1-08-6621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 juuni 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-6621 (08230100036) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.R, 1-08-6621, sundraha“. 5. T.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1539 (üks tuhat viissada kolmkümmend üheksa) krooni ja 70 senti, mis tuleb 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.R, 1-086621, kaitsjatasu“. 6. T.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 19 koostamisel tekkinud kulu 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.R, 1-08-6621, ekspertiisitasu“.

1. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. T.R-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. TJesitatud tsiviilhagi 206 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning T.R-ilt välja mõista TJkasuks 206 (kakssada kuus) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda TJarvelduskontole nr 221010580496 Hansapangas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 02.07.
4. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.07.
5. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: T.R süüdistatakse selles, et tema 31.12.2007 ajavahemikul kella 17.00-19.00 Harjumaal, Kuusalu alevikus Teeroosi poe kõrval tungis kallale TJ lüües teda rusikaga näkku, mille tõttu TJ kukkus. Peale seda T.R jätkas kannatanu peksmist jalaga näo piirkonda põhjustades tervisekahjustused, mis ei olnud eluohtlikud: haava parema silma nurgas, hematoomi ja põrutushaava paremal pool otsmikul, põrutushaava ja hematoomi lõual. Seega T.R peksmisega kahjustades teise inimese tervist pani toime kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav T.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu TJseletas, et ei ole süüdistatavaga enam kokku puutunud, varalist kahju senini hüvitatud ei ole ning taotleb esitatud tsiviilhagi 206 krooni rahuldamist ja süüdistatavalt välja mõistmist. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 03.01.2008 koostatud kannatanu TJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas kannatanu 31.12.2007 kella 17.00 ajal oma endisele töökaaslasele T.R-ile ja küsis kus on T.R-i naine, sest nad pidid koos tema abikaasaga minema aastavahetust veetma Tallinnasse. T.R vihastas selle telefonikõne peale. Kella 18-19 ajal läks Kiiu bensiinijaama ja ostis neli õlut ning läks Teeroosi poe juurest kodu poole. Tänaval kohtus T.R-iga, kes ütles, et „siin sa oled“ ja lõi rusikaga, mille peale kaotas teadvuse. Ärgates oli T.R seal samas ja küsis „kas tahad veel?“ Kannatanu jooksis koju ja kutsus kiirabi. Anti esmaabi ja siis läks koos tuttavaga Tallinna Keskhaiglasse, kus tehti 14 õmblust. Ilmselt sel ajal, kui lamas, lõi T.R teda ka jalaga, sest läks kaua aega kui puhastati haavu liivast ja mudast. (t/l 2-3) • 31.12.2007 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati kannatanul AS Ida-Tallinna Keskhaiglas haav parema silma nurgas, haav lõual ja paremal otsmikul. Haavad õmmeldi. Diagnoositi pea pindmised hulgivigastused, pea lahtised hulgihaavad, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. (t/l 4-5) • 11.01.2008 koostatud kahtlustatava T.R-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas 31.12.2007 kella 17.30 paiku TJ, kes tahtis rääkida tema elukaaslasega. Kuna teda ennast kodus ei olnud ja elukaaslane oli kodus, siis ei saanud TJ tema elukaaslasega rääkida. Tekkis konflikt ja põhjuseks oli see, et TJ küsis tema elukaaslast. Pärast seda läks sõbra juurde Kiiu külas ning kui poole tunni pärast lahkus, siis sai kokku T . Tõukas T , see kukkus maha, tõusis püsti ja üritas uuesti rünnata. Lõi ühe korra rusikaga näkku. TJ kukkus maha, teadvust ei kaotanud ja vestlesid ning küsis, miks T J tema elukaaslast tahab. Õlut TJ käes ei näinud. Pärast seda helistas sõbrale, kes tuli talle järgi ja läks sõbrale külla, kus tähistas aastavahetust koos elukaaslasega. (t/l 14-15) • 11.01.2008 koostatud kannatanu TJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei näinud kannatanu seda kas T.R lõi teda jalaga näkku või pähe. Arvab, et teda löödi mitmel korral, sest peas on kolm erinevat vigastust erinevates kohtades. Traumapunktis öeldi, et sellist vigastust ei saa tekkida rusikaga löögist kuna silmas on liiv ja muda, see võib tekkida vaid juhul, kui löödi jalaga. Et T.R võttis ära õllepudelid, seda ei näinud, kuid T.R-i elukaaslane ütles tema elukaaslasele, et õllepudelid on tema juures kodus ja ta saab need tagasi tuua. Pudelid võisid maha jääda kui ta ära jooksis ja T.R võttis ära. Traumapunktis tasus haavade puhastamise eest 156 krooni ja visiiditasu 50 krooni, mistõttu esitab T.R-i vastu tsiviilhagi 206 krooni nõudes. (t/l 18-21) • Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2006 aastal oli T.R-i keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 244 krooni. (t/l 35) • 18.01.2008 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 19 on ekspert jõudnud arvamusele, et TJil tuvastati OÜ Kuusalu Tervisekeskuse tervisekaardi ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardi nr R226101 andmetel ajavahemikul 31.12.2007 – 03.01.2008 haavad parema silma nurgas, paremal pool otsmikul ja alalaul. 18.01.2008 kohtuarstlikul läbivaatusel sedastati haavaarmid parema silma välisnurgas, paremal pool oimu-otsmiku piirkonnas ja paremal pool alalõual. Kõik need tervisekahjustused võivad olla tekitatud ekspertiisimääruses ja ravidokumentides näidatud ajal – so 31.12.2007 löökidest (vähemalt 3 löögist) kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusika ja/või saabastatud jalaga). Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, nende paranemise kestus on ca 1-2 nädalat ja nad ei põhjusta püsivat töövõime kaotust 40% ulatuses. Kannatanu kohtuarstlikul läbivaatusel sedastatud vigastused (haavaarmid) ei moonutanud oluliselt kannatanu nägu. (t/l 41-43) 3 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.R-i süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu TJütlusi, patsiendikaarti ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud esitatud süüdistuse täies mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, so teise inimese löömisena, valu tekitamisena ja tervise kahjustamisena, so kehalise väärkohtlemisena. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt näkku, põhjustades kannatanule haavad parema silma nurgas, paremal pool otsmikul ja alalaul. Tervisekahjustuste olemasolu on tõendamist leidnud ka kriminaaltoimikus olevate patsiendikaardi ja teiste meditsiinidokumentidega ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise isiku väärkohtlemisena, kuivõrd süüdistatav peksis kannatanut, tekitades sellega kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Seega on kohtu arvates kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 ettenähtud kuriteona ning puudub alus sellise karistusõigusliku hinnangu ümberhindamiseks. Kohtueelsel menetlusel esitas TJtsiviilhagi 206 krooni nõudes ning rahaline nõue kujutab endast traumapunktis haavade puhastamise eest makstud tasu 156 krooni ning visiiditasu 50 krooni. Kohus asub seisukohale, et esitatud rahaline nõue on põhjendatud, kuivõrd juhul, kui süüdistatav ei oleks temale inkrimineeritud tegu toime pannud, ei oleks kannatanul ka rahalisi kulutusi tekkinud. Kohus leiab, et kannatanu rahaline olukord tuleb ennistada olukorda, milline see oli enne kuriteo toimepanemist ja see rahaline olukord tuleb ennistada kannatanu kasuks kahju tekitaja, so süüdistatava rahalistest vahenditest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime ootamatult tekkinud konflikti pinnalt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek ning teda on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest. Karistusena määratud rahatrahvid on tasutud ning kriminaalasjast ei nähtu seda, et süüdistataval oleks mingeid rahalisi kohustusi tasumata rahaliste karistuste näol. Arvestades eelmärgitud asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust ning kohus ei pea vajalikuks süüdistatava suhtes isiku vabaduse piiramisega seotud karistuse kohaldamist. Süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava mõjutamine, sundimaks teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, on saavutatav ka isiku vabadust piirava karistuse kohaldamiseta. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatava 2006 aasta keskmiseks päevasissetulekuks 244 krooni, siis tuleb see summa võtta ka aluseks rahalise karistuse päevamäära arvestamisel. Karistuse määra valikul lähtub kohus tekitatud tervisekahjustuste raskusest ja hulgast, mis oma lokalisatsiooni ja tagajärgede tõttu tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada süüdistatava kahetsust toimepandus. Kohus leiab, et süüdistatava käitumises karistust kergendava asjaolu olemasolu, karistust raskendava asjaolu puudumine, süüdistatava avaldatud kahetsus annavad aluse mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. 4 Märt Toming kohtunik 5