Obsah (9)

§ 424§ 68§ 66§ 50§ 70§ 16§ 56§ 57§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. septembril 2008. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-08-12018 Kohtukoosseis Kohtunik P

) § 424 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav A.T (isikukood: XXX; elukoht: XXXXXXXXX XX-X, karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras karistatud ühel korral; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.T

§ 424

järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s.o 18 960 (kaheksateist tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni.

§ 68

lg 1 esimese lause alusel lugeda A.T eelvangistuses viibitud aeg 14.09.2008-15.09.2008. a karistusaja hulka, mis

§ 68lg 1 teise lause kohaselt vastab rahalise karistuse kuuele päevamäärale.

A.T-le lõplikuks täitmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 114 päevamäära, s.o 18 012 krooni.

§ 66

lg-te 1, 3 alusel tuleb A.T rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümme) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1 801 (tuhat kaheksasada üks) krooni ja 20 (kakskümmend) senti.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta A.T-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 4 (neli) kuuks.

A.T-le mõistetud lisakaristuse tähtaega hakata arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel A.T-lt sisse nõuda menetluskuludena riigituludesse sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 (kuuskümmend) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 21 (kakskümmend üks) krooni ja 60 (kuuskümmend) senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „A.T, 1-08-12018, rahalise karistuse ositi täitmine“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „A.T, 1-08-12018, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu A.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Lõuna Politseiprefektuuri 12.03.2008. a otsusega karistatud liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 14.09.2008. a kella 16.32 ajal Tartu linnas Tulbi tänaval mootorsõidukit Audi A4 reg.nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani A.T toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada A.T süüdi

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära (üks päevamäär on 158 krooni), s.o kokku 18 960 krooni.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.09.2008-15.09.2008.

a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka, mis

§ 70

lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kuuele päevamäärale, s.o 948 kroonile, ja A.T-le lõplikuks täitmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 114 päevamäära, s.o 18 012 krooni.

§ 66

alusel määrata, et rahalist karistust riigituludesse tasub A.T kümnes võrdses osas, s.o 1 801,20 krooni igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist 2

§ 50alusel taotleb prokurör A.T-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta A.T omaksvõtvate ütlustega (tlk 11-12), tunnistaja A. Arukase ütlustega (tlk 5-6) ning joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tlk 3) loeb kohus tõendatuks, et 14.09.

1. a kella 16.32 ajal Järvamaal Tartu linnas Tulbi tänaval juhtis A.T mootorsõidukit Audi A4 reg.nr XXX XXX. A.T, A. Arukase antud ütlused ning nendega kokkulangev joobeseisundi tuvastamise protokoll kogumis tõendavad, et 14.09.
2. a kella 16.32 ajal Järvamaal Tartu linnas Tulbi tänaval mootorsõiduki roolis politseiniku poolt kinni peetud A.T väljahingatavas õhus sisaldus alkoholi 0,33 milligrammi. Alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus tehti indikaatorvahendi abil politseiametniku poolt sündmuskohal kindlaks. A.T nõustus tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. LS § 20 lg 3 teise lause kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Lähtudes eelpool tõendamist leidnud asjaoludest ning tuginedes viidatud LS § 20 lg-tele 3 ja 4, leiab kohus, et 14.09.
3. a kella 16.32 ajal Järvamaal Tartu linnas Tulbi tänaval juhtis A.T mootorsõidukit, olles sealjuures alkoholijoobes. Lõuna Politseiprefektuuri 12.03.
4. a väärteoasjas nr 2780,08,002190 tehtud otsus (tlk 7) tõendab, et A.T on varem juba karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 31 lg 1 kohaselt lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni KarRS §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri väljavõte (tlk 16) tõendab, et 14.09.
5. a, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ajal olid karistusregistrisse kantud karistusandmed selle kohta, et A.T on Lõuna Politseiprefektuuri 12.03.
6. a otsusega karistatud LS § 7419 järgi. Kuna kõnealuse teo toimepanemise ajal oli A.T olemas kehtiv karistus LS § 7419 järgi, vastab ta

§-s 424 toodud erisubjekti tunnustele. Seega on leidnud tõendamist, et A.T, keda on Lõuna Politseiprefektuuri 12.03.

1. a otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 14.09.
2. a alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit Audi A4, täites sellega

§ 424

objektiivse koosseisu.

§ 424

sätestatud süüteokoosseis eeldab tahtlust kõigi koosseisu asjaolude osas, kusjuures kuriteo omistamiseks A.T-le piisab vähemalt kaudse tahtluse tuvastamisest. Seega tuleb tuvastada, et A.T pidas võimalikuks koosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda (

§ 16lg 4).

Süüdistatav oli teadlik tema suhtes tehtud Lõuna Politseiprefektuuri 12.03.2008. a tehtud väärteotsusest, mistõttu ta pidi mootorsõidukit juhtima asudes teadma, et tal on olemas kehtiv karistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. A.T ütluste kohaselt oli ta paar tundi enne rooli istumist joonud paar õlut, mistõttu ta pidi arvestama sellega, et võib olla alkoholijoobes. Kui ta sellele vaatamata otsustas siiski autorooli asuda, siis pidi ta vähemalt möönma, et paneb toime alkoholijoobes juhtimise. Samas ei võtnud A.T enne 3 autorooli istumist midagi ette, kontrollimaks oma joovet. Seega pani ta oma teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuna puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, leiab kohus, et A.T on toime pannud

§ 424

järgi kvalifitseeritava süüteo.

§ 424

näeb mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul

-i §-s 58 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt A.T puhtsüdamlik kahetsus.

Karistusregistri teatisest (tlk 16) on näha, et A.T ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda ühel korral karistatud. Eeltoodu annab kohtule alust uskuda, et karistuse eesmärgid on A.T puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohus leiab, et A.T-le tuleb mõista rahaline karistus 120 päevamäära ulatuses.

§ 44

lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuna A.T 2007. a deklareeritav tulu oli 83 266 krooni (tlk 18), on tema keskmiseks päevasissetulekuks pärast viimasest mahaarvamiste tegemist on 158 krooni. Seega on A.T-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 18 960 (120 x 158) krooni.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus viibitud aeg karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. A.T viibis eelvangistuses 2 päeva (14.09.-15.09.2008), mis vastab rahalise karistuse kuuele päevamäärale, s.o 948 krooni. Seega on A.T lõplikuks täitmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 114 päevamäära ulatuses, s.o 18 012 krooni.

§ 66

lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb A.T-le võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 1 801,20 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Juhtides lühikese ajajooksul kahel korral mootorsõidukit joobeseisundis, on A.T näidanud üles vastutustundetut suhtumist kaasliiklejatesse, seades ohtu lisaks enda turvalisusele ka nende turvalisuse. Seega on põhjendatud prokuröri taotlus A.T-lt juhtimisõiguse 4 kuuks äravõtmine. 4 IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6 525 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni (tlk 21) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 21,60 krooni (tlk 19). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kohtunik 5