) § 199 lg 2 p 4 järgi käskmenetluses Prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav U.G (IK: XXX; elukoht: XXXXXXXX karistatus: väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.G
lg 2 p 4 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 216 (kakssada kuusteist) päevamäära, s.o 10 800 (kümme tuhat kaheksasada) krooni.
lg-te 1, 3 alusel tuleb U.G rahaline karistus tasuda ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 900 (üheksasada) krooni. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda U.G-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni ja 40 (nelikümmend) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 36 (kolmkümmend kuus) krooni ja 90 (üheksakümmend) senti. U.G suhtes kohaldatud tõkend, s.o elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „U.G, 1-08-7270, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB pangas või nr 221023778606 1 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „U.G , 1-08-7270, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu U.G süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 13.10.2005. a ajavahemikul kell 19.15 - 21.00 Tartus Tähtvere 56/62 asuvast AS-i A. Le Coq Tartu Õlletehas väljastuslaost ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära AS-ile A. Le Coq Tartu Õlletehas kuuluva EUR-mõõdus kaubaaluse väärtusega 100 krooni, millel oli ladustatud 1,5 liitriliste PETpudelite transportimiseks mõeldud 240 resti, koguväärtusega 21 600 krooni, seega kokku AS-le A. Le Coq Tartu Õlletehas kuuluvat vara 21 700 krooni väärtuses. Sellega pani U.G toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. II Prokuröri ettepanek Prokurör abi taotleb U.G süüditunnistamist
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 216 päevamäära, s.o 10 800 krooni ulatuses. Prokuröri abi taotleb
lg-de 1 ja 3 alusel, et rahalise karistuse tasumine U.G poolt toimuks ositi järgmiselt: kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda kaheteistkümne kuu jooksul igakuiselt vähemalt 900 krooni, kuni talle määratud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta
lg 1 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Varguse objektiivne koosseis on täidetud, kui on leidnud tuvastamist võõra vallasasja äravõtmine. Äravõtmise all tuleb mõista, et isik on valdaja nõusolekuta lõpetanud võõra valduse ja kehtestanud sellele oma valduse. AS-i A.Le Coq Tartu Õlletehas avalduse (tlk 1-2), A.T. poolt kohtueelse menetluse käigus antud ütluste (tlk 7-8), tunnistaja S.R. antud ütluste (tlk 9-12), AS A.Le Coq Tartu Õlletehase dokumentide, s.o laadimisgraafik, koormalehed, komplekteerimislehed ja skeem (tlk 14-20), käesoleva kriminaalmenetluse raames koostatud õiendi (tlk 23), asitõendi vaatlusprotokolli (tlk 24) ning kohtueelses menetluses süüdistatava enda antud ütlustega on tõendatud süüdistuses nimetatud asjade äravõtmine süüdistava poolt. Seega realiseeris U.G varguse objektiivse koosseisu. Vargus eeldab koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtlus tuvastamist, kuid subjektiivse koosseisutunnusena tuleb tuvastada kavatsetus asja enda kasuks pööramise suhtes. Asjaolu, et U.G tahtis teadvalt süüdistuses nimetatud asju enda kasuks pöörata, on tõendatud tunnistaja S.R. antud ütluste (tlk 12) ja õiendiga (tlk 23). Viimased lükkavad ümber süüdistatava antud ütlused selle kohta, et ta teadlikult neid asju auto peale ei tõstnud. 2 Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. U.G süüdistakase varguse toimepanemises isikuna, kes on varem toime pannud varguse. U.G on varem toime pannud varguse (tlk 30), mistõttu tuleb tema tegu kvalifitseerida
lg 2 p 4 järgi.
lg 2 p 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.G tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et U.G on esitanud avalduse, milles ta tunnistab oma süüd ja puhtsüdamlikult kahetseb oma tegu (tlk 42). Väärteokaristusõiendist (tlk 29) ilmneb, et U.G varem korduvalt väärteokorras karistatud. Arvestades süüdistatava puhtsüdamlikku ülestunnistust, leiab kohus, et karistuse eesmärk on võimalik saavutada ka rahalise karistuse mõistmisega. Seega mõistab kohus U.G-le rahaliseks karistuseks 216 päevamäära.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd U.G poolt 2004. a deklareeritava tulu suuruseks oli üksnes 9 331 krooni (tlk 28), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda
Eeltoodust tulenevalt on U.G-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 10 800 krooni.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb U.G-le võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 900 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 12 kuu jooksul. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 6 525 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 743,40 krooni (tlk 45) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 36,90 krooni (tlk 39). KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Peet Teidearu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.