 950.- krooni. karistada N.N
§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 12 500.- (kaksteist tuhat viissada) krooni suuruse rahalise karistusega.
lg 1 alusel tasuda rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: 12.05.2008 1050.- krooni 12.06.2008 1050.- krooni 12.07.2008 1050.- krooni 12.08.2008 1050.- krooni 12.09.2008 1050.- krooni 12.10.2008 1050.- krooni 12.11.2008 1050.- krooni 12.12.2008 1050.- krooni 12.01.2009 1050.- krooni 12.02.2009 1050.- krooni 12.03.2009 1050.- krooni 12.04.2009 950.- krooni. 5 6 karistada S.B
§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 12 500.- (kaksteist tuhat viissada) krooni suuruse rahalise karistusega.
lg 1 alusel tasuda rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: 12.05.2008 1050.- krooni 12.06.2008 1050.- krooni 12.07.2008 1050.- krooni 12.08.2008 1050.- krooni 12.09.2008 1050.- krooni 12.10.2008 1050.- krooni 12.11.2008 1050.- krooni 12.12.2008 1050.- krooni 12.01.2009 1050.- krooni 12.02.2009 1050.- krooni 12.03.2009 1050.- krooni 12.04.2009 950.- krooni. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuste tõendatuse ja prokuröri ettepanekuga karistuste liigi ja määra kohta. Kuriteoga tekitasid süüdistatavad kahju kannatanu I.K, kes kriminaalasjas tsiviilhagi esitanud ei ole.
lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§-s 121 sätestatu kohaselt on kehalise väärkohtlemise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Lähtudes toimepandu süü ulatusest (kannatanule põhjustati rusikate ja jalgadega korduva näkku, pähe ja kehasse löömisega ninaluude murd, nahaalune verevalum ning turse näol, alumise kuklaliigese nihestus, nahamarrastus ning põrutus puusa piirkonnas ja peaaju vapustus), karistust kergendavad asjaolud
tähenduses puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks
p 10 tähenduses on süüteo toimepanemine grupis, kuriteo toimepanemise ajal 28.11.2003.a olid Allan Altis, N.N ja S.B kriminaalkorras (varavastase) kuriteo karistamata ja E.T oli karistatud teiselaadilise toimepanemise eest, mille eest kohaldatud katseaeg oli lõppenud, samuti võttes arvesse asjaolu, et kuriteo toimepanemisest on möödunud 4,5 aastat ning selle 4,5 aasta vältel ei ole süüdistatavate puhul ilmnenud isikuvastaste kuritegude toimepanemise tendentsi, peab kohus põhjendatuks kohaldada süüdistatavate suhtes kergemaliigilist karistust – rahalist karistust ja seda sanktsiooni keskmises määras. Rahaline karistus on eelmärgitud asjaoludel kogumis piisav mõjutusvahend selleks, et panna süüdistatavaid edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest ja selleks, et kaitsta õiguskorra kaitsmise huvisid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada menetluskulud. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendeid ei ole. Heli Sillaots kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.