Obsah (8)

§ 424§ 216§ 329§ 64§ 50§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juulil 2008.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7118 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistun

§ 424

ja § 329; § 216 lg 1 järgi V.K süüdistus

§ 216

lg 1 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatavad Kaitsja L.L, isikukood xxx, elukoht xxxx xx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx, töökoht R.A.Metallitööd, varem kriminaalkorras karistatud: 22.02.1995 Järva Maakohtu poolt KrK § 184 lg 2 järgi rahatrahviga 2000 EEK, 6.07.2001 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahv 100 päevamäära 5300 EEK, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks; 3.03.2004 Pärnu Maakohtu poolt

§ 424

järgi vangistusega kuus kuud katseajaga üks aasta kuus kuud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks, 13.12.2004 Järva Maakohtu poolt

§ 329

järgi vangistus üheksa kuud vangistust, 9.11.2006 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt

§ 424

järgi vangistusega kolm kuud mootorsõiduki juhtumise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks V.K, isikukood xxx, elukoht xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx, pensionär, varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Süüdi tunnistada L.L

§ 216lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada L.L

§ 424

ja § 329 järgi ja mõista karistuseks

§ 424

järgi 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 50

lg 1 alusel võtta ära L.L-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks.

§ 68

lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.-22.04.2008.a, mis on 2 päeva, arvata karistusaja hulka.

§ 74lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata.

Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.L ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas xxxx xx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx,; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning täidab kohustuse

§ 75lg 2 p 2 järgi mitte tarvitada alkoholi.

Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. vangla Pärnu Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada V.K

§ 216

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 74lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata.

Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. vangla Pärnu Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista L.L-ilt ja V.K-lt, s.t. iga ühelt, riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja 29 (kakskümmend üheksa) krooni kohtukulude (postikulu) katteks ning kaitsjatasu katteks 965 (üheksasada kuuskümmend viis) krooni, millele lisandub käibemaks 173.70 krooni. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi 2 arveldusarvele AS SEB Pank nr 10220034800017 või AS Hansapank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „Nimi, 1-08-7118, kaitsjatasu, kohtukulu, postikulu või sundraha“. Tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista L.L-ilt 27197.67 (kakskümmend seitse tuhat ükssada üheksakümmend seitse kr 67

1. s)krooni ja V.K-lt 4151.04 (neli tuhat ükssada viiskümmend üks kr 04
2. s)krooni Eesti Energia ASi kasuks tekitatud kahju katteks. Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates.. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kuulutamisest arvates.. Tuvastatud asjaolud L.L süüdistatakse selles, et tema: - elades aadressil xxxx xx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx, kus elektrienergiaga varustamine toimub elektrienergia müügilepingu nr 23960175-1 alusel ning liitumispunkt paikneb sisestuskaabli ühendusel õhuliini mastis, kasutas ta 03.01.2007 kuni 03.01.2008 elektrienergiat ebaseaduslikult ning võrku ebaseaduslik lülitumine seisneb selles, et L.L elamu territooriumil asuvas õhuliini mastis on arvestussüsteemi läbimata veetud kaabel majani, s.j. on mastile kinnitatud pistikupesa, kuhu oli ühendatud kaabel, mis viis elektrienergia majja. Kontrollimise hetkel 03.01.2008 oli kaabel kuum ning koormusega 25,0 A. Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega ajavahemikul 03.01.2007 kuni 03.01.2008 tekitati Eesti Energia AS-le kahju kokku 31364.04 krooni. Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega võrku ebaseadusliku lülitumise teel pani L.L toime kuriteo

§ 216lg 1 järgi.

- olles 09.11.2006 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud

§ 424

järgi vangistusega 3 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks, milline karistus on kustumata ja olles Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 7 kohaselt isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis keskmises alkoholijoobes – 0,83 mg/l 21.04.2008 kell 10:20 Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus Anna-Peetri-Huuksi maantee 16.kilomeetril mootorsõidukit VAZ-2107 registreerimismärgiga xxx xxx. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isikuna, keda on varem karisitatud sellise teo eest, pani L.L toime kuriteo

§ 424järgi.

- juhtides 21.04.2008 a kella 10:20 ajal alkoholijoobes Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus mootorsõidukit VAZ-2107 registreerimismärgiga xxx xxx isikuna, kellelt on Pärnu kohtumaja 09.11.2006 kohtuotsusega kaheks aastaks mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega pani L.L toime kuriteo

§ 329järgi.

V.K süüdistatakse selles, et tema kasutas

1. ja
2. aasta suveperioodil elektrienergiat ebaseaduslikult ning võrku ebaseaduslik lülitumine seisneb selles, et ta paigaldas naaberkrundile arvestussüsteemi läbimata õhuliini mastile AMKA klemmi ja vedas kaabli masti allossa, kuhu paigaldas pistikupesa, kuhu ühendas elektrilise muruniitja kaabli ning kasutas elektrienergiat ebaseaduslikult elamu ümbruses muru niitmiseks. Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega tekitati Eesti Energia AS-le kahju kokku 31364.04 krooni. Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega võrku ebaseadusliku lülitumise teel pani V.K toime kuriteo

§ 216lg 1 järgi.

Menetlus kohtus 3 Kohtuistungil süüdistatavad kinnitavad, et on süüdistuses märgitud teod toime pannud. Süüdistusest ja kokkuleppekohasest karistusest on aru saanud ja nõustuvad karistusega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava L.L ja V.K-ga karistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb L.L süüdi tunnistada

§ 424ja § 329 ning § 216 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tema süüdi tunnistamist

§ 424

ja § 239 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistamist

§ 424

järgi vangistusega 1 aasta,

216 lg 1 järgi 5 kuud vangistust. Liitkaristuseks määrata 1 aasta 3 kuud vangistust. Kaks päeva kahtlustatavana kinnipidamise arvata karistusaja hulka.

§ 74

lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks käitumiskontrollile kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui ta ei pane 2 aasta katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel ei tohi tarvitada alkoholi.

§ 50lg 1 kohaselt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aasta ja 6 kuuks.

Samuti tuleb süüdi tunnistada V.K

§ 216lg 1 järgi ja mõista karistuseks vastavalt kokkuleppele.

Prokurör nõuab karistamist 3 kuuse vangistusega.

§ 74

lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks käitumiskontrollile kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui ta ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid.

Esitatud on tsiviilhagi summas 4151.04 krooni ja 27197.67 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ja süüdimõistetult välja mõistmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10) s.o 58 krooni, kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi , mis on iga ühe puhul 965 krooni, millele lisandub käibemaks 173.70 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel

§-dest 216 lg 1, 424, 329, 74 lg 1, 75 lg 1, lg 2 p 2 ning KrMS §-dest 180, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 4, 249, 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4