1-09-5282/4

Kriminaalasi nr.1-09-5282 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillil 2009.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokuröri abi Alar Lehesmets kaitsja Mariann Tusti osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja M.T - ik xxx, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, ei tööta, elukoht xxx, kriminaalkorras karistamata, Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 29.01.2009.a. süüdistuses KarS § 215 lg 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: M.T süüdistatakse selles, et tema, viibides 17.12.2008.a. õhtul Harjumaal Viimsi alevikus Xxxasuvas korteris, võttis kella 18.00 paiku korterist lahkudes, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, korteris asuvalt laualt Hansa Liising Eesti AS-le kuuluva, OÜ Aarico Group poolt liisitava ning RP kasutuses oleva sõiduauto Xxx(reg.nr xxx, väärtusega 297 040,- krooni) võtmed, millega käivitas Xxx asuva maja hoovis seisva sõiduki ning lahkus sõidukiga parkimiskohalt, suundudes Xxx-ga (xxx) enda elukohta Tallinna linnas Xxx, kasutades sõiduautot Xxx(xxx) omavoliliselt seni, kuni 17.12.2008.a. kella 18.43 paiku Viimsi alevikku naastes Rohuneeme – Randvere – Pargi tänava ristmikul pärast liiklusõnnetuse põhjustamist Xxx-ga (xxx) avariikohale maha jättis. Seega pani M.T oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, s.o. pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud M.T seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kannatanu RP ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et tema kasutab sõiduautot Xxx reg.nr xxx, mille vastutavaks kasutajaks on OÜ Aarico Group ning kuulub AS_le Hansa Liising Eesti. 17.12.2008.a. kella 16.30 paiku tuli linnast koos M.T-ga ja parkis sõiduki Xxx maja hoovi. Ta lukustas sõiduki ja pani võtmed jope taskusse. Koju jõudes tarvitas alkoholi ja jäi magama. 18.12.2008.a. kella 09.30 paiku oli hoovist kadunud auto ja M.T-ni ka ei olnud. Jope taskus ei olnud ka auto võtmeid. Ta helistas M.T-le (xxx), kuid ei saanud teda kätte. Tööle minnes kuulis, et tema autoga oli õhtul kella 18.00 – 19.00 paiku Viimsi Marketi ees ringteel avarii tehtud. Kertu oli võõralt numbrilt helistanud kella 06.30 paiku ning jätnud teate, et helista kui ärkad. M.T sai ta teiselt numbrilt kätte (xxx) ning sai teada, et M.T tegi autoga avarii. M.T rääkis, et põhjustas 17.12.2008.a. õhtul peale kella 18.00 tema autoga Viimsi Marketi ees avarii ning lahkus ise sündmuskohalt politseid ära ootamata. Tema ei andnud nõusolekut M.T-le auto kasutamiseks ega ka auto võtmeid. Tsiviilhagi ei esita M.T vastu, kuna kindlustusandja poolt on OÜ-le Aarico Group sõiduauto Xxx(reg.nr xxx) väärtus hüvitatud. (tl. 5 – 6, 7 – 8, 66 - 67); Kahtlustatava M.T ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab ennast süüdi ja seletas, et 17.12.2008.a. kella 17.00 paiku tulid koos RP XxxTallinn ning RP oli väga purjus. RP auto Xxx reg.nr xxx seisis maja ees. Tunni ajapärast läks RP magama, kuid tema tahtis koju minna. Auto võti oli suures toas laua peal ning R P tuli laua juurde, tõstis laua pealt võtme ja näitas talle ning pani tagasi. RP ei öelnud, et ta võib autoga sõita. Kui RP jäi magama, võttis ta laualt auto võtmed Ta tegi sõiduautoga avarii. Ta oli šokis ja ei andnud endale aru mis toimub ning võttis käekoti ja läks bussipeatusesse. Järgmisel päeval ärgates, helistas ta politseisse ja ütles, et tegi avarii ja jättis auto avariipaigale maha ning küsis mis edasi tegema peab. Peale seda, umbes kella 06.00 – 07.00 paiku helistas ta RP ja rääkis mis oli juhtunud. Tema teada oli auto võti kogu aeg laua peal, mitte jope taskus. (tl. 15 – 17, 19 21); Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M.T süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on M.T käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 1 järgi ettenähtud kuriteona, s.o. võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Isik on varem kriminaalkorras karistamata, süüdistatav ei oma töökohta seega kohus asub seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista vangistus ning mille võib tema suhtes KarS § 73 kohaselt jätta selle täitmisele pööramata. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 180 lg 1; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2; § 311; § 312 , § 313 ja § 315 kohus otsustas Süüdi tunnistada M.T KarS § 215 lg 1 järgi ja karistada 3 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud. Vastavalt KarS § 73 lg 1,3 jätta vangistus M.T suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.T ei pane 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada M.T-le määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.04.2009.a. Välja mõista M.T-lt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1292.10 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber
2. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul Margot Mikler kohtunik