toodud käskmenetluse kohaldamise alused.
alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra kohta. Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale.
lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub eeltoodud kaalutlustel Pärnu Maakohtule. Kohtunik nõustub V.S-i süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga. Tsiviilhagi ei ole. Karistuse mõistmisel V.S’ ele võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra kohta on põhjendatud. Toimikust olevast teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et V.S-i keskmise päevasissetuleku suurus on 274 krooni (tl.21-22). KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna V.S päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt 274 krooni, siis on rahalise karistuse mõistmisel arvesse võetav päevamäärana 274 krooni. Kuriteoasi nr.1-09-10544
lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub V.S-ilt väljamõistmisele menetluskuluna sundraha. Sundraha suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni. Menetluskuluks on ka riigiõigusabi seaduse alusel esinenud kaitsja tasu. V.S-i kaitsjana riigiõigusabi korras (riigi õigusabi andmise määrus 09.07.09.a. , tl.26) kohtueelses menetluses on osalenud vandeadvokaat V. Tänav, kes on esitanud kohtule taotluse tasu arvestamiseks summas 450.00 krooni. Tasu taotluses juhindub kaitsja „Riigi õigusabi seaduse §-st 21 lg3 ja Justiitsministri 26.01.2005.a. määrusest nr2 (14. mai 2008.a. määruse nr 20 redaktsioonis). Kohus peab kaitsja tasu taotlust põhjendatuks.
Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas
§-dest 251-256. K. Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.