1-08-8512\2

(08237300133)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksmi Tšurkin Kriminaalasi S.P süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetlus Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav S.P Ik: xxx, kodakondsuseta, kõrgem haridus, töökoht: K A , K G , elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON

1. S.P süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 210 (kakssada kümme) krooni päevamäär, so 25 200 (kakskümmend viis tuhat kakssada) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.P-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 80 (kaheksakümmend) päevamäära, päevamäära arvestusega 210 (kakssada kümme) krooni päevamäär, so 16 800 (kuusteist tuhat kaheksasada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank) viitenumbriga
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuupäevast.
5. S.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 1
6. S.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.P, 1-08-8512, kaitsjatasu“.
7. S.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „S.P, 1-088512, sundraha“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtpäev on 29.10.
9. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata jõustub kohtuotsus 30.10.
10. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: S.P süüdistatakse selles, et tema 01.04.2008 kella 13.50 ajal Ks asuva K ÜG kõrval klassijuhataja S.P lõi alaealist D V käega näo piirkonda, millega tekitas D V füüsilist valu. Pärast seda S.P lõi alaealist DR käega näo piirkonda, millega tekitas DR füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega S.P pani toime teisele inimesele valu ja tervisekahjustuse tekitamise, so KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav S.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu DR esindaja V R leidis, et süüdistatav ei tohiks enam töötada õpet . Edasine süüdistatava koolis töötamine tekitaks pojale psüühilisi traumasid. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 02.04.2008 koostatud V R´i avaldusest nähtuvalt 01.04.
11. a kella 14 ajal K ÜG õpetaja, püüdes lahendada kahe viienda klassi õpilase vahel tekkinud konfliktset olukorda, lõi tema poega DR´i peopesaga vastu nägu. S.P on viienda klassi klassijuhataja, kus tema poeg õpib, poiste tööõpetuse, kehalise kasvatuse õpetaja ja karatee treener. Tema poja näole jäid kakluse jäljed, mis on arsti poolt fikseeritud. Sündmuskohal olid teised KÜG viienda klassi õpilased, kes toimunut nägid. (t/l 4-5) 2 • • • • • 02.04.2008 koostatud tunnistaja V Rülekuulamisprotokolli kohaselt 01.04.2008 kella 14.00 paiku kakles tema poeg DR oma klassivennaga K ÜG territooriumil. Õpetaja S.P üritas seda situatsiooni lahendada. Lahendamise käigus lõi ta tunnistaja poega, DRi, käega vastu paremat näopoolt (põske). Löömise tulemusel kukkus DR põlvili. Tunnistaja võttis ühendust õpetajaga ja käis pojaga arsti juures. Tema poeg kaebas peavalu ning magas alates lõunast, mida ta muidu tavaliselt ei tee. (t/l 6-7) Tervishoiuasutus SA Tallinna Lastehaigla 02.04.2008 koostatud tervisekaardist ja patsiendikaardist nähtuvalt oli läbivaatuse ajal laps tavalisest aeglasem, apaatsem. Küsimustele vastas adekvaatselt. Oksendanud polnud. Öö magas tavaliselt. Parem põsk oli veel veidi turses, punetust polnud. Neuroloogilise koldeleiuta. Diagnoositi pea muude osade pindmine vigastus. Arsti arvamuse kohaselt domineerisid lapsel psühhotraumast tingitud nähud. (t/l 8-9) 05.05.2008 koostatud kannatanu DR´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.04.2008 K ÜG kella 13.50 ajal läks tema ja tema klassivend D V kooli juures riidu ja hakkasid kaklema. Aga nad ei kakelnud tõsiselt, lõid teineteist rusikatega vastu käsi ja keha ülaosa. Nad ei löönud üksteist kõvasti, sinikaid ei olnud. Nad ei löönud teineteist vastu nägu. Kõrval oli 7 või 9 klassikaaslast, kes lihtsalt vaatasid neid. Ootamatult jooksis t välja nende klassijuhataja Dinibek, ta oli väga kuri. Alguses jooksis Dinibek D juurde ja lõi teda ühe korra peopesaga vastu nägu. D põikas eest ja löök tabas D vastu nägu riivamisi. Pärast seda jooksis D minema. Pärast seda jooksis Dinibek tema juurde ja lõi peopesaga ühe korra vastu paremat põske, millest ta põlvili kukkus. Kannatanul oli nii valus, et ta hakkas nutma. Seejärel karjus Dinibek tema klassikaaslastele, et nad koju läheksid. Kannatanu läks ka koju ja rääkis juhtunust alguses vanaemale telefoni teel ja siis helistas emale. Tal valutas löömisest põsk ja põsk oli punane. Pärast juhtunut käisid nad emaga arsti juures. Mingi aja pärast ilmus põse peale sinikas. Pärast seda ei käinud ta nädala lõpuni koolis, kuna ta kartis oma õpetajat Dinibek´i ja palus ema, et ta lubaks tal kooli mitte minna. Kui ta kooli tuli, palus Dinibek tema käest vabandust ja ütles: „ Anna mulle andeks, palun." Käesoleval ajal suhtub Dinibek temasse hästi. (t/l 10-14) 07.05.2008 koostatud kannatanu N V a ülekuulamisprotokolli kohaselt tema poeg D V õpib K ÜG 5 klassis. Tema klassijuhataja on S.P.
12. a aprilli alguses rääkis D talle, et tema ja tema klassivend DR olid kooli juures kakelnud. Sel ajal jooksis nende juurde nende õpetaja Dinibek ja lõi tema poega käega vastu nägu. D ütles, et ta sai löögi eest ära põigelda ja löök tabas kõrva, aga mitte nägu. Mingeid nähtavaid vigastusi pojal ei olnud ja tema tervist ei olnud kahjustatud. Poja sõnade järgi oli talle löögi ajal tekitatud väikest füüsilist valu, aga ta kõrv ei valutanud pärast seda. Mingi aja pärast oli kannatanu koolis koosolekul ja õpetaja Dinibek vabandas tema ees selle eest, et ta oli nii toiminud, ütles, et tal ei olnud õigus. Ta ei öelnud konkreetselt, mille eest ta vabandab, aga ta sai aru, et vabandus oli selle eest, et ta oli tema poega löönud. Kannatanul ei ole Dinibekile mingeid pretensioone ja ta ei soovi tema vastu avaldust teha. (t/l 15-19) 08.05.2008 koostatud kannatanu D V ´i ülekuulamisprotokollist nähtub, et 01.04.
13. a oli ta K ÜG juures ja kakles DR . Nad mõlemad lõid üksteist, aga ei löönud kõvasti, laste moodi. Ta lõi D ühe korra käega vastu nägu, aga mitte kõvasti. D lõi teda vastu kõhtu. Kakluse ajal jooksis koolist välja nende klassijuhataja Dinibek. Ta nägi, et tal olid väga kurjad silmad. Dinibek jooksis tema juurde ja lõi teda. Ta jõudis eest ära hoida ja löök tabas tema vasakut põske. Löök oli tema meelest rusikaga. Löök riivas põske. Sellest löögist oli tal natuke valus. Mingeid vigastusi või punetust pärast lööki tal näol ei olnud. Pärast lööki ta nägi, et D jooksis minema, Dinibek jooksis talle järele. Kannatanu ja S S jooksid kooli, kuna olid väga ära hirmutatud. Mida Dinibek D edasi tegija kas ta lõi teda veel - seda ta enam ei näinud. Kui see kõik toimus, oli ta kõrval 5 tema klassikaaslast. Õhtul rääkis ta emale juhtunust. Dinibek ei tulnud tema juurde ja ei vabandanud. (t/l 20-24) 3 • • • • • • 08.05.2008 koostatud tunnistaja V L ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.04.
14. a kaklesid kooli ees tema klassikaaslased DR ja D V . Nad lõid üksteist mitte tugevasti, lõid üksteist ka vastu nägu. Siis jooksis koolist välja nende õpetaja Dinibek ja tõukas käega D . Kohe pärast seda läks Dinibek D juurde ja lõi hooga D käega vastu nägu. Sealjuures Dinibek karjus valjusti D peale. Ta mäletab, et D läks tagasi kooli, aga D jooksis koju. Pärast seda juhtumit ei olnud D3 päeva koolis. (t/l 25-29) 08.05.2008 koostatud tunnistaja D L ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.04.2008 kaklesid K ÜG ees tema klassikaaslased DR ja D V . Tema ja veel mõned klassikaaskased seisid sel ajal kõrval. Kakluse ajal lõid Dj a D teineteist kätega vastu keha. Aga vastu nägu nad teineteist küll ei löönud. Seejärel jooksis koolist välja Dinibek, tõukas D kõrvale, millest ta lendas kõrvale. Seejärel läks Dinibek D juurde ja lõi teda käega, tunnistaja meelest peopesaga vastu nägu. Kohe pärast seda hakkas Dinibek neile karjuma: „ Kaduge siit minema!" Dhakkas löögist nutma. See löök vastu nägu oli just Dinibeki käest D ei löönud kordagi D vastu nägu, st kui lõigi, siis ei löönud kõvasti, Dei nutnud. Aga kui Dinibek D lõi, oli kohe näha, et D l on valus ja ta hakkas nutma. Tunnistaja nägi D l sinikat põse peal. (t/l 30-34) 08.05.2008 koostatud tunnistaja D S ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.04.
15. a kaklesid kooli ees tema klassikaaslased DR ja D V . Kuidas nad üksteist lõid, ei mäleta tunnistaja enam täpselt. Seejärel jooksis koolist välja nende klassijuhataja Dinibek. Ta ei mäleta, kas ta tegi midagi Dile. Aga ta mäletab täpselt, et Dinibek jooksis D juurde ja lõi teda käega vastu nägu, peopesaga. Ja Dinibek karjus nende peale ja ütles: „ kaduge koju." Pärast seda läksid nad kõik laiali. (t/l 35-39) 08.05.2008 koostatud tunnistaja A S ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.04.
16. a kella 12.30-13.00 kaklesid kooli ees tema klassikaaslased DR ja D V . Kakluse ajal ei löönud nad üksteist kõvasti, vastu nägu ei löönud. Seejärel jooksis koolist välja nende õpetaja Dinibek. Alguses Dinibek lõi Dsi kuhugi vastu pead, aga D jõudis kõrvale põigata ja tugevat lööki ei olnud. Seejärel Dinibek lõi täie jõuga D peopesaga vastu nägu. Kohe pärast seda jooksid nad Diga kooli. Enne seda, kui ta minema jooksis, hakkas Dinibek nende peale karjuma ja ütles, et nad võtaksid oma asjad ja läheksid minema. Oma klassikaaslaste käest ta kuulis, et Dnuttis ja et pärast oli tal Dinibeki löögist põse peal sinikas. Tunnistaja nägi pärast seda sinikat. (t/l 40-44) 08.05.2008 koostatud tunnistaja Ds P ülekuulamisprotokolli kohaselt 01.04.2008 pärast kuuendat tundi kella 14.30 ajal kaklesid kooli ees väljas tema klassikaaslased DR ja D V . Nad kaklesid nagu lapsed, mitte kõvasti, lõid ka vastu nägu, aga mitte kõvasti ja nendest löökidest ei saanud sinikaid olla. Seejärel jooksis ta kooli, võttis oma portfelli ja jooksis tagasi välja. Tema ees jooksis koolist välja nende õpetaja Dinibek. Ta nägi, et Dinibek jooksis Dsile järele ja lõi teda käega kuhugi kõrva juurde. Seejärel Dinibek läks D juurde, lõi D kas peopesaga või rusikaga vastu nägu. Sellest löögist kaotas Dtasakaalu ja kukkus põlvili maha. Pärast seda lööki hakkas Dnutma. Kuna ta pidi minema repetiitori juurde, läks ta kohe minema ja millega kõik lõppes, ei näinud. Pärast seda oli D l sinikas paremal põsel ja Dei käinud mitu päeva koolis. (t/l 45-49) Koostatud kahtlustatava S.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta süüd täielikult, kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult. Ta töötab K ÜG ja on 5A klassi klassijuhataja. Samuti annab ta kehalise kasvatuse, tööõpetuse, riigikaitse tunde ja on karatee treener. Ta töötab veel K ja K tööõpetuse õpet . 01.04.
17. a teisipäeval oli ta K asuvas tööl. Kella 14 ajal teatas kooli turvatöötaja talle, et kooli ees kaklevad tema 5 A klassi poisid. Ta jooksis välja ja nägi, et seal kaklevad DR ja D V . See ei olnud enam esimese kakluse juhtum tema klassi õpilaste vahel ja ta on sõnaliselt mitu korda selgitanud õpilastele, et kakelda ei tohi, aga nad ei kuulanud tema sõnu ja kaklesid ikkagi. Et kaklus lõpetada, jooksis ta kaklejate suunas ja karjus neile, et nad kakluse lõpetaksid. Ta ei pidanud vastu ja läks D V i juurde, lõi teda peopesaga. Ta jõudis kõrvale põigelda ja löök riivas pead, see oli nagu võmm 4 • • • kuklasse. Seejärel ta lõi samuti DR peopesaga vastu nägu. Toimuva ajal olid väljas ka mõned teised tema klassi õpilased. Ta käskis kõigil koju minna ja läks kohe tagasi gümnaasiumi. Samal päeval helistas talle D ema. Pärast seda intsidenti ei käinud Dnädala lõpuni koolis. Kui Dkooli tuli, tahtis ta mitu korda D juurde minna ja vabandada, aga ta vältis teda. Aga lõpuks tal õnnestus siiski tema juurde minna ja ta palus tema käest selle löögi eest vabandust. Samuti vabandas ta ka D ema ees. Ta vabandas oma käitumise pärast D V i ema ees. Kui ta välja jooksis, tahtis ta lihtsalt kakluse ära lõpetada. Ta saab aru, et tal ei olnud õigus ja tal on väga kahju, et nii toimis. Seda ei juhtu enam. Selle eest, et ta nii toimis, tegi gümnaasiumi direktor talle noomituse. Käesoleval ajal on ta 5a klassi klassijuhataja edasi, ilmselt on neil veel viimast kuud, st kuni õppeaasta lõpuni. Pärast seda juhtumit tahtis ta koolist töölt ära minna ja ütles seda direktorile, aga kuna tema profiiliga õpetajaid ei jätku ja aasta lõpus on talle raske asendajat leida, jäi ta selle õppeaasta lõpuni kooli. Talle meeldib töötada lastega, ta tahaks jääda sellele tööle, aga ei tea, kuidas kujuneb. Tal ei ole varem sarnaseid intsidente olnud ja ta ei kunagi laste suhtes vägivalda kasutanud. (t/l 53-57) 13.05.2008 K ÜG direktori poolt koostatud S.P iseloomustusest nähtuvalt kuni selle kakluse juhtumini sai õpetaja S.P ainult kiita ja oli austatud K linnas. Õpetaja suhtub töösse kohusetundlikult ja vastutusega. Tööõpetuse klassis alustas nullist ja jätkab edasi arendamist ja sisustamist. Suhted kollektiivis on rahulikud, talle omase meheliku väärikusega. Direktori poolt antud ülesanded täidab täpselt ja keeldumata. Ergutused koolis väljenduvad direktori preemia käskkirjades. K linna raames oli valitud 2000/2001 õppeaasta K ÜG ja K A aasta õpetajaks. 01.04.2008 toimunud intsidendi tõttu tegi direktor S.P-le noomituse ja teatas juhtunust K Linnavalitsus haridusnõunikule. Lisaks on direktor iseloomustuses avaldanud oma arvamust õpilase DR suhtes märkides, et DR alustab tihti kakluseid, suhtub äärmiselt negatiivselt kooli ja klassikaaslastesse (selgus kooli psühholoogiga vesteldes) ja kasutab ebatsensuurseid sõnu.(t/l 61-69) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 289,5 krooni. (t/l 72-73) 12.06.2008 koostatud kannatanu V R ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta on tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ei ole kategooriliselt nõus iseloomustuses toodud faktidega. Esiteks tema poeg ei korralda kaklusi klassikaaslastega, tal on olemas klassitunnistused, kus poja käitumist hinnatakse mitte alla rahuldava, seejuures viimasel õppeaastal on seda hinnatud „heale", klassijuhataja S.P ise aga on pannud talle hindeks „eeskujulik" Samuti mitte ühtegi kaklust, mille initsiaatoriks oleks olnud tema poeg, ei ole fikseeritud politseis. 11.06.08 rääkis kannatanu isiklikult koolipsühholoog I.Burovaga telefoni teel ja palus teda anda iseloomustus tema pojale, mille peale ta vastas, et kirjalikku iseloomustust ta ei saa anda sel põhjusel, et ta on vestelnud temaga kõigest kaks korda 2007 aasta lõpus. Tema arvates on kannatanu poeg intellektuaalse arengu poolest omaealistest ees, teda huvitab suhtlemine rohkem enesest vanemate inimestega. Psühholoog ei saanud iseloomustada tema poja suhtumist kooli, õpetajatesse ja klassikaaslastesse, kuna tema eas isiksus alles formeerub ja lapse suhtumine ümbritsevasse võib muutuda mitmeid kordi. Lastevanemate koosolekul on õpetajad korduvalt avaldanud kannatanule tänu selle töö eest, mida ta viib lapsega läbi kodus, kuna temaga ei ole tundides probleeme, kodused ülesanded on alati tehtud. Kooli direktori N.Debkova ja sotsiaalhoolekandetöötaja O.O juuresolekul teatas S.P, et enne intsidenti tema pojaga kasutas ta füüsilist jõudu oma kolleegide N.V ja B.V lapse suhtes, kuid N.V ei kirjutanud politseisse avaldust, vaid nad lahendasid selle probleemi omavahel, kuna on kolleegid. Inglise keele õpetaja O.P jutust teab kannatanu, et S.P on selgitanud oma klassi õpilastele vajadust kanda koolis vahetusjalatseid, seejuures võttes neil jalanõud jalast ning rivistanud nad klassitahvli ette, loopis nende jalanõudega lapsi. (t/l 79-83, lisad protokollile 84-157) 5 • • K Algkooli direktori 09.10.2008 koostatud iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse S.P positiivselt. K Gümnaasiumi direktori kohusetäitja 13.10.2008 koostatud iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse S.P positiivselt. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel S.P kahtlustatavana üle kuulatud süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute DR´i ja D V ´i ütlusi, kannatanute esindajate V R , N V , tunnistajate V L , D L ´i, D S ´i, A S ´i, D P ütlusi, samuti Tervishoiuasutus SA Tallinna Lastehaigla patsiendikaarti ja tervisekaarti DR kohta ning K ÜG direktori poolt koostatud S.P iseloomustust, K t ja K t esitatud iseloomustusi, asub seisukohale, et süüdistatava S.P süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt lõi süüdistatav alaealist D V ´it, kuid löök üksnes riivas teda ning olulist valu kannatanu ei tundnud, süüdistatav lõi ka alaealist DR´i käega näo piirkonda, põhjustades löömisega füüsilist valu ja mille tagajärjel kannatanu kukkus põlvili ning hakkas nutma. Inkrimineeritav kuritegu, so kehaline väärkohtlemine võib oma teokirjeldusest tulenevalt seisneda teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Süüdistatavale inkrimineeritud tegudest nähtuvalt põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tervist, mida kinnitavad ka patsiendikaardile ja tervisekaardile märgitud diagnoosid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 ettenähtud süüteo koosseis. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus, millise kahetsuse siiruses kohtul kahtlemiseks alus puudub. S.P-le inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem karistamata. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval ka alaline sissetulek, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust. Isegi juhul, kui süüdistatava karistamisel tuleks kõne alla isiku vabadust piirava karistuse kohaldamine, siis puuduks igasugune alus selle täitmisele pööramiseks. Samas näitavad süüdistatava isikuandmed seda, et ta ei vaja käitumiskontrolli, kuivõrd on senini ise oma eluga hakkama saanud, samuti ei vajaks ta ka pikemaajalist katseaega, tõestamaks, et ta on seaduskuulekas. Teda ei ole karistatud ka väärteokorras, mistõttu leiab kohus, et on kõik alused süüdistatava suhtes alternatiivse, so rahalise karistuse kohaldamiseks. Karistuse määra valikul peab kohus vajalikuks arvestada ka kannatanute käitumist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt kaklesid kannatanud omavahel kooli territooriumil ning süüdistatavat kui klassijuhatajat teavitati sellest. Orienteerumata lühikese reageerimise aja tõttu olukorras, läks süüdistatav kaklejaid füüsiliselt lahutama, kasutades ise füüsilist vägivalda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud teo toime tekkinud olukorrast lähtuvalt ning tal ei olnud palju võimalusi valida käitumisviisi. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kannatanu esindaja taotles kohtuistungil ka põhimõtteliselt süüdistatava suhtes lisakaristuse kohaldamist, so pedagoogilisel tööl edasi töötamise keelu kohaldamist, vältimaks psüühiliste traumade tekkimist tema pojale edaspidi. Kriminaalasja materjalidest ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt ei tööta süüdistatav enam K ÜGs, mistõttu on kohtu arvates vähemalt õppetöö alaselt süüdistatava DR iga välistatud. Kohus ei saa sundida süüdistatavat 6 lahkuma oma elukohast K linnas ja kolima mõnda teise asustatud punkti, vältimaks süüdistatava ja kannatanu kokkupuuteid. Arvestades süüdistatava kohta väljastatud iseloomustusi leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamiseks alus puudub. Märt Toming kohtunik 7