← Eesti

1-08-12916\7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.

  1. a Raplas Kriminaalasja number 1-08-12916 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Kohtuistungi sekretär Elen Kalm Kriminaalasi B.D süüdistusasi KarS § 121 järgi Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav B.D isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, töökoht: käesoleval ajal alaline töökoht puudub, elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx x, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.D KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära, so 13 120 (kolmteist tuhat ükssada kakskümmend) krooni. Määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu vältel 1312 krooni suuruste osamaksetena. Rahalise karistuse esimene osamakse tuleb tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034796011 või kontole nr.221023778606, viitenumber
  2. 2 Tõkend-elukohast lahkumise keeld- B.D suhtes tühistada. Välja mõista B.D-lt riigi tuludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, ekspertiisikulud 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja õigusabikulud 4118 (neli tuhat ükssada kaheksateist) krooni ja 20 senti. Sundraha ja muud menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 Ühispangas, viitenumber
  3. Tähtaegselt mittetasumise korral saadab kohus otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 24.11.2008.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui tervikotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 24.11.2008.a. Süüdistus ja prokuröri tõendid B.D süüdistatakse selles, et temas 25.05.2008.a. kella 16.15 paiku xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx-xxxxx talu hoovis omavahelise tüli käigus haaras H Rl paremast õlast, raputas kannatanut ja hakkas tirima tee poole, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel tõmbas B.D kannatanu püsti ja lohistas teda mööda õue tee poole, põhjustades H Rle füüsilist valu ja tekitades vasaku reie keskosale ja vasaku puusa piirkonnale hematoomi ning parema abaluu murru. B.D tegevus on kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kui teise isiku kehaline väärkohtlemine. Prokuröri hinnangul on süüdistus tõendatud kannatanu H R, tunnistaja J M ja kahtlustatava B.D enda ütluste, Rapla Perearstikeskuse OÜ tõendi /t.l.3/ ja kohtuarstliku ekspertiisi aktiga /t.l.16-18/. Süüdistatava ja tema kaitsja seisukoht B.D end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, kuna ei saanud H Rle 25.05.2008.a. selliseid vigastusi põhjustada, nagu süüdistuses kirjas. B.D tunnistab, et haaras H Rt jope varrukast ja keeras ta ümber enda, et suunata ta karjaaeda parandama. Selle käigus H R komistas ja pidi kukkuma, kuid B.D hoidnud teda püsti. B.D eitab kannatanu haaramist käsivarrest, samuti tema lohistamist või löömist. Süüdistatava hinnangul võis H R temal 27.05.2008.a. perearsti poolt fikseeritud vigastused saada purjus peaga laudatöö käigus, mida on kuuldavasti varemgi juhtunud. Kaitsja on seisukohal, et B.D tuleks õigeks mõista, kuna tema süü H Rle kehavigastuste tekitamisel ei ole tõendatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused B.D poolt kannatanu Hi R suhtes toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 ettenähtud kuriteona. Nimetatud seaduse kohaselt on kehaline väärkohtlemine teise isiku 3 tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitamine. Kõnesoleval juhul on Rapla Perearstikeskuse OÜ tõendi /t.l.3/ ja isiku ekspertiisiaktiga nr.73 /t.l.16-17/ tõendatud kehavigastuste tekitamine H Rle. Antud asjas puuduvad tõendid, millised kinnitaksid, et 27.05.2008.a. H Rl fikseeritud vigastused pidid või said tekkida mingil muul aja ja viisil, kui B.D-ga toimunud konflikti käigus. Tunnistaja J M ja B.D enda ütlustega on tõendatud, et viimane rikkus 25.05.2008.a. H R hoovis kannatanu kehalist puutumatust, eesmärgiga suunata H R lõhutud karjaaeda parandama. Süüdlase tegevuse puhul (nimetatagu seda siis sakutamiseks, tirimiseks, lohistamiseks, tõukamiseks või rebimiseks) on ilmne, et kannatanule tekitati füüsilist valu. Seega ei oma kehavigastuste tekitamine kvalifikatsiooni seisukohalt enam olulist tähtsust. Küll aga omab see tähtsust B.D süü suuruse hindamisel. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus B.D käitumises ei näe. Vastutust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süüteo toimepanemist tugeva hingelise erutuse mõjul, millise kannatanu oli esile kutsunud oma õigusvastase käitumisega. Nii H R kui B.D kinnitasid kohtuistungil, et 25.05.2008.a. toimunud konflikti algpõhjuseks oli ammune tüli kinnistu piiride üle. Olenemata sellest, kes kelle piiridesse on tegelikult tunginud, on ebakorrektne ja lubamatu teise poolt paigaldatud karjaaeda lõhkuda, mistõttu on B.D ärritus H R tegevuse suhtes mõistetav. Kohtu hinnangul on B.D talle inkrimineeritava kuriteo toime pannud otsese tahtlusega ning puuduvad asjaolud, millised välistaksid tema teo õigusvastasuse. Samuti on tegemist süüvõimelise isikuga. Karistuse valikul arvestab kohus järgmist: B.D on toime pannud teise astme kuriteo, milline oma laadilt ei olnud suure ühiskonnaohtlikkusega, kuid tõi endaga kaasa küllalti raske tagajärje. Tagajärje suhtes oli B.D kohtu hinnangul ettevaatamatu, jättes arvestamata asjaoluga, et isik, keda ta ärritunult ründas, on eakas (68 aastane) naisterahvas. Kuna B.D on varem kriminaalkorras karistamata, leiab kohus, et tema mõjutamiseks on piisavaks karistuseks rahaline karistust, milline tuleks määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedal. Kohtunik: Anne Randjärv

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.