← Eesti

1-08-3862\11

1-08-3862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus

  1. detsember 2008.a Tallinn 1-08-3862 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Igor Amann Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise
  2. detsember 2008.a Tallinnas, avalik kohtuistung aeg ja koht K.E süüdistuses KarS § 329 ja § Kriminaalasi 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. septembri 2008.a otsus lühimenetluses Süüdistatav K.E Apellatsiooni esitaja Natalja Kutepova Prokurör K.E XXX, töök. XXX XX X elukoht XXX XXX XXX XX, varem 10 korda kohtu poolt karistatud, neist viimati 14.04.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 ja § 329 Süüdistatav järgi 1 aasta 7 vangistusega ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, vahi all alates 06.07.2008.a Vandeadvokaat Rein Kiviloo Kaitsja 1

(5)RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  1. septembri 2008.a otsus K.E suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  2. detsembril 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu
  4. septembri 2008.a otsusega mõisteti K.E lühimenetluses süüdi ja karistati KarS § 329 ja § 424 järgi 1 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena K.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti K.E sõiduauto Opel Astra Caravan registreerimismärgiga 819 TDM.
  5. K.E mõisteti süüdi selles, et olles
  6. aprillil 2005.a karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 ja § 329 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 1 aasta 7 kuu vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning karistus selle eest ei olnud veel kustunud, juhtis uuesti
  7. märtsil 2008.a Maardu linnas Ringi ja Haigla tänava ristmikul,
  8. mail 2008.a. Maardu linnas Keemikute tänaval ja
  9. juulil 2008.a Rapla maakonnas Kehtna vallas Lelle bussipeatuse lähedal sõiduautot Opel Astra Caravan registreerimismärgiga 819 TDM taas alkoholijoobe seisundis. Ta juhtis sama sõidukit juhtimisõigust omamata veel ka
  10. veebruaril 2008.a, kuid siis tal alkoholijoovet ei täheldatud. 2
(5)
  1. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb K.E kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsiooni motiivide kohaselt on teda ühe ja sama teo eest mitu korda karistatud.
  2. veebruaril 2008.a toime pandud kahe liiklusalase rikkumise eest on teda väärteomenetluse korras rahatrahvidega juba karistatud, mistõttu tema samade tegude eest süüdimõistmine ja karistamine kriminaalkorras ei ole seaduslik. Asja uuel läbivaatamisel tuleks väärteomenetluse korras määratud trahvid tühistada või jätta
  3. veebruari 2008.a episood esitatud süüdistusest välja ja kergendada talle mõistetud karistust. Kohus on võtnud karistuse mõistmisel arvesse seda, et teda on varem korduvalt karistatud, ehkki need karistused on juba arhiivi arvatud. Arhiivi arvatud karistusandmete arvestamine ei ole kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Esimese astme kohtuistungil taotles apellant võtta asja materjalide juurde kaks täitetoimingute teatist. Kohus jättis selle taotluse alusetult rahuldamata, sest pidas neid dokumente asjasse mittepuutuvateks.
  4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav K.E ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni osaliselt, taotledes ringkonnakohtul endal uue otsuse tegemist ja K.E-le mõistetud karistuse tingimisi täitmisele mittepööramist. Taotlust põhjendatakse sellega, et tal on väärteokorras korras määratud rahatrahvid tasumata ning sõiduauto konfiskeerimine on juba niigi piisav karistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.
  6. K.E-le karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks K.E-le karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud 3
(5)materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist ja selle tingimisi täitmisele mittepööramist. Kohus on põhjendanud, miks tuleb K.E karistada reaalse vangistusega ning miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke muude vahenditega. 5.
  1. K.E on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude, sealhulgas mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid vaatamata sellele jätkab ta nende toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  2. märtsi 2003.a otsuses nr 3-1-1-26-03 märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RT III 2003, 7, 75). Seetõttu ei pea kohtukolleegium võimalikuks vangistuse veelkordset täitmisele mittepööramist isiku suhtes, keda on varem neli korda karistatud samasuguse kuriteo eest rahalise karistusega ja tingimusliku vangistusega. 5.
  3. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väitega, et kohus on rikkunud kriminaalmenetlusnorme sellega, et keeldus vastu võtmast K.E puudutavaid täitemenetluse dokumente. Kolleegium märgib, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Seega ei olnud tõepoolest kohtumenetluses enam võimalik täiendavaid tõendeid esitada. Samas oli süüdistataval enne kohtuliku uurimise lõppu maakohtus võimalik loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest, mida ta ei teinud. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  4. veebruari 2008.a otsuses nr 3-1-1-91-07 juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et lühimenetluses läbi vaadatavas kriminaalasjas on täiendavate 4
(5)tõendite esitamine välistatud. Samas otsuses on Riigikohus lisanud, et lühimenetluses on tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui nad puudutavad menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt (RT III 2008, 9, 62). Kohtukolleegiumi hinnangul täitemenetluse dokumendid sellisele rikkumisele ei viita, sest K.E karistusandmed nähtuvad Karistusregistri kannetest. 5.4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 24. septembri 2008.a otsus K.E suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Igor Amann Ivi Kesküla 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.