Obsah (5)

§ 248§ 202§ 180§ 179§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2008. a Tartus, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5465 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistun

§ 248lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.T Kar

S § 121 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 202lg 6 alusel arvata karistusaja hulka H.T poolt tehtud 25 (kakskümmend viis) tundi üldkasulikku tööd, mis Kar

S § 69 lg 1 alusel vastab 13 (kolmteist) päevale vangistusele. Lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) kuu ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. KarS § 73 alusel mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.T ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

§ 180

lg 1 alusel mõista välja H.T-lt menetluskuludena osa sundrahast, s.o 1000 (üks tuhat) krooni. Määratud kaitsja tasu summas 1138.70 ja sundraha osa 5525 krooni jätta riigi kanda. Süüdimõistetul tuleb tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „H.T, 1-08-5465, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu H.T süüdistatakse selles, et tema 30.03.
2. a kella 13.30 paiku Tartus X 58-4 asuvas korteris lõi noaga kannatanule H.U. kätte ja lõikas noaga kannatanu vasaku käe pealmisele küljele küünarnukist allapoole haava. Oma tegevusega põhjustas H.T kannatanule H.U. kehavigastuse. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardilt nr 5482 nähtub, et H.U. esineb vasaku käe küünarvarrel ca 4 cm haav. Sellega pani H.T toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.T-le karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 202lg 6 alusel arvata karistusaja hulka H.T poolt 02.06.2006.

a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega

-i § 202 alusel pandud ja tema poolt tehtud 25 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 1 alusel vastab 13 päevale vangistusele. Seega taotleb prokurör lõplikuks karistuseks H.T-le 1 kuu ja 17 päeva vangistust. KarS § 73 alusel taotleb prokurör, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid 2 sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et H.T, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et H.T on sõlminud kokkuleppe oma tegeliku tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.T süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas

§ 179

lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks 4 350 krooni. Seega on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 6 525 krooni.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasu, mille suuruseks oli kohtueelses menetluses 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. H.T on pensionär ja raske puudega. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 4146 krooni, millest 50% tasub ta üürivõla katteks ja lisaks sellele veel maksab üüri 900 krooni kuus. Seega on H.T majanduslikult raskes olukorras, mistõttu käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle üle jõu. Eeltoodud põhjustel peab kohus põhjendatuks

§ 180

lg 3 alusel välja mõista süüdistatavalt ainult sundraha osa 1000 krooni ja jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 3