1-09-5150/3

Kriminaalasi nr. 1 – 09 - 5150 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. mail 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitšerov kaitsja: Rein Kiviloo osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas E.R ik. ik. xxx, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, keskeriharidus, töök. S OY, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1.13.09.2004 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 k. vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Viibis vahi all 21.02.2009 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: E.R on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, olles karistatud 13.09.2004 a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel 3 k vangistusega tingimisi katseaega 3 a ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis, Uuesti juhtis 14.10.2007 a. kella 19.10 ajal Harju MK, Tallinnas, Peterburi teel Nehatu juures mootorsõidukit Xxxreg märgiga xxx olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis; uuesti juhtis 21.02.2009 a. kella 00.45 ajal Harjumaal Kose vallas, Tallinn-Tartu mnt
2. km-l mootorsõidukit Xxx reg märgiga xxx olles joobeseisundis. Seega pani E.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav E.R tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav E.R ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 20.
3. jõi umbes 200 g konjakit ja lõpetas alkoholi tarvitamise kella 18 ajal. Tundis ennast normaalselt ja öösel istus sõiduki rooli ning hakkas Tartusse sõitma. Tartu mnt-l ületas kiirus ja politseipatrulli märguandel peatas sõiduki. Tal paluti puhuda alkomeetrisse ja tuvastati alkoholijoove 0,89 mg/l. Ta nõustus selle näiduga ning ekspertiisi läbimist ei soovinud. Samuti kinnitab ütlusi selles, et 14.10.2007 a. Nehatu juures tehti šašlõkki ja tarvitati õlut. Ta tahtis koju minna ning hakkas sõidukit juhtima. Politsei märguandel peatas sõiduki. Tal tuvastati alkoholijoove ja ekspertiisi läbimist ei taotlenud. Tunnistaja J Ringmäe poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 14.2007 a. ta oli politseipatrullis ja oli väljakutse Nehatu söögikoha juurde, kus sõidukil reg. nr. xxx üks joobnud mees vahetab rehvi ja tahab pärast vahetust sõitma minna. Politseiauto pargiti eemale ja hakati sündmust jälgima. Mõne aja pärast hakkas sõiduk sõitma ning märguandel sõiduk peatus. Juhiks osutus E.R, kellel tuvastati alkoholijoove 1, 24 mg/l. Tunnistaja P Rehe poolt kohtueeslel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 21.02.2009 a. ta oli politseipatrullis Tallinn – Tartu mnt-l. Tallinna poolt tuli sõiduk kiirusega 133 km/h. Sõiduk peeti kinni ja roolis oli E.R. Politseiautos tuvastati tal alkoholijoove 0,89 mg/l. E.R-i süü on peale tema ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määruse, väärteoprotokolli, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel / t.l. 3 – 5, 20, 25 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, koos abikaasaga alaealise lapse kasvatamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, §238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada E.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 240 miinimumpäevamäära s.o. 12000 krooni Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 160 miinimumpäevamäära s.o. 8000 krooni. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 21.02.2009 a. s.o. 1 ( üks ) päev ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 157 miinimumpäevamäära s.o. 7850 krooni. 2 KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel võtta E.R-ilt 1 ( üheks ) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvestada alates
4. juunist 2009 a. 3 Välja mõista E.R-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista E.R-ilt kaitsjatasu 1292.10 krooni Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber
5. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber
6. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik