; § 424; § 431 alusel jätta rahuldamata G.E taotlus temalt Harju Maakohtu 24.11.2008.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 08 – 10796 välja mõistetud menetluskulude ositi tasumiseks. Määrus väljastada avaldaja G.E-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: G.E mõisteti süüdi Harju Maakohtu 24.11.2008.a. otsusega KarS § 329 järgi. Kohtuotsusega mõisteti temalt välja menetluskuludena sundraha 6525,00 krooni ja õigusabikulud 1292,10 krooni. G.E esitas 14.01.2009.a. Harju Maakohtule avalduse, milles palub võimaldada sundraha ja õigusabikulude ositi tasumine maksegraafiku alusel. G.E põhjendab esitatud taotlust raske majandusliku olukorraga, kuna ta maksab kodulaenu ja EURIBOR-i intress on kasvanud. Kohus asub seisukohale, et G.E avaldus temalt kohtuotsusega välja mõistetud sundraha ja õigusabikulude ositi tasumiseks tuleb jätta rahuldamata.
kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku käesoleva §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kohus peab ühtlasi vajalikuks märkida, et ka täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada, täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures arvestab kohus sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Määrates isikult kohtuotsusega väljamõistetud rahaliste nõuete tasumise ositi, peab olema kohtul veendumus, et isikul ei ole võimalik täita rahalisi nõudeid koheselt ja täies ulatuses või rahaliste nõuetekohene ning täies ulatuses täitmine seaks kohustatud isiku või tema perekonnaliikmed raskesse materiaalsesse olukorda. Käesoleval juhul on G.E põhjendanud taotlust laenu tasumisega. Taotluses märgitud asjaolude esinemise kohta pole lisatud ühtegi dokumenti. Avaldusest ei nähtu avaldaja perekondlik ega majanduslik seisund. Kohtul pole võimalik pelgalt kirjalikult väljendatud paljasõnaliste väidete alusel määrata menetluskulude tasumist ositi. Kohus peab vajalikuks osundada Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2009.a. lahendile kriminaalasjas 1 – 06 – 15617, milles ringkonnakohus on asunud seisukohale, et veendumuse peab esitatavate tõendite abil looma isik, kes taotleb rahaliste kohustuste täitmise tähtaja ajatamist või pikendamist. Seega peab mõjuvad põhjused kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 424 tähenduses avama ning ka vajalikul määral dokumentaalselt tõendama taotluse esitaja ise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
; § 424 ja § 431 jätab kohus rahuldamata G.E taotluse temalt Harju Maakohtu 24.11.2008.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 08 – 10796 välja mõistetud menetluskulude tasumise ajatamiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.