4-09-4552/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-4552 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi L.K väärteoasi NPALS § 15 Menetlusalune isik L.K (isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht puudub) 21.aprill 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 1 järgi kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Galina Mihhailova RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada L.K NPALS § 15 järgi ja mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada L.K asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 18.05.2009.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. L.K poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada L.K suhtes sundtoomist arestimajja. Välja mõista L.K-lt ekspertiisitasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: L.K-le on koostatud 19.01.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1073750 selle kohta, et tema viibides 19.01.2009.a kell 17.26 Tallinnas, Sõle tn 7 asuva maja ees, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 15 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS §
2. Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 170/170 nähtub, et 19.01.2009.a. esines L.K narkootiline joove fentanüülist ja alkoholist. L.K kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu talle isiklikult üle 08.04.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et L.K süü on tõendamist leidnud väärteo toimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada L.K väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et L.K süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 170/170 (lk 2), mille kohaselt esines L.K 19.01.2009.a. narkootiline joove fentanüülist ja alkoholist, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, mille järgi saadeti L.K joobeekspertiisi narkojoobe kahtlusega (lk 3) ning saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 9 (lk 4), mille kohaselt oli L.K-lt võetud analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne. L.K poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1 järgi on õige. Kohtu hinnangul pani L.K rikkumise toime tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et L.K on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on kõik tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna isikul puudub ka töökoht s.t legaalne sissetulekuallikas. Jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. L.K ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et L.K tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 4 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 18.mai 2009.a. Aulike Salo Kohtunik 2 3