1-08-16185/3

Kriminaalasi nr. 1-08-16185 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2009.a. Tallinnas Kohtunik Merle Parts Sekretär Kadri Allika Prokurör Aleksander Tšitšerov Kaitsja Andrus Repnau Menetluse liik lühimenetlus Süüdistatav: T.N, ik: xxx; elukoht: xxx; EV kodakondsus; emakeel: eesti keel; keskharidusega; töökoht: ei tööta; väärteokorras karistatud 3-l korral, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 03.12.2008.a; süüdistuses KarS § 424 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.N KarS § 424 ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista T.N-ile vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.N ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p.

1. elama kohtu määratud alalises elukohas; • p.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. T.N määrata katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta T.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista T.N-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest 120 krooni, - kaitsjale makstud tasu 1439 krooni 60 senti. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-16185 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 17.02.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS T.N süüdistatakse selles, et tema, olles 09.09.2003.a karistatud Harju PP poolt Liiklusseaduse § 74’19 alusel rahatrahviga summas 18000 krooni selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis ning karistus selle eest ei ole temal veel kustunud, uuesti juhtis 05.04.2007.a kella 22:20 ajal Harju Maakonnas, Keila vallas, Klooga alevikus, Kivi tn 4 maja juures mootorsõidukit Xxxreg märgiga xxx, olles joobeseisundis. Seega T.N, olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Samuti süüdistatakse T.N selles, et tema, olles 09.09.2003.a karistatud Harju PP poolt Liiklusseaduse § 74’19 alusel rahatrahviga summas 18000 krooni selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis ning karistus selle eest ei ole temal veel kustunud, uuesti juhtis 01.12.2007.a kella 16.00 ajal Harju Maakonnas, Saue vallas, Ringtee
6. km-l mootorsõidukit Xxx reg märgiga xxx, olles joobeseisundis. Seega T.N, olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas T.N, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. T.N soovis anda ütlusi ja selgitas, et juhtis joobes sõidukit ja kahetseb seda. Ta ei tööta, varasematest karistustest tasumata rahatrahv liikluseeskirjade rikkumise eest. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus karistada vangistusega tingimisi. Ka palus kaitsja kaaluda menetluskulude vähendamist.. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis T.N’ karistamist 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, millist vähendada KrMS § 238 lg.2 alusel vangistusega 4 kuuni tingimisi ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et T.N’ tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning T.N’ kohtuistungil antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on T.N’ süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt keda on varem sellise teo toimepanemise eest karistatud, toimepanemises tõendamist leidnud. Süüdistatav pani alkoholijoobes sõiduki juhtimise episoodid toime ajal, mil eelmine karistatus analoogilise kuriteo eest oli kustumata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS §56 sätestatut. Kohus arvestab süüd , karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus T.N puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteod. T.N on varem korduvalt Liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud, tegemist isikuga, kes kujutab endast liikluses ohtu. Arvestades T.N’ isikut, tema kahetsust, leiab kohus, et vangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas. Rahalist karistust ei ole isik võimeline kandma- tasumata rahatrahv, isik ei tööta. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga vangistuse kohaldamise ebaotstarbekusest ning leiab, et on vajalik kohaldada KarS § 74 sätteid. Käitumiskontroll katseajal tagab järelevalve isiku üle. Lisakaristuse kohaldamine vajalik isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks liikluses. Kuna isikul süüdistus mitmeepisoodilises kuriteos, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine 1 aastaks. Kohus ei pea põhjendatuks KrMS §180 lg.3 kohaldamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Süüdistataval ei esine eriolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise riigi kanda T.N’ süüd tõendavad: • Väärteoasja otsuse koopia /t.l. 37/, millest nähtub, et 09.09.2003.a. on T.N karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74'19 lg 1 alusel rahatrahviga 18000 krooni, § 74’1 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni ning KarS § 63 lg 1 alusel loeti kergem karistus kantuks raskemaga, 3 • • • • • • süüdistatava poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et rahalise karistuse tasus ta alles oktoobris 2008.a. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel /t.l 4/, millest nähtub, et T.N tuvastati 05.04.2007.a. kella 22:30 ajal Kloogal alkoholijoove (0.84 mg/l). Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt /t.l. 11/, millest nähtub, et 01.12.2007.a. on tuvastatud T.N raske alkoholijoove (2,82 ‰). Tunnistaja V P ütlused /t.l. 14-15/, millest nähtub, et 01.12.2007.a. kella 16:00 ajal, nägi tunnistaja Tallinna ringteel Keila kandis Saue poole sõitmas xxx reg nr xxx, mis vingerdas teel. Sauel, tankla vastas jäi auto seisma ja sõitu jätkas kaassõitja, kelle juhtimisel vingerdas auto veel hullemini. Tallinn-Rapla mnt-le keerates oleks sõiduk äärepealt kraavi sõitnud ning tunnistaja sõidukit ramminud. Tunnistaja sundis oma veokiga sõiduki peatuma. Sõiduki juht oli silmnähtavate joobetunnustega (koordinatsioonihäires, alkoholi lõhn suust). Sõiduki juht tagurdas kinnipidamise järel Sausti teeotsa peal lumehange kinni., misjärel tunnistaja kutsus välja politsei. Tunnistaja kinnitab, et sõidukit juhtis sama mees, kelle politseinikud autosse kutsusid. Kahtlustatava T.N ütlused /t.l. 20-23/, mille kohaselt tunnistab T.N end süüdi kahtlustuses esitatud kuriteos. Ta lisab, et 01.12.2007..a alustas ta päeval Sauel alkoholi tarbimist, juues umbes 5 pudelit õlut. Ringtee 31.kilomeetril sõites peatas ta auto ja läks tagaistmele magama, politseinikud äratasid ta kella 16:00 ajal. Ütluste kohaselt viidi ta Wismari haiglasse ja seejärel Saue politseijaoskonda ning järgmisel hommikul Rahumäe tee 6 arestimajja. Kahetseb oma tegu ja lubab tasuda varasemad rahatrahvid. Kahtlustatava T.N ütlused /t.l 27-29/, mille kohaselt tunnistab T.N end süüdi kahtlustuses esitatud kuriteos. Ta lisab, et 05.04.2008.a. kella 19.00 ajal jõi ta Kloogal, Kivi tn-l tuttava juures õlut, kogust ei mäleta. Kella 22:00 ajal läks ta sealt jalgsi 500m kaugusele koju. Saanud teada, et tema mobiiltelefon jäi tuttava juurde, otsustas ta sinna tagasi minna autoga, ta tundis end selleks adekvaatselt. Enda sõnul jõudis sõita 10m, kui ta Kivi tn maj juures politseipatrulli poolt kinni peeti. Indikaatorvahend näitas tal 0.7 mg/l suurust joovet, millega ta oli nõus ja meditsiinilist ekspertiisi ei soovinud. Kahetseb toimepandud kuritegu ja karistusena soovib tingimisi vangistust. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad. Kohtunik 4