KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mail 2006.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-6587 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kriminaalasi K.M süüdistus KarS § 424 järgi Süüdistatav K.M, elukoht XXXXXXXXXXXX, isikukood XXX, AS Turgel Grupp töödejuht, varem karistamata Kaitsja Enno Palumets Resolutsioon Süüdi tunnistada K.M KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära, mis on tema keskmist päevasissetulekut, 98 krooni, arvesse võttes 17 640 (seitseteist tuhat kuussada nelikümmend) krooni. Rahaline karistus lubada tasuda ositi 1470 krooni kuus 12 (kaksteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või 221023778606 Hansapank AS, viitenumber 4100064858). Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) K.M-ilt 4500 (neli tuhat viissada) krooni sundraha katteks ja kaitsjatasuna 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni ja käibemaksu katteks 64.80 (kuuskümmend neli kr 80 s) krooni. Anda aega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel märkida otsuse number ja mille eest tasutakse. Selgitada, et juhul kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud aega, siis tuleb lisaks kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses. Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Järva Maakohtule kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Tuvastatud asjaolud K.M süüdistatakse selles, et ta isikuna, keda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis
- aprillil 2006.a kella 09.25 ajal Järva maakonnas Anna-PeetriHuuksi maantee 12.-kilomeetril mootorsõidukit Ford Transit registreerimisnumbriga XXXXXX olles taas alkoholijoobes ning pani sellega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva prokuröri abi Tiina Viru on teinud ettepaneku K.M karistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 180 päevamäära ulatuses, mis on tema keskmist päevasissetulekut, 98 krooni, arvestades 17640 krooni ja anda aega rahalise karistuse tasumiseks ositi 1470 krooni kuus 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu põhjendused Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. K.M on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Teda on karistatud rahatrahviga 9000 krooni, mille täitmine lõppes 24.08.2005.a. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. K.M-ile inkrimineeritavat kuritegu tõendavad väärteoprotokoll nr AB802784 08.04.2006, alkoholijoobe tuvastamise protokoll 08.04.2006, tunnistaja R.R ja H.S ütlused, kahtlustatava K.M ütlused, väärteootsus 11.08.2005.a nr 2700,05,002102, karistusregistri teatis. Asitõendeid ja tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistust kergendavaks ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 424 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Põhjendatud on süüdistatava karistamine kergeima karistusliigiga – rahalise karistusega. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Määratud kaitsjaks on vandeadvokaat Enno Palumets, kellele on arvestatud menetlustoimingute eest kohtueelses menetluses tasu 424.80 krooni koos käibemaksuga. Seoses K.M süüdimõistmisega jääb see kulu K.M kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5 x 3000), s.o
- Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.