1-08-6248 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 oktoober 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-6248 (07922400010) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.D, 1-08-6248, sundraha“. 4. O.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3680 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni ja 40 senti, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.D, 1-086248, kaitsjatasu“. 5. O.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi AN-324-07/1202 tegemisel tekkinud kulu 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.D, 1-08-6248, aineekspertiisi tasu“. 6. O.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel DNA-ekspertiisi GE-0464-07/1201 tegemisel tekkinud kulu 2/3 ulatuses, so 6813 (kuus tuhat kaheksasada kolmteist) krooni, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.D, 1-08-6248, dnaekspertiisi tasu“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Asitõend: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuv narkootiline aine: 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldav pulber kuulub KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
3. Asitõend: töökinnas, kilekott ja pabervoldikud kui väärtusetud asjad kuuluvad KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: O.D süüdistatakse selles, et tema omandas asunud Vangla kinnipeetavana täpselt tuvastamata ajal, kohas, kaheksa pabervoldikut kokku 0,025 grammi fentanüüli ja 3metüülfentanüüli sisaldava pulbriga. Omandatud narkootilised ained toimetas O.D Vangla töötsooni, AS Ve ettevalmistustsehhi, kus hoidis neid kuni 27.01.2007, mil narkootilised ained vangla töötajate poolt leiti ja ära võeti. 2 Kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise ja valdamisega pani O.D toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud O.D end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning seletas, et oli Vanglas 2003 aasta maist kuni 28.11.
4. Vanglas tuli 2003 aastal esimesse rühma. Seal oli ka Trojan. Suhtlesid, läksid koos kursustele. Siis avati uus kantseleikaupade tootmisliin. Oli vaja inglise keele oskajaid ja haridusega inimesi. Viidi üle kolmandasse rühma. Pärast seda oli konflikt ühe kinnipeetavaga. Elasid neljakesi ühes toas. 2003 septembris läks õppima, lubati tööle, oli operaator, elektrik, töötas arvutiga. Firma peremees hukkus Soomes ja tema poeg otsustas liini sulgeda. Siis läks keevitaja kursustele, oli seal kaks nädalat, töötas keevitajana pool aastat. Seejärel saadeti tööle garaaži. Pesi nelja autot, tegi pisiremonti nendel, mis olid garantiiga. Teisi nelja remontis. Kokku oli autosid kaheksa. Töökohal oli üksi, teistega ei suhelnud. Töökohal kedagi teist ei olnud, see oli majandusosakond. Suhelda ei lubatud, seal kunagi kedagi ei olnud. Tööle läksid kõik koos, tema oli nimekirjas esimene, majandusosakond oli esimene. Liikuda 5 meetrit ja sealt garaaži. Töökohalt ära minna ei saanud, seal oli sisetelefon lühinumbriga ja kui ei oleks vastanud, siis oleks kaks raportit ja töölt vabastamine. Kunagi elus ei ole narkootiliste ainetega kokkupuudet olnud. Ei suhelnud nendega, kellel kokkupuudet oli. Tööülesannete täitmisel kasutas võtmeid, kaltsusid, mida iganes. Oli vaja kasutada ka kindaid, kuid mitte selliseid nagu fotodel. Võib selgitada kuidas tema DNA sattus pakenditele. Garaažis töötas üksi, oli majandusosakonnas ja tal oli suur ämber, kuhu viskas oma prahi. Aleksandr võttis ära ja viis minema. Teised prügikastid on enamasti suletud. Teine variant on see, et iga kord anti hommikul pakendites vitamiine, samuti sai seal prügikastis olla šokolaadifoolium. See võis olla juhuslikult, võis ka mitte olla. Kohtuistungil räägiti mobiiltelefonidest, oli konflikt. Ilmselt taheti ta töökohalt lahti teha, see oli vangla paremaid töökohti. Vitamiinid olid täpselt samasuguses pakendis nagu fotol. Pärast söömist võttis vitamiine. Töökohale võis võtta kaasa šokolaadi, teed, õuna, toiduaineid, samuti sigarette. Õunu ei saanud võtta kotiga, vaid ainult ühe. Teiste isikute motiiv võis olla sama, mis oli telefonidega. Et teda vallandataks ja tema asemele pandaks oma inimene. Ei väida, et see on šokolaadipaber, kuid mis see ikka olla saab. Värvilisel fotol on paber ühelt poolt kollane, teiselt poolt valge. Vanglas on olnud üks distsiplinaarkaristus. Oli esimeses rühmas ja esimesel septembril läks õppima. Nimekirja järjestust muudeti ja ta ei kuulnud oma nime ning ei vastanud. Siis oli vestlus. Võis olla, et kasutati seda fooliumit, mis oli tema käest läbi käinud, kuid võidi teha ka meelega. Tal on pere, abiellus vanglas, koos olid varem kümme aastat. Eesmärk on vabaneda, elada koos perega. Eksis kord, see oli kuus aastat tagasi. Direktor ja sotsiaaltöötajad koostasid nimekirja ennetähtaegselt vabanevate kohta. Nimekirjas oli kuusteist isikut, tema oli nimekirjas kolmas. s leidis juba hea töö. Tunnistaja MLPseletas, et 27.01.2007 töötas ta Vangla julgeolekuosakonna juhatajana. Julgeolekuosakonna tööülesanneteks oli vanglasiseste kuritegude avastamine, juurdlus. Julgeolekuosakond kontrollis, et vanglas ei käideldaks narkootilisi aineid. Vanglas leiti narkootilisi aineid suhteliselt harva, väljastpoolt leiti tihedamini. Tavaliselt ülevisked, katsed sisse tuua. 27.01.2007 leidis narkootilise aine töötsoonist kinda seest, kile paistis välja. Töökinda sees olid fooliumid, väikesed pakid. Asus vangla töötsoonis, AS V ettevalmistustsehhis. Töötsoonis töötasid AS V töötajad, ca 150-160 inimest, aeg-ajalt käisid ka kutsekooli õpilased. Tööle mingi hommikuti nimekirja alusel, valvurid teostasid läbiotsimist. Et ei võetaks kaasa võõraid asju, ei toodaks sisse keelatud esemeid. Teiste kinnipeetavatega sai kohtuda osakonnas. Ettevalmistustsehhi pääsesid kõik töötsoonis, töötas päris palju, 10-15 inimest, 25 meetri kauguselt läksid mööda need kinnipeetavad, kes käisid kutsekoolis ja kes töötasid. Kinnipeetavad pääsesid sinna töölemineku ajal. Tihti pidid vabadusest tulevad meistrid neid jälgima. Tööpiirkondade vahel tõket ei olnud. Laekus informatsiooni narkootiliste ainete tarvitamise kohta. Olid teatud kitsaskohad. Võsast tuli mees, viskas üle, olenes sellest, kuhu lendas. Kinnipeetav vahetas riided ja tõi ära. Kes oli tellija, sõltus sellest, kas viidi elutsooni või tehti väikesteks kogusteks ja müüdi maha. Võimalik, et pakendamine oli töötsoonis, kohti oli rohkem, valvureid liikus rohkem. Narkootikume tarvitav 3 seltskond oli väike, nõrgemad, kes pidid peitma ja vajadusel välja tooma, olid pakkimise juures. Puutus kokku ka O.D-ga, kes oli suhteliselt rahulik, peaeesmärk oli töötada. Siis oli vaja inimest, kes hooldaks vangla transporti. O.D töötas seal, magus koht, suur kompleks, vene ajast jäänud maine, et seal töötamine on klassivahe. O.D suhtes laekus üks kord info, et garaažis on hunnik telefone ja ta jagas neid välja. Info anti valvurile edasi ja telefonid leitigi. See oli tükk aega tagasi. Narkootiliste ainete kohta tuli info, et seal toas tarvitatakse, kuid O.D oli alati puhas. Oma käitumisega silma ei jäänud, proovi andmisega ei olnud probleeme. Tarvitati erinevaid narkootilisi aineid. O.D käi tööl kolm korda nädalas, esmaspäev, kolmapäev, reede, kutsuti kui oli vajadus. Kontrollimisega tegeles korrapidamisteenistus, kontrolli põhjalikkus sõltus korrapidamisteenistusest. Kinnas ei olnud peidetud. Oli mingi laoriiul, torude, metall-lattide peal. Pandud selleks, et tuli inimene, maksis raha ära ja võttis. Maksmine toimus SMSdega, laekus raha ja siis öeldi, kust saab. Töökoht garaažis oli töötsoonis. Liikumise üle tsoonis teostasid kontrolli valvurid, nimesildid olid kaelas, kus tsoonis töötab, et näha, et peab olema töökohal, mis tsehhis töötab ja oli teada, et läks konkreetset tööd tegema. Olid ka videokaamerad. Jälgisid video, valvurid ja firmades töötavad meistrid. Kui kinnipeetav peeti kinni mitte ettenähtud kohas, siis kõigepealt tehti märkus, siis räägiti läbi meistriga distsiplinaarkaristus rikkumise pärast, võidi ka töölt kõrvaldada. Telefonidega vahejuhtumise puhul püüti O.D süüdi lavastada. Sellele kohale oli mitu konkurenti, tükitöö hind oli hea, vanglas töötas osalise kohaga, töö ei olnud raske, tingimised suhteliselt head. Töökoht oli hinnatav. Kohe ei tule meelde, kas O.D distsiplinaarkaristuse oli, võis olla hommikul söömisele minemata jätmine, kodukorrast mitte kinnipidamine. Töötsoonis olid hooned lähestikku, vahemaa 50-60 meetrit. Selleks et sinna pääseda pidi minema ümber maja. Igal firmal oli oma koristaja, lisaks ka üldine vangla koristaja. Kui minna ringiga, siis seal on kaks kaamerat ja oleks nähtud. Valvurid ei suutnud töötsoonis reaalselt jälgida, see oli nii suur. Valvurid üldjuhul teostasid seda kontrolli, kui valvur välja tuli, info liikus edasi. Videokaameratel omad miinused. Angaar, kust leiti on 60-70 meetrise vahemaaga korrapidamise ruumist. Videod salvestati 5 sekundiliste vahedega, salvestus kustus automaatselt. Pärast seda kui paigutati 3ndasse eluosakonda liikumise vajadus vähenes, tööd oli ka palju. Hoone on suur, sees galerii, saab teistesse ruumidesse ka ning kes töötasid sees, said liikuda. O.D oli komplektist väljas, oleks pidanud minema ringiga ja oleks sattunud videovalve piirkonda. O.D pandi elama osakonda, kus töötavaid ei ole, et oleks raskendatud narkootiliste ainete kättesaamine. 27.01.2007 kuupäevale eelnenud nädala salvestust ei ole, kustus automaatselt. Kui on intsident, siis tehakse eraldi salvestus. Vaadati seoses selle juhtumiga, kuid ajavahemik oli väga suur, ei selgunud, et keegi oleks spetsiaalselt sisse läinud, see näitas ust. Ei mäleta, et süüdistatavat oleks videosalvestuses näha olnud. Ka tagant ringiga on võimalik minna läbi teiste meistrite töötsooni, ka seal on kaamera. Mäletab, et süüdistatav tarvitas vitamiine, mis olid pakikestes. Tunnistaja AL seletas, et töötas 27.01.2007 Vangla direktorina. Kinnipeetavate kontrollimiseks oli eraldi struktuurid: julgeolekuosakond ja järelevalveosakond. 75% tööajast võttis julgeolekuosakonnal ära narkoga tegelemine. 70% ainetest sattus üleviskamise teel. Oli mehitatud valve ja patrullid käisid ringi. Teostati plaanilisi läbiotsimisi, lisaks veel see, et teostati pistelisi ülevaatusi, kontrolliti välist seisukorda. Kui oli kahtlus, saadeti ekspertiisi. Kui vangla sulgeb diileri taga ukse, siis tutvusringkond väljas jäi alles. Parem turustamiskoht on vanglas, klientuur on olemas. Kõik on sellega väga hädas. Diilerid, kellel on suhted säilinud, leiavad võimalused ebaausate töötajate värbamiseks, üritavad seal ära teha. Sularaha nagu ei ole, tekitatakse võlgu, tekitades klientuuri. Vanglas oli olukord paremal tasemel. Oli hea ülevaade vanglas toimuvast, oli kõige rohkem kriminaalasju, teostati läbiotsimisi, said kätte narkootilisi aineid, olid 5-6 isikut, kes tegelesid ja kes olid tugevdatud järelevalve all. O.D osas suur üllatus, saab olla vaid kas asjade kokkusattumine või organiseeritud teiste poolt süüdi lavastamine. Kui üldse rääkida normaalsetest vangidest, siis info tema kohta puudus. Tema kohta oli ülevaade olemas,, oli üks paremaid, eeskujulikemaid vange. Neid oli vähe. Operatiivinformatsiooni tema kohta ei olnud, pereelu oli korras. O.D töötas erinevates kohtades, lõpuks garaažis, enne veel majandustöödel, oli lukksepp. Iseloomustused 4 positiivsed, negatiivset ei ole kordagi kuulnud. Tema toas oli üks inimene seotud erinevate narkootikumide rahastamisega, need kes millegagi tegelevad, ise silma ei torka, vabanevad enne tähtaega, ette heita ei ole midagi. Ise tegelikult on ajud, tema toas oli üks selline isik olemas ja oli eraldi luubi all. Talle ei saanud midagi ette heita. Said operatiivandmetest teada, O.Dse eitas, et sama inimene oleks organiseerinud O.D-le füüsilist arveteõiendamist seetõttu, et O.D annab informatsiooni. O.D narkomaani või diileri kategooria alla ei kuulunud. Operatiivtöö tase oli kõrge. Tunnistaja ise kureeris julgeolekuteenistust. O.D distsipliiniga probleemi ei olnud, oli 550st väheseid, keda saab iseloomustada positiivselt, et see võib-olla enam vanglasse tagasi ei tule. 2007 aasta jaanuaris oli O.D töökoht garaažis. Tööobjekt oli kaheks jaotatud, oli töötsoonis. Eeluurimise käigus öeldi, kust narkootiline aine leiti. Leiti praktiliselt iga nädal. Nähtavasti see aine, milles O.D süüdistatakse, leiti angaaris, kinda sees suures angaaris. Töötsoonis liikumiseks oli oma sisekord, kinnipeetavad pidid olema oma töökohas. Liikuv patrull teatas, et viibitakse väljaspool töökohta, karistati. Liikumisvõimalus oli. Oli ehitatud angaarisüsteem, nagu galerii. Saab minna teistesse angaaridesse, selleks ei pea välja tulema. Garaaž oli eraldi. 2005 aastal esimese vanglana valiti videokaamerad. Selleks oli eraldi operaatorteenistus, inimesed, kes jälgisid, oli korrapidamine, liikuv patrull. Töötsoonis oli kogu aeg järelevalvetöötaja. Meistritel oli koheselt teatada, kui keegi oli kadunud. Iga töökoht pidi korras olema, selleks olid käitiste esindajad, oli prügikonteinerite leping ja kord nädalas käidi prügi ära viimas. Oli ka kaks koristajat, kes viisid ära olmeprügi. Tunnistaja meelest oli garaažis üks prügikonteiner. Tunnistaja ST seletas, et oli O.D-ga koos Vanglas ja Vanglas. Käisid koos kursustel, tööl, elasid ühes toas. Kinnipeetavana oli O.D püüdlik, läks kohe kursustele, elektriku ja arvutikursustele, otsustas abielluda, tegeles spordiga, vaikne, rahulik. Tunnistaja teada O.D narkootikumidega kokkupuudet ei olnud, kõik teavad kuidas narkomaanid välja näevad. O.D tervis ei lubanud, käis kogu aeg analüüse andmas. Vanglas on narkootikumid kallimad kui tänaval. Tunnistaja meelest O.D müügi ja vahendamisega ei tegelenud. Tunnistaja töötas vanglas ka ise. Liikumine töötsoonis oli problemaatiline, töökohalt lahkuda ei tohtinud, jälgis video ja järelvaataja, võis töö kaotada. Lubamatu liikumise eest võeti kohe töölt ära, distsiplinaarkaristus, ennetähtaegne vabanemine lükkus aasta edasi. Vaba liikumisega oli 2-3 inimest pärast seda kui suurem osa oli ära läinud, väljaspool tööaega. O.D töötas garaažis, pidi seal olema. Seda jälgis videokaamera, oli inimene klaasist putkas, kes kogu aeg jälgis. Töökoht garaažis oli küllaltki hea, hea palk, töö raske ei olnud, oli palju vaba aega. Konkreetselt ei oska öelda, et O.D oleks teiste kinnipeetavatega probleeme olnud, ühega konflikt oli. Kui koht vabaks jäi, oli tahtjaid palju, administratsioon otsustas, et O.D sobib rohkem. Elas töötsoonis. Kuulduste järgi võis aimata, kes narkootikumidega seotud oli, käisid spordiplatsil, teab põhimõtteliselt. Kõik tegelesid spordiga, neid ei huvitanud narkootikumid. Tahtsid ennetähtaegselt vabaneda. Raha ei olnud liigselt, seal oli kallim kui tänaval. Ise sellega kokku ei puutunud. Kõik olid ühes suures hoones, aga nii konkreetselt O.D teistega suhtlemist ei olnud. Arvab, et O.D teiste kinnipeetavatega konflikte ei olnud. Ta oli positiivne inimene, poest võis osta ka teistele. Arvab, et O.D teiste kinnipeetavate ees võlgu ei olnud. Talle andsid raha vanemad, vangistus oli pikk, rahast kinnipidamine väike, praktiliselt olematu. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: ML-P 27.01.2007 koostatud ettekandest Vangla direktorile nähtub, et 27.01.2007 kella 10.40 ajal teostades kontrollkäiku töötsoonis, avastas AS Eesti V Ettevalmistustsehhist üksiku torudel vedeleva kinda, millest paistis välja kilet. Kontrollimisel selgus, et kindas paistnud kilesse pakitud mitu väikest pabervoldikut kahtlase ainega. (t/l 6-7) 13.03.2007 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-324-07/1202 nähtub, et ekspert on asunud arvamusele, et ekspertiisiks kaheksas voldikus esitatud pulbriline aine massiga 0,025 grammi sisaldab fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli. (t/l 11) 19.04.2007 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0464-07/1201 nähtub, et ekspert on asunud arvamusele, et pabervoldikult nr 1 (mis oli kilekotis) DNA analüüsiks võetud proov on 5 segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, mis osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Pabervoldikult nr 2 (mis oli pabervoldikus nr 1) ja pabervoldikult nr 6 (mis oli kilekotis) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel eristatavad peamised DNA profiilid on kokkulangevad O.D võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Pabervoldikult nr 3 (mis oli kilekotis) ja pabervoldikult nr 5 (mis oli kilekotis) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad O.D võrdlusproovidest määratletud DNA profiiliga. Pabervoldikult nr 4 (mis oli kilekotis) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev eelmistes punktides nimetatud peamiste DNA profiilidega, vaid on kokkulangev teistes kriminaalasjades määratletud DNA profiilidega. (t/l 13-15) 25.04.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi suurt määrdunud töösõrmkinnast, mis on pruunist nahast ja määrdunud tekstiilist. Kinda sees oli väike kilekott, mille sees oli valgest paberist voldik ja seitse fooliumpaberist voldikut. Valgest paberist voldiku sees oli fooliumpaberist voldik. Kokku kaheksa fooliumpaberist voldikut, milliste välimine pool on valgest paberist ja sisemine pool kollasest fooliumist. Töökinnas, kilekott, valgest paberist voldik, 8 fooliumvoldikut on fotografeeritud, pakendatud ja jäetud kriminaalasja juurde. (t/l 17-18) Vanglast väljastatud iseloomustusest nähtuvalt kannab O.D alates 19.12.
5. Selle aja jooksul pole distsiplinaarkaristusi olnud. Suhtlemisel vanglaametnikega ja kaaskinnipeetavatega viisakas. Iseloomult vaikne, rahulik. (t/l 32) Vangla majandusosakonna iseloomustuse kohaselt saabus O.D Vanglasse 30.05.2003 ning asus AS V tööle 01.10.2003 kaustade tootmise liini elektriku ja operaatorina. Hiljem kvalifitseerus ümber ja asus tööle keevitajana. Alates 01.10.2005 töötab O.D vangla majandusosakonna garaažis. Oma tööülesandeid on O.D alati täitnud väga korrektselt. Tööandjana saab O.D iseloomustada kohusetundliku, tasakaaluka, tööka, suhtlemisalti ja alati abivalmis töölisena, kes antud tööülesanded alati koheselt, kiiresti ja laitmatult täidab. Juhtkonnaga suhted head, karistusi ei oma. (t/l 55) Kohtuistungil esitatud tööhõive ankeedist nähtuvalt on O.D avaldanud soovi töötada ehitus-remonditöödel elektrikuna täiskoormusega ajavahemikus 02.05.2008 kuni 15.06.
6. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, tunnistajate M-LP, AL ja ST ütlused ning uurinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas narkootilise aine ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamust, M-LP ettekannet, DNA ekspertiisiaktis antud arvamust, asitõendite vaatlusprotokolli, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtueelsel menetlusel on tunnistajatena üle kuulatud vangla julgeolekuosakonnas töötanud MLP ja vangla direktorina töötanud AL. Samad tunnistajad kuulati üle ka kohtus ja peale selle veel tunnistaja ST, kes varem viibis koos süüdistatavaga kinnipidamiskohas ja oli kohtuistungi ajaks karistuse kandmiselt vabanenud. Ülekuulatud tunnistajad olid vaid võimelised süüdistatavat iseloomustama, samuti selgitama olukorda kinnipidamiskohas. Samas on vastavalt KrMS § 66 lg 1 sätetele tunnistajaks füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Menetletavas kriminaalasjas on menetlusesemeks kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamine ja valdamine. Eelmärgitud tunnistajatest kaks, so vangla endised töötajad, teavad vaid narkootilise aine leidmise fakti, sealjuures MLP ka leidmise kohta ja asjaolusid. Samas ei tea nad midagi sellest, kes kinnipeetavatest narkootilist ainet omandas või valdas. Tunnistaja ST ütlustest ilmnevalt ei tea ST seega tõendamiseseme asjaoludest üldse midagi ning tema ütlusi saab kasutada vaid süüdistatavat iseloomustava materjalina vanglast 6 väljastatud iseloomustuste kõrval. M-LP ütlused sisaldavad endas peale süüdistatavat iseloomustava materjali ka tõendamiseset puudutavaid asjaolusid ja neid ütlusi saab kasutada tõendina vaid osas, mis kinnitavad teisi kriminaalasjas kogutud tõendeid. Seejuures on nii MLP ja AL avaldanud arvamust, et on vähetõenäoline, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud süüteo toime pannud ning sellisele arvamusele on nad jõudnud seetõttu, et süüdistatav on end kinnipidamise ajal näidanud kinnipeetavana, kellel on perekonna toetus ja kes on näidanud end positiivsest küljest ning puuduvad operatiivandmed süüdistatava seotuse kohta narkootilisi aineid tarvitavate isikutega, samuti narkootiliste ainete tarvitamise või käitlemise osas. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate antud arvamusi ei saa hinnata tõenditena, kuivõrd need sisaldavad endas vaid subjektiivset suhtumist süüdistatava isikusse, kuid ei puuduta tõendamiseseme asjaolusid. Samas on tunnistajad väitnud ka seda, et operatiivinformatsioonist lähtuvalt kinnipeetavad, kes on tegelenud narkootiliste ainete käitlemise organiseerimisega ise otseselt sellega ei tegele ning lasevad seda teha teistel, olles samas administratsiooni silmis positiivse käitumisega ja on ennetähtaegselt vabanenud, kuivõrd neid ei ole vahetult süüteo toimepanemiselt tabatud. Seejuures ei anta kinnipidamiskohas narkootilisi aineid vahetult käest kätte üle, vaid see jäetakse teatud kohta, millise soovija saab teada vaid juhul, kui on narkootilise aine eest tasunud. Taolised eelmärgitud selgitused annavad pildi narkootiliste ainete käitlemise eripärast kinnipidamiskoha tingimustes. Sellistest selgitustest saab järeldada, et kinnipeetava eeskujulik käitumine, töötamine ja administratsiooni silmis heas kirjas olemine ei välista tegelikkuses isiku puutumust narkootiliste ainete käitlemisega. Tunnistaja ST selgituste kohaselt on kinnipidamiskohas narkootilise aine hind oluliselt kõrgem kui väljaspool kinnipidamiskohta. Sellest võib aga järeldada, et kaheksa voldikut narkootilist ainet kinnipidamiskohas on selle aine valdaja ja vahendaja jaoks oluliselt väärtuslikum kaup kui väljaspool kinnipidamiskohta sama koguse narkootilise aine valdaja jaoks. Süüdistatav on asunud seisukohale, et teda taheti süüdi lavastada selleks, et keegi teine saaks tema töökoha endale. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava süüdi lavastamiseks oleks sellises koguses narkootilisest ainest kinnipidamiskoha tingimustes loobumine olnud liiga kallis, kuivõrd narkootilise aine valdaja ja edasiandja kannaks suurt varalist kahju ning uue koguse asemele saamine ei ole kinnipidamiskoha tingimustes tagatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süüdi lavastamine ei oleks väidetava süüdi lavastaja jaoks majanduslikult kasulik, kuivõrd ei ole tagatud, et süüdi lavastamine õnnestuks ja narkootilise aine nn sokutamisel jääks süüdi lavastaja narkootilisest ainest ilma ja uue aine saamist ei ole tingimustes, kus vangla töötajad iga nädal üleviske teel kinnipidamiskohta üle antud narkootilise aine ära võtavad. Kohtu jaoks on ka süüdistatava pakutud versioon sellest, et väidetav süüdi lavastaja võis võtta tema töökoha prügikastist tema kasutatud šokolaadipabereid narkootilise aine pakendamiseks, ebausutav, kuivõrd süüdi lavastamiseks piisanuks ka süüdistatava töökinda võtmisest ja ühe doosi sellesse paigutamisest. Sellisel viisil oleks kindal olnud otsene side süüdistatavaga ja ühe doosi ohverdamine ei oleks toonud sellist varalist kahju narkootilise aine valdajale. Seetõttu ei pea kohus süüdistatava või ka tunnistaja oletusi süüdistatava süüdi lavastamise osas tõsiseltvõetavateks. Arvestades süüdistatava kohta antud iseloomustusi võib järeldada, et süüdistatav oli kinnipidamiskoha administratsiooni silmis usaldusväärne. Vastasel juhul ei oleks ta ka seda töökohta. Seega ei äratanud ka süüdistatava tegevused erilist tähelepanu kui süüdistatava töö oli korralikult tehtud. Süüdistatav on küll seletanud, et ta ei oleks saanud narkootilise aine leidmise kohta minna, kuivõrd territooriumil oli videovalve. Samas seletasid endistest vangla töötajatest tunnistajad seda, et videosalvestus kustus automaatselt, sest see salvestati üle. Ka videosalvestuse ülevaatamisel ei suudetud tuvastada, et keegi üldse oleks angaaris kinda asukohas käinud. Ometigi kinnas koos pakendatud narkootilise ainega sealt leiti. Seega oli videovalve sisuliselt kasutu ja ilmselgelt olid sellest teadlikud ka kinnipidamiskohas viibivad 7 isikud. Seda enam, kui videovalve on vaid jälgimiseks, kuid jälgimine ei takista veel liikumist nagu patrull, millise liikumise trajektoor ja aeg on jälgitav ning teada. Seetõttu lähtub kohus põhilisest ja objektiivsest tõendist, so DNA ekspertiisi aktis nr GE-0464-07/1201 antud eksperdiarvamusest, mille kohaselt on neljal narkootilise ainega pabervoldikul süüdistatava bioloogilist materjali. Kohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuses, kuivõrd tegemist on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud uurimismeetodiga. Eksperdiarvamusest nähtuvalt on neljast uuritud objektist kolmel segaproovidest määratletud profiilidest peamised DNA profiilid kokkulangevad süüdistatava võrdlusproovist määratletud DNA profiilidega ning ühel analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilides määratletud DNA profiilid kokkulangevad süüdistatava võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Seega on tuvastatud, et süüdistatav on neljast objektist kahel juhul kokku puutunud nende objektidega mitte üksinda, vaid nendega on kokku puutunud ka teised isikud. Samas kahe objekti puhul on süüdistatav üksinda objektiga kokku puutunud. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et tegemist ei ole pelgalt šokolaadipaberiga, mis on kellegi poolt prügikastist välja õngitsetud, vaid tegemist on olukorraga, kus nii süüdistatav üksinda kui ka osade voldikute puhul ka teised peale süüdistatava on otseselt kokku puutunud narkootilist ainet sisaldanud voldikutega. Asjaolu, et ülejäänud objektidelt on leitud ka teiste isikute bioloogilist materjali, kelle bioloogilist materjali on avastatud teistes kinnipidamiskohas narkootilise aine käitlemisega seotud kriminaalasjades, viitab sellele, et narkootilise aine käitlemisega on seotud kindel isikute ring, mis viitab ülesannete jaotusele. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. O.D süüdistatakse KarS § 331 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamises ja valdamises. Kriminaaltoimikust nähtuvalt viibis süüdistatav Vanglas kinnipeetavana kohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmisel. Vangla töötajad avastasid 27.01.2007 Vangla töötsoonist AS Ve ettevalmistustsehhist kaheksa pabervoldikut pulbrilist ainet massiga 0,025 grammi, milline pulber sisaldas endas vastavalt aineekspertiisi aktis antud eksperdiarvamusele fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli. Pakenditelt avastati bioloogilist materjali, mis pärines vastavalt DNA ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusele süüdistatavalt. Sellest saab aga järeldada, et süüdistatav on eelmärgitud narkootilist ainet käidelnud, so omandanud ja vallanud, milleks aga kinnipeetaval puudub kinnipidamisasutuses vastav luba. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Süüdistatavale KarS § 331 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 3 aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärgist, so võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. Süüdlase varasema käitumise kohta saab aga andmeid kriminaaltoimikust süüdlase karistuste kohta. Kriminaaltoimikus leiduvast karistusregistri õiendist nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Ida-Viru Maakohtu 13.03.2003 otsusega ning temale määrati pikaajaline vangistus. Samas aga muud andmed süüdistatava karistamiste kohta puuduvad. Seega ei saa sellistest andmetest teha järeldusi süüdistatava kui süstemaatilise õiguserikkuja kohta. Seejuures peab aga kohus vajalikuks karistuse määra valikul lähtuda ka inkrimineeritud teo iseloomust, toimepanemise spetsiifikast ja kohast. Kuivõrd süüdistatavalt ära võetud kogus narkootilist ainet ei olnud kuigi suur, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav pani teo toime ajal, mil eelmine mõistetud karistus oli täielikult ärakandmata, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavale 8 karistusele tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osa täies ulatuses. Märt Toming Kohtunik 9