1-08-8687 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2008.a., Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-08-8687 (08260100252) Kohtunik Madis
§ 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.H Kar
S § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s.o 40 korda päevamäär 93.- krooni, mis võrdub 3720.- krooni (kolm tuhat seitsesada kakskümmend krooni). KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuiselt 372.- krooni iga kuu
- kuupäevaks alates otsuse jõustumise järgsest kuust kuni kogu rahasumma äratasumiseni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pank (endine Eesti Ühispank) või arvele nr 221023778606 Swedbank (endine Hansapank), viitenumber
- Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista E.H-lt 2000.- krooni (kaks tuhat krooni) riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pank (endine Eesti Ühispank) või arvele nr 221023778606 Swedbank (endine Hansapank), viitenumber
- Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon E.H 12.01.2008.a kella 13 paiku Tartu linnas, X 32 maja taga pärast seda, kui tema alaealine laps H.P. oli võõra lapse poolt porilompi tõugatud, võttis alaealistel E.P. ja M.M. jopede kraest korraga kinni ja lõi nende päid mitmeid kordi vastu maja seina, millega tekitas E.P. ja M.M. füüsilist valu. Peale seda laskis E.H M.M. lahti ja võttis uuesti E.P. jope kraest kahe käega kinni ja lõi tema pead mitmeid kordi vastu maja seina, mille tagajärjel sai E.P. jätkuvalt füüsilist valu. Sellega pani E.H toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 03.11.2008.a. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Süüdistatav end kohtus süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei saa kannatanud ja tema lapsed omavahel läbi, ilmselt on põhjus ka majanaabrite omavahelistes problemaatilistes suhetes. Tema lastele on ka varem liiga tehtud. Sel korral oli tema laps üleni porine. Nüüd jäid poisid vahele, ta tahtis politsei kutsuda. Kuna tal ei olnud mobiili kaasas, võttis ta poistel kratist kinni ja pani nad seina äärde seisma. Vasak käsi oli tal luumurru tõttu nõrk, sellega hoidis ta suuremat poissi kinni. Ta kobas taskutes mobiili järgi ja lasi suurema poisi enne lahti. Ta ei jõudnud neid kinni hoida, sest nad rabelesid kõvasti. Ta palus lastel mobiili tuua, aga kellestki ei olnud toojat. Lapsed, kes olid näoga seina poole, olid väga hirmunud ja said ta käitumisest valesti aru. Hirm tekkis neil sellest, et M pani H väitel talle jala ette ja H kukkus näoli porri. Siis lõi E poris lebavat H jalaga. Arvatavasti oli neil suur hirm, et see tuleb ka välja ja sellest tulenev hirmutunne pani nad rabelema. Siis nad kopsasid tõesti peaga vastu seina, aga tema ei ole neid löönud. Ta vaid hoidis neid riietest, kehalist kontakti ei olnud. Poistel olid kapuutsid peas, nutma kumbki ei hakanud ja „ai“ ei ütelnud. Lapsed tõlgendasid tema tasku kobamist löömisena. Ta pidas kinni kurjategijad, andis neile armu ja lahendas olukorra. Kehalist väärkohtlemist ei olnud. Kannatanu E.P. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 12.01.2008.a oli ta oma maja, X 32 ees, kui tuli H.P. oma väikese vennaga ja ütles talle midagi. Ta läks lähemale, H jooksis minema, ta sai ta kätte. H ütles talle ropu sõna, mille peale ta läks närvi ja lükkas H pikali maha. H kukkus maha porri ja jooksis minema. Nad nägid, kuidas H suurem vend H.P. vaatas maja nurga pealt. Ta nägi, et ta ema, H ja teised olid seal. Nad läksid ka sinna. E.H ütles, et nad on tema lapse porri lükanud. Nad vastasid, et tema lapsed ropendavad. E.H ütles, et tema lapsed ei ropenda. 2
(5)Nemad ütlesid, et ropendavad küll ja seepeale läks E.H närvi, võttis tal ja M jope kraest kinni ja lõi nende päid mitu korda vastu seina. Tal oli kapuuts peas, ta otsaesine sai viga ja tal oli valus. Seda nägid pealt F.S., R.K., tema ema ja teised lapsed ka. Pärast läksid nad koridori, keegi oli politsei kutsunud. Peale lööke oli tal halb olla, pea valutas umbes 20 minutit. Arsti juures ta peale löömist ei käinud. Enne seda vahejuhtumit on tal ka varem olnud sõnelemisi H.P. ja tema vendadega, kuna nood narrivad palju, ropendavad ja jooksevad siis minema. Ropendamise kohta selgitas kannatanu, et H.P. ütles M „Karlsson“ ja temale ühe lause. Kannatanu M.M. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 12.01.2008.a oli ta koos F.S., R.K. ja E P tema maja juures. E.P. ütles, et väikesed lapsed kogu aeg mõnitavad. Nad tulid kuskilt ja hakkasid ropendama ja narrima. E läks närvi ja jooksis neile järele. Tema kõndis järgi. Ta nägi, et H tõusis püsti, oli porine ja jooksis ära. Siis nad läksid teisele poole maja, ta nägi, et keegi piilub ja ütleb midagi. Nad nägid E ema ja E.H lastega. Nad kutsusid neid enda juurde ja küsisid, miks nad nii tegid. Nad ütlesid, et E.H lapsed ropendavad. E.H ütles, et tema lapsed ei ropenda. Nad ütlesid, et ropendavad küll, mille peale võttis E.H neil kratist kinni ja lõi neid 2-3 korda vastu seina. Siis lasi E.H ta lahti ja lõi kahe käega E. Siis tuli E ema vahele. Temal sai laup viga, mingeid jälgi ei jäänud ja arstiabi ta ei vajanud, kuid tal oli valus. Peale löömist ta helistas emale ja rääkis juhtunust. Nad läksid koridori ja siis tuli politsei. E.H lastega nad ei saa üldse läbi, H.P. ja ta väike vend narrivad neid. Tunnistaja F.S. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas E.P. ja M.M. pead löödi vastu seina. Ta oli koos nende ja R.K. väljas ja nägi liikumas teisi lapsi, ka H. H ütles midagi E, E ja M jooksid talle järele. Tema kõndis R tagapool. Kui nad sinna jõudsid, oli H porine. H läks korraks ära ja tuli oma vennaga tagasi, öeldes, et püüdke meid kinni ja jooksid maja nurga juurde. Seal olid H isa ja E ema. H isa alguses rääkis ja siis võttis E ja M jope kraest kinni ning lõi vastu seina kaks korda. Seepeale hakkasid E ja M nutma. Peale löömist läksid nad tagasi maja juurde, M ütles, et kutsub kasuisa või kellegi. H ema kutsus politsei. Tunnistaja ütluste kohaselt ei saa E E.H lastega läbi, kuna nood mõnitavad kannatanuid, ütlevad E roppusi ja M „Karlsson“. Tunnistaja R.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 12.01.2008.a umbes kella nelja paiku läks ta koos M, E ja F X 32 maja taha. Seal oli E.H koos E emaga. E.H võttis E ja M kaelast kinni, lõi neil pead kokku ja siis kaks korda vastu seina. E.H oli kuri, tuli ka tema suunas ja tahtis kinni haarata. M ja E hakkasid peale löömist nutma. Tunnistaja ütluste kohaselt ropendavad H.P. ja ta vennad, samuti ka E, M ja ta ise vihasena. Tunnistaja H.P. andis kohtus ütlusi selle kohta, kuidas ta oli koos vennaga õues, kui tuli E ja ütles talle paha sõna, tema ütles vastu, et ise oled, mille peale E lükkas ta poriloiku, kus oli palju muda. Ta sai natuke haiget ja hakkas nutma. Ta läks kutsus isa, isa tuli õue. Isa hoidis neid kinni, et nad ära ei põgeneks ja tahtis mobiili võtta, et politsei kutsuda, kuna ta lükati poriloiku. Isal ei olnud mobiili taskus ja ütles ta suuremale vennale, et too tooks mobiili, aga ema ise helistas politseisse. Maja taga võttis isa E kratist kinni ja poisid rabelesid. Tema oli täiesti porine ja läks tuppa ning kõike pealt ei näinud. Isa poisse ei löönud. Tunnistaja ütluste kohaselt ütleb E talle halvasti, ta on ka ise E suhtes rumalaid sõnu kasutanud. E ja M on talle varem ka liiga teinud, talvel viskasid ta vennale lumekuuli silma juurde ja ükskord tahtsid ta väikese venna põlema panna. Kannatanu E.P. seaduslik esindaja E.P. andis kohtus ütlusi selle kohta, et kõnealusel päeval tuli E.H tema ukse taha ja käskis ühe tunni jooksul tema lapse riided puhtaks pesta. Ta läks välja ja kutsus poisid kohale, et asjasse selgust tuua. E.H oli ka seal oma lapsega. Räägiti ära, et ropendati, lükati ja riided porised. E.H ütles, et tema lapsed ei ropenda kunagi. Lapsed ütlesid, et ropendavad küll, mispeale E.H ägestus ja võttis tema lapsel tukast 3
(5)kinni. Esimene laps käeulatuses oli M, nad astusid paar sammu majale lähemale ja siis see juhtuski. Kõik käis kiiresti. Tema seisis nagu soolasammas ja vahele ei astunud. E.H läks minema ja ta läks E.H lapse riideid pesema. E oli paks kapuuts, mis kattis otsaesise ja seetõttu valu ei olnud suur, kuid psühholoogiline šokk pani lapse hüsteeritsema. Kannatanu M.M. seaduslik esindaja M.M. kohtus antud ütluste kohaselt mõjutas juhtunu ta poega nii psüühiliselt kui füüsiliselt. M hakkas samal õhtul pea valutama ja tal olid migreenihood ning ta pidi sünnipäevalt ära tulema ja oksendas. Kindlasti oli tal ka stress, mis põhjustas peavalu. Kohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et E.H süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista KarS § 121 järgi. Süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 12.01.2008.a toimus Tartus, X 32 maja juures süüdistatava poja H.P. ja E.P. vahel sõnavahetus, mille tagajärjel lükkas E.P. H.P. porilompi. Seejärel kutsus H.P. oma isa E.H, kes tuli õue. Kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et süüdistatav haaras kannatanute väite peale, et tema lapsed ropendavad, kannatanutel jopede kraest kinni ja lõi nende päid mitmeid kordi vastu maja seina. Seejärel laskis süüdistatav M.M. lahti ja võttis uuesti E.P. jope kraest kinni ja lõi tema pead mitu korda vastu maja seina. Löömise tagajärjel tundsid kannatanud füüsilist valu. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et võttis kannatanutel jopede kraest kinni, kuid eitas löömist, avaldades arvamust, et kannatanud tõlgendasid seda löömisena, kui ta üritas taskust mobiili võtta. Samas väitis süüdistatav, et kannatanud rabelesid seejuures kõvasti ja kopsasid tõesti peaga vastu seina. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanud võisid ise lüüa pea vastu seina ning seetõttu on süüdistatava ütlused löömise osas ebausaldusväärsed ning kantud soovist vabaneda vastutusest. Kannatanud ja tunnistajad on sarnaselt kirjeldanud, kuidas E.H kannatanuid vastu seina lõi. Ainus tunnistaja, kes löömist ei kinnita, on süüdistatava poeg, kes enda ütluste kohaselt kõike pealt ei näinud, kuna varsti pärast seda, kui ta isa õue tuli, läks ta ära tuppa. Kõik ülejäänud tunnistajad said üheselt aru, et just E.H lõi kannatanute pead vastu seina, neil ei tekkinud kahtlust nagu oleksid kannatanud võinud ise endale haiget teha. Kannatanud on kuriteosündmuse kohta andnud nii eeluurimisel kui kohtus ühetaolisi ütlusi, mis on kooskõlas juhtumit pealt näinud tunnistajate ütlustega. Kannatanute ütluste tõelevastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Nii süüdistatava kui kannatanute ja tunnistajate ütlustest ilmnes süüdistatava laste ning kannatanute omavaheline halb läbisaamine, samuti süüdistatava ja majanaabrite omavahelised ebasõbralikud suhted, mis tulenevad erinevast elukorraldusest ja maailmavaatest. Käesoleva konflikti tekkimisel on mõistetav, et süüdistatav ägestus selle peale, et tema poeg poriloiku lükati, kuid vaatamata taunitavale käitumisele süüdistatava poja suhtes, ei olnud süüdistataval õigust kehaliseks väärkohtlemiseks kannatanute suhtes. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav ning moodustab KarS §-s 121 sätestatud koosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, s.o füüsilist valutunnet. Kannatanud kinnitasid kohtus, et löömine tegi neile haiget ja neil hakkas pea valutama. Seda kinnitasid ka kannatanute vanemad. Seega E.H, põhjustades 12.01.2008.a kella 13 paiku X 32 maja juures E.P. ja M.M. füüsilist valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo – kehalise väärkohtlemise. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu seisukoht karistuse kohta 4
(5)Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Käesolevas kriminaalasjas on E.H pannud toime teise astme kuriteo. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna, et E.H on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti seda, et E.H mõjutas kuritegu toime panema alandav teguviis tema poja suhtes. Prokurör taotleb E.H-le karistuseks rahalist karistust 86 päevamäära (üks päevamäär 93 krooni), s.o 7998 krooni. Kohus, lähtudes süüdistataval varasema kriminaalkaristuse puudumisest ning toime pandud teo raskusest, leiab, et süüdistatavat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest rahalise karistusega sanktsiooni alammäära lähedal. Seetõttu mõistab kohus E.H-le rahalise karistuse 40 päevamäära, s.o 3720 krooni. Tsiviilhagid ja asitõendid. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Menetluskulud
§ 180
lg 1 alusel tuleb E.H-lt välja mõista järgmised menetluskulud: 1)
§ 175
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni; 2)
§ 175
lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 1650.- krooni; 3)
§ 175lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 25.80 krooni.
Seega on menetluskulu kokku 8200.80 krooni. Võttes arvesse E.H perekondlikku olukorda (5 väikest last) ja majanduslikku olukorda peab kohus vajalikuks välja mõista E.H-lt
§180lg 3 alusel menetluskulu 2000.krooni ja ülejäänud osas jätab riigi kanda. Kohtunik 5
(5)