← Eesti

1-08-5438\5

Obsah (5)§ 424§ 74§ 75§ 50§ 78

Kriminaalasi nr 1-08-5438 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 07.oktoobril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokuröri abi Alar Häidberg kaitsja adv. Maria

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet Süüdistus t u v a s t a s: P.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 26.aprillil 2006.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-06-4420 karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 3 kuu pikkuse vangistusega tingimisi

§ 74

alusel 2 aastase katseajaga ning lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis 02.oktoobril 2007.a. kella 14.50 ajal Tartu maakonnas Puhja vallas Võsivere-Kaimi tee 1.-l kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani P.R toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.R-ile karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta P.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.R tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

P.R-ile 26.aprillil 2006.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega mõistetud karistus 3 kuud vangistust 2 aastase katseajaga on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 08.augusti 2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega liidetud ja reaalselt ära kantud Tartu Vanglas. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. P.R-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.R

§ 424j är gi ja mõista karistuseks seitse

(7)kuud vangistust.

§ 74alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.R ei pane kahe

(2)aasta kolme
(3)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta P.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks

(1)aastaks kuueks
(6)kuuks.

§ 78lg 1 alusel hakata P.R-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata P.R katseajaks Tartu Vangla Tartu talituse kriminaalhooldusosakonna (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. P.R-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista P.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis

(6525)krooni ja kaitsjatasu üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa
(1138)krooni 70 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.