Kriminaalasi nr. 1-09-3378 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 27.aprillil 2009.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaanus Ahbner , Tõlk Silvi Hindrikson , Valeri Helmar juuresolekul Prokurör Maria Sutt Kaitsja Roman Maksimenko osavõtul Arutas 21.04.2009 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses S.R isikukood XXX vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, elukoht xxx, töötab I OÜ Varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata Tõkend- elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 209 lg1 – 25 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi. S.R-i süüdistatakse selles, et tema pani toime alljärgneva kelmuse katse. S.R, olles Harju Maakohtu 04.01.2007 määrusega kinnitatud kompromisskokkuleppe kohaselt kohustatud tasuma LT nende tütre DT ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus alates 28.11.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX, soovis nimetatud kohustusest kõrvale hoiduda. Nimelt edastas S.R 27.11.2007 kohtutäitur Risto Sepa büroosse (asukohaga Narva mnt 7d Tallinn), kellele oli LT poolt 23.10.2007 tehtud ülesandeks täita S.R-i elatusraha võlgnevus
- a)ajavahemiku eest 28.11.2006 – 01.10.2007 summas 14 000 krooni ning
- b)igakuiselt 2000 krooni kuni 14. maini 2015, võltsitud garantiikirja 07.augustist 2007 koos kaebusega, millega palus lõpetada elatisraha nõude täitmine. Vastavalt nimetatud garantiikirjale kohustus LT S.R-i poolt abielu kestel soetatud korteri asukohaga XXX müügist saadud raha summas 100 000 krooni saamisel: mitte esitama S.R-ile pretensioone seoses elatise tasumisega kuni 01.09.2007; lugema tasutuks ajavahemiku 01.09.2007 – 01.09.2010 eest tasumisele kuuluva elatise DT ülalpidamiseks; antud garantii täitmata jätmise korral tagastama S.R-ile 100 000 krooni. S.R-i poolt Tallinna kohtutäitur Risto Sepale esitatud 07.08.2007 garantiikiri oli võltsitud. Nimelt ei vastanud tegelikkusele garantiikirja teksti sisu, kuna LT ei ole kunagi endale sellist kohustust võtnud, samuti oli kohtueelses menetluses tuvastamata isiku poolt võltsitud garantiikirjal olev LT allkiri. S.R oli teadlik sellest, et esitab Tallinna kohtutäitur Risto Sepale võltsitud garantiikirja. S.R esitas kohtutäiturile nimetatud garantiikirja eesmärgiga vabaneda temale Harju Maakohtu 04.01.2007 määrusega pandud elatise tasumise kohustusest. Süüteokatse jäi lõpule viimata sõltumata S.R-i tahtest, kuna kohtutäitur Risto Sepp oma otsusega nr 027/2007/1477 22.12.2007 ei aktsepteerinud S.R-i poolt esitatud garantiikirja ning jättis tema kaebuse rahuldamata. Juhul, kui kohtutäitur oleks aktsepteerinud S.R-i poolt esitatud võltsitud garantiikirja ja täitmismenetlus lõpetanud, oleks S.R vabanenud kohustusest tasuda 84 000 krooni. Sellest 12 000 krooni ajavahemiku eest 2006 detsember kuni 2007 mai (k.a.) ning 72 000 krooni ajavahemiku eest 2007 september kuni 2010 august (k.a.). Seega S.R pani toime varalise kasu saamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so pani toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema kasutas teadvalt võltsitud dokumenti. Nimelt tema esitas 27.11.2007 kohtutäitur Risto Sepa büroosse (asukohaga Narva mnt 7d Tallinn), kellele oli LT poolt 23.10.2007 tehtud ülesandeks täita S.R-i elatusraha võlgnevus
- a)ajavahemiku eest 28.11.2006 – 01.07.2007 summas 14 000 krooni ning
- b)igakuiselt 2000 krooni kuni 14. maini 2015, võltsitud garantiikirja 07.augustist 2007 koos kaebusega, millega palus lõpetada elatisraha nõude täitmine. Vastavalt nimetatud garantiikirjale kohustus LT S.R-i poolt abielu kestel soetatud korteri asukohaga XXX müügist saadud raha summas 100000 krooni saamisel: mitte esitama S.R-ile pretensioone seoses elatise tasumisega kuni 01.09.2007; lugema tasutuks ajavahemiku 01.09.2007 – 01.09.2010 eest tasumisele kuuluva elatise DT ülalpidamiseks; antud garantii täitmata jätmise korral tagastama S.R-ile 100000 krooni. S.R-i poolt Tallinna kohtutäitur Risto Sepale esitatud 07.08.2007 garantiikiri oli võltsitud. Nimelt ei vastanud tegelikkusele garantiikirja teksti sisu, kuna LT ei ole kunagi endale sellist kohustust võtnud, samuti oli kohtueelses menetluses tuvastamata isiku poolt võltsitud garantiikirjal olev LT allkiri. S.R oli teadlik sellest, et esitab Tallinna kohtutäitur Risto Sepale võltsitud garantiikirja. S.R esitas kohtutäiturile nimetatud garantiikirja eesmärgiga vabaneda temale Harju Maakohtu 04.01.2007 määrusega pandud elatise tasumise kohustusest. Seega S.R pani toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.R end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt asus abielu lahutamata oktoobrist 2006 ja novembri kuust enam ei elanud koos. Neil on ühine tütar DT. Laps jäi elama L juurde, kuigi süüdistatav tahtis teda algul enda juurde. 2007 ja 2008 ja 2009 aastal on igakuine sissetulek olnud 20000 krooni. L kirjutas nimekirja, mis oli lapsele vajalik, ja selle tulemusel läksid kompromissile, mille kohaselt laps jääb elama L ja süüdistatav maksab igakuiselt 2000 krooni. Ei maksnud elatisraha, kuid maksis kinni erakooli ja korteri laenu, milles oli juba kokku lepitud. Seepärast kuni oktoobrini ei olnud L mingeid pretensioone süüdistatava vastu. Kirjalikku kokkulepet ei ole sõlminud. See oli suuline kokkulepe. Maksis korterit, tütre telefoni ja kooli aga ise seal korteris ei elanud. Laen oli 4000 krooni kuus ja kool maksis 30 000 aastas. Poleks olnud võimeline maksma laenu ja erakooli eest ning veel elatisraha. korter kuulub süüdistatavale. Korter osteti abielu ajal. L ei ole kandud kohustusi seoses ühisvaraga. XXX asunud korter oli ka ühisvara. Korteri otsustasid müüa juunis 2007. Pakkus L korteri eest 30000 krooni, millega ta ei nõustnud. Siis pakkus kompromissi, et saab 100000 krooni, kui kirjutab alal garantiikirjale, et 100000 sisse mahuvad lapse elatisrahad ja et temal ei ole pretensioone elatisraha suhtes kuni 1 september 2010. Selline kokkulepe oli 2 olemas juba enne korteri ostu-müügi tehingu sõlmimist. Kui notari juurde sõitsid olid kõik küsimused lahendatud, oli vaja tema käest vaid ühte allkirja sinna garantiikirjale. Tol korral võisid veel kokku leppida. Ei näinud põhjust selle tingimuse ostu-müügi lepingusse panekuks. Garantiikirja koostas ise juuli lõpus augusti alguses. L kirjutas garantiikirjale alla notari O Baueri büroos Jõhvis Jaama 14. Garantiikirja oli vaja, sest raha võõrale inimesele niisama ei saa anda. Ei pidanud vajalikuks lasta allkirja notariaalselt kinnitada, lootis et ta on korralik inimene. Taotluse Risto Sepale täitemenetluse lõpetamiseks koostas ise. Maksis huviringide jne näol palju suurema summa kui kokkulepitud elatisraha. Lisas garantiikirja avaldusele, et L l ei ole pretensioone süüdistatava vastu, kuna ta täitis oma kohustust. 2007-2008 kandis lapsele taskuraha, maksis huvialaringe ja telefoni eest ning laps oli puhkepäevad isa juures. Laenu korteri jaoks võttis süüdistatav. Kohtumine notari juurde oli määratud kella 09.00ks hommikul. Sõitsid välja Talllinnast, tulid XXXnotari kontorisse ja enne seda tehingut kontori eesruumis allkirjastasid garantiikirja. Ei mäleta kas L kirjutas sellele istudes, seistes või kummardudes ja kes kirjutas esimesena. Allakirjutamine toimus 07.08.2007. Kasutas harilikku pastakat. Pinda ja valgustust ei mäleta. Kannatanu käitub süüdistatava juuresolekul alati närviliselt. Oli kokkulepe, et maksab erakooli ja korterilaenu kuni õppeaasta lõpuni ja L ei esita pretensioone. Septembris 2007 läks laps juba tavakooli ja õppemaksu enam ei maksnud. Kannatanu LT andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli abielus S.R-iga XXXkuni vist jaanuarini 2006. XXX sündis ühine tütar DT, kes jäi lahutamisel ema juurde elama. Otsustasid kompromissis eksabikaasaga et ta hakkab lapse elatisrahana maksma 2000 krooni kuus. Vara jaotus jäi sel hetkel õhku ja kestab siiani. Kohus kinnitas kompromissi, mille järgi pidi Pjotr lapsele maksma 2000 krooni kuus. Pjotr maksis 2007 juuni, juuli, august 6000 krooni kokku ja see oli kõik. Andis kohtusse avalduse et mõistetaks suuremad alimendid ja pöördusid kohtutäituri poole. Kirjutas avalduse et hakataks Pjotrilt välja nõudma elatist. Tahtis et Pjotr maksaks võla ja ühtlasi käis ka kohtuprotsess, et elatisraha summat tõsta. Kohtutäitur algatas avalduse alusel täitemenetluse. Kohtutäituril õnnestus S.R-ilt sisse nõuda umbes 7700 krooni. Risto Sepp kutsus kannatanu välja ja näitas garantiikirja kannatanu ja Pjotri allkirjaga. Ei teadnud garantiikirjast midagi. Ei saanud mitte 100 tuhat korteri müümisest ega saanud ka elatisraha. Risto Sepp soovitas pöörduda politseisse. Garantiikirjal ei ole kannatanu allkiri. Eksmees vist ei teadnud et ta allkiri ei sisalda mitte mingeid kriipse vaid just perekonna ees ja isanime. Kannatanu nimi on L G aga võltsitud allkirjas on G L . G on eespool kirjutatud. Garantiikirja nägi esimest korda Risto Sepa juures. Kannatanu ei ole seda kirja koostanud ega ka allakirjutanud. Ei ole olnud suulist kokkulepet, et loeb XXXkorteri müügist saadud 100 000 krooniga kaetuks elatisraha. XXX korteri ostis Pjotr nende abielu ajal. Korteri müüsid kui lahutasid. Kannatanu sai korterimüügist 100000 krooni. Kogu korteri eest saadi 200000 krooni. 100000 ei olnud elatisraha vaid ühisvara jagamine. Pärast 2006 novembrit ei ole Pjotr peale 6000 krooni ise mitte midagi lapse ülalpidamiseks tasunud. Pärast kompromissi ootas, millal Pjotr maksma hakkab ja 2007 lõpus pöördu täituri poole. Jaanuarist 2007 kuni mai 2007 süüdistatav lapse elatisraha ei maksnud. Käis koos S.R-iga Jõhvis notari juures korterit müümas. Läksid sinna koos ühe autoga. Enne notari juurde minemist Pjotr garantiikirjale allakirjutamist ei pakkunud ja sellest juttu ei olnud. Risto Sepp saatis postiga ümbrikus garantiikirja koopia ja siis samal päeval läks Risto Seppa juurde. XXX tänava korteri ostsid Tallinnasse kolides. Ise sel ajal ei töötanud oli lapsega kodus. Laenu võttis korteri ostuks abikaasa ja praegu on laenupuhkus. XXX korteris elab kannatanu. Pjotr ei ela seal 2007 aasta jaanuari lõpust. XXX korter osteti umbes 70000 krooniga. Erakooli läks laps Pjotri soovil, siis ei teadnud veel et lahutavad. Erakooli eest maksis Pjotr. Tsiviilhagi esitada ei soovi. Kohus uuris järgmisi dokumente - LT kuriteokaebus, mille kohaselt sai LT03.12.2007 postkontoris kirja, milles oli garantiikirja koopia võltsitud allkirjaga. Seda kirja nägi esimest korda. Ei ole mingisugust garantiikirja koostanud. Seoses sellega palub võtta tarvitusele meetmed S.R-i vastu kelmuse faktis. (lk 2 – 3); 3 - Asitõend 07.08.2007 garantiikirja originaal - ja selle vaatlusprotokoll ning tõlge, mille kohaselt LT 100000 EEKi saamisel korteri müügist, mis asub aadressil: XXXKohustub: 1. Mitte esitama pretensioone, DTle alimentide maksmise asjus kuni 01.09.2007 aastani. 2. Pidada DT alimendid tasutus alates 01.09.2007 kuni 01.09.2010. 3. Selle garantii mitte täitmisel kohustub tagastama 1000 000 EEKi S.R-ile. 07.08.2007. LT ja S.R-i allkirjad. (lk 19 – 20, 8, asitõend asub pakendatuna ümbrikus lk 296); - 25.02.2008 ekspertiisimaterjali võtmise protokolli, mille kohaselt L T on võetud käekirja proovid. Ta istus laua taha, ruumis on päevane valgustus, ilma üleriietuseta, kirjutab parema käega, prillita, valgel paberil formaadiga A-4 pliiatsiga. Leht asetati ümbrikusse, millele kirjutati: kellelt võeti, sünniaeg, mis proovidega on tegu. (lk 21-22); - 25.02.2008 ekspertiisimaterjali võtmise protokolli, mille kohaselt S.R-ilt on võetud käekirja proovid. Ta istus laua taha, ruumis on päevane valgustus, ilma üleriietuseta, kirjutab parema käega, prillita, valgel paberil formaadiga A-4 pliiatsiga. Leht asetati ümbrikusse, millele kirjutati: kellelt võeti, sünniaeg, mis proovidega on tegu. (lk 29-30); - 17.märtsi 2008 käekirjaekspertiisi akt nr DK-0077-08/1296, mille kohaselt ekspertiisile esitatud garantiikirjal 07.08.2007 allkirja LT nimelt ei ole kirjutatud LT poolt. Ei ole võimalik öelda, kas allkirja võib olla kirjutanud S.R või keegi kolmas isik. Ekspertiisile esitatud garantiikirjal 07.08.2007 allkiri S.R-i nimelt on kirjutanud S.R-i poolt. ( (lk 3337); - 17. juuni 2008 käekirjaekspertiisi akt nr DK-0169-08/2936, mille kohaselt allkiri LT nimelt 07.08.2007 garantiikirjal ei ole kirjutatud LT poolt vaid on jäljendatud. Ei ole võimalik öelda, kas allkiri võib olla kirjutatud S.R-i või kellegi kolmanda isiku poolt. Ekspertiisile esitatud 07.08.2007 garantiikirjal on allkiri S.R-i nimelt kirjutatud S.R-i poolt.(lk 62 – 67); - Tallinna kohtutäitur Risto Sepa vastus järelepärimisele koos lisadega, mille kohaselt on täitemenetlus avatud sissenõudja LT23.10.2007 täitmisavalduse alusel 31.10.2007. Garantiikiri edastati kohtutäituri büroosse 27.11.2007 koos kaebusega kohtutäituri tegevusele. Kaebuses asub võlgnik seisukohale, et garantiikirjaga seoses on ülalpidamisnõue tasutud kuni 01.09.2010 ning palub täitemenetlus lõpetada. (tl 53 – 59); - 07.08.2007 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu koopia, mille kohaselt 07.08.2007 S.R müüjana, LT müüja endise abikaasana ja VV ostjana sõlmisid lepingu XXX korteri nr 23 korteriomandi müügiks. Müüja müüs lepingu eseme ostjale hinnaga 200000 krooni. 100000 krooni tasuti ostja poolt müüjale ja 100000 krooni müüja endisele abikaasale lepingule allakirjutamisel ning nimetatud summa kätte saamist tõendavad müüja ja müüja endine abikaasa oma allkirjadega lepingul. (lk 80 – 87); - Harju Maakohtu 04.01.2007 määruse koopia tsiviilasjas nr 2-06-26718, millega kinnitati S.R-i ja LT vahel sõlmitud kompromiss: Pärast abielu lahutamist jääb tütar DT elama LT juurde aadressil XXX. S.R kohustub tasuma iga kuu lapse ülalpidamiseks 2000 krooni alates hagi esitamisest 28.11.2006 kuni tütre DT(ik XXX) täisealiseks saamiseni XXX. Kõik menetluskulud seoses asja menetlusse võtmisega jäävad poolt kanda. Lõpetada menetlus lapse elukoha määramise ja lapse elatise nõudes. Jätkata menetlust abielu lahutamise nõudes. (lk 133); - Harju Maakohtu 18.01.2007 otsuse koopia tsiviilasjas nr 2-06-26718, mille kohaselt lahutati S.R-i ja L T abielu, mis oli registreeritud Tartumaa Perekonnaseisuametis XXX, kanne nr XXX (lk 134); - LT poolt Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduse koopia, mille kohaselt palub hageja kohtul jagada ühisvara selliselt, et korteriomand XXXregistriosa XXX ja ½ laenukohustusest jääb hagejale ning sõiduauto, korteriomand XXX, kinnistus XXXja kinnistu XXX müügist saadud 280 000 krooni ja ½ laenukohustusest jääks kostjale. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täinud ja hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks DTle elatis 9000 krooni kuus alates 15.11.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX (lk 135-143); - Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2009 otsuse väljatrükk tsiviilasjas nr 2-08-2110, mille kohaselt jäeti muutmata Harju Maakohtu 01.10.2008 otsus, millega jäeti rahuldamata S.R-i hagi LT vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2007/1477 (lk 144-146); 4 - Tallinna kohtutäitur Risto Sepa vastus järelepärimisele koos lisadega, mille kohaselt täitemenetlus 027/2007/1477 on peatatud kohtutäituri otsusega 22.02.2008. seisuga 17.02.2009 on võlgnikult kinni peetud 11 222.01 krooni, millest 7710.86 edastati sissenõudjale ja ülejäänu kohtutäiturile täitekuludeks. Täitmisavaldus esitati 23.10.2007. Harju Maakohtu 19.02.2008 määrusega peatati täitemenetlus Risto Sepp menetluses olevas täiteasjas nr 027/2007/1477. Tühistati kohtutäitur Risto Sepa poolt 06.02.2008 võlgniku S.R-i suhtes teostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimine täiteasjas. (lk 148-161). - Tallinna Ringkonnakohtu 1.04.2009 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-3950, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu 15.12.2008 osaotsus, millega mõisteti S.R-ilt välja elatis 3500 krooni kuus tütre DT ülalpidamiseks LT kasuks, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi: Laenumakset ei saa lugeda lapse ülalpidamiseks tehtavaks kuluks. Asja materjalidest ei järeldu, et kostja oleks võtnud laenu lapsele elamispinna ostmiseks. Korteriomand on poolte seni jagamata ühisvara, mille omandamiseks võetud laenukohustust jagatakse ühisvara jagamise käigus. Kohtuotsusega muudetakse varasemalt kindlaksmääratud elatise suurust ja kostja ei pea elatist tasuma nii varasema kompromissilepingu alusel kui ka kohtuotsuse järgi (II k lk 12-14). Kohus, kuulanud ära kannatanu ja süüdistatava ütlused ning uurinud toimiku materjale ja asitõendit , analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. S.R ei tunnista end süüdi teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises. Süüdistatava ütluste kohaselt kirjutas kannatanu LT garantiikirjale alla notaribüroos vahetult enne ostu-müügi lepingu sõlmimist. Ei pidanud vajalikuks lasta allkirju notariaalset tõestada, samuti ei pidanud vajalikuks märkida ostu-müügi lepingus korteri müügist saadava raha tasaarvestamist elatisrahaga. Kohus suhtub kriitiliselt süüdistatava ennast õigustavatesse ütlustesse, mis on ümber lükatud kannatanu LT ütluste ja ekspertiisiaktides toodud eksperdiarvamusega (lk 33-37, 62-67). Süüdistatava ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et S.R õigustab lapsele elatisraha maksmata jätmist laenu ja õppemaksu tasumisega. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta ei pidanud pärast nimetatud summade tasumist lapsele elatisraha maksmist õigeks. Kannatanu LT ütluste kohaselt ei ole tema garantiikirjale alla kirjutanud ja sai garantiikirja olemasolust teada kohtutäitur Risto Sepalt. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud kannatanu ütlustes, mida kinnitavad ka ekspertide arvamused ekspertiisiaktides. Ekspertiisiaktis nr DK-0077-08/1269 toodud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole garantiikirjal allkiri LT nimelt kirjutatud LT poolt. Eksperdid on võrdlusmaterjalina kasutanud LT käe- ja allkirja ekspertimentaalproove ja ID kaardil olnud allkirja. Ekspertide jaoks on olnud võrdlusmaterjal piisav arvamuse andmiseks. Ekspertiisiaktis nr DK-0169-08/2936 toodud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole garantiikirjal allkiri L Tnimelt kirjutatud LT poolt vaid on jäljendatud. Eksperdid on võrdlusmaterjalina kasutanud LT käe- ja allkirja ekspertimentaalproove ja ID kaardil, avaldusel ülekuulamisprotokollidel, ankeedil ja korteriomandi müügilepingul ja asjaõiguslepingul olnud allkirju. Ekspertide jaoks on olnud võrdlusmaterjal piisav arvamuse andmiseks. Mõlemad ekspertiisiarvamused on antud kategooriliselt eitavas vormis, et LT ei ole 07.09.2007 garantiikirjal olevat allkirja ise kirjutanud. Mõlema ekspertiisiakti eksperdiuuringute kirjeldavas ja põhjendavas osas on eksperdid loogiliselt, arusaadavalt, põhjalikult ja lugejale järgitavalt kirjeldanud kuidas nad jõudsid arvamuse osas toodud järelduseni. Seega on eksperdiarvamuse kujunemine kontrollitav. Kohtul ei ole alust kahelda teadvalt vale eksperdiarvamuse andmises hoiatatud ekspertide kategoorilises vormis antud arvamuses, milleni on jõutud 2 korda kasutades selleks erinevaid võrdlusmaterjale. Lisaks haakub eksperdiarvamuses toodud kannatanu ütlustega. Ekspertiisiaktidest nähtub, et võrdlusmaterjalidena on kasutatud LT allkirja näidised, mis on kirjutatud enne vaidlusaluse garantiikirja väidetavalt allkirjastamist, seega on alusetu S.R-i väide, et LT võis käekirjaproove andes tahtlikult oma allkirja moonutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et LT ei olnud allkirjastanud 07.08. 5 2008 garantiikirja. Seega on LT allkiri garantiikirjal võltsitud ja tegemist on võltsitud dokumendiga. Süüdistatav P. Toltstovi ütluste kohaselt koostas ta garantiikirja ise juulis-augustis. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditega on ümberlükatud S.R-i väide, et LT kirjutas garantiikirjale notari juures alla, siis oli S.R teadlik, et LT ei ole garantiikirjale ise alla kirjutanud ja LT allkiri sellele garantiikirjal on võltsitud. Süüdistatava S.R-i ütluste kohaselt koostas ta taotluse täiturile täitemenetluse lõpetamiseks ise ja lisas ka garantiikirja, mille kohaselt on tal kuni 01.09.2010 tasutud elatisraha DT eest. Seda kinnitavad ka lk 54-55 olevad dokumentide koopiad, mis edastati täitur Risto Sepa poolt vastuseks järelepärimisele. Kuna S.R oli teadlik, et allkiri garantiikirjal on võltsitud, siis esitas ta täiturile teadlikult ja kavatsetult võltsitud dokumendi. Võltsitud dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele loetakse võltsitud dokumendi kasutamiseks. S.R, esitades võltsitud garantiikirja täiturile, koos taotlusega lõpetada täitemenetlus seoses sellega, et tal on lapse elatisraha maksmise kohustus täidetud, püüdis sellega vabaneda kohustusest maksta DT elatisraha. Seega oli võltsitud garantiikirja esitamise eesmärgiks selle abil vabaneda lapsele elatisraha maksmise kohustusest. Kohustus maksta DTkasuks igakuiselt 2000 krooni kuni XXX tulenes Harju Maakohtu 04.01.2007 määrusest tsiviilasjas nr 2-06-26718 (lk 133). Seega on eeltoodust tulenevalt tõendamist leidnud S.R-i poolt teadvalt võltsitud dokumendi (garantiikirja) esitamine eesmärgiga vabaneda lapsele elatisraha maksmise kohustusest. Kuritegu on toime pandud kavatsetult ja S.R-i tegevus tuleb kvalifitseerida Kars § 345 lg 1 järgi kui võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga vabaneda kohustustest. Esitades R. Seppale teadlikult võltsitud garantiikirja üritas S.R luua kohtutäiturile teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust (et DT elatisraha on makstud), mille tagajärjel oleks S.R ise saanud varalist kasu (säästnud raha, mis oleks muidu pidanud tasuma DTelatisrahaks) ja oma tegevusega oleks läbi kolmanda isiku (kohtutäitur) eksitusse viimise tekitanud varalist kahju LT, kellel oleks jäänud saamata tütre DTkasuks väljamõistetud elatisraha kuni augustini 2010. S.R jäi aga süütegu (Risto Seppa eksimusse viimine) lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata, sest Risto Sepp oma 11.12.2007 otsusega ei aktsepteerinud S.R-i poolt esitatud garantiikirja ning jättis tema kaebuse rahuldamata (lk 58-59). Täitur Risto Sepp on oma ameti tõttu sellises seisundis, kus tema poolne ametiülesannete täitmine või täitmata jätmine mõjutab vahetult kannatanu LT vara vähendavalt, kui S.R oleks õnnestunud kohtutäitur R. Sepp eksimusse viia ja viimane ei oleks garantiikirja tõttu LTkasuks DT elatisraha S.R-ilt sissenõudnud. S.R-i väited pangalaenu ja lapse erakooli õppemaksu tasumise kohta, ei vabasta teda kohtulahendiga välja mõistetud elatisraha tasumise kohustusest. Eriavamused jagamata ühisvara (nii õigused kui kohustused) osas ei vabasta elatisraha tasumise kohustusest. S.R-i viimati nimetatud väited ei muuda asjaolu, et tema poolt edastati täitur Risto Seppale võltsitud garantiikiri varalise kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt on garantiikirja, S.R-i avalduse (lk 54-55) ja kannatanu ütlustega tõendamist leidnud S.R-i poolt kelmuse katse s.o katse varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 209 lg 1- 25 lg 1,2 järgi. Kuna S.R oli teadlik, et garantiikiri on võltsitud, on kuriteo katse toime pandud kavatsetult. Kuna S.R pani R. Seppale avalduse ja võltsitud garantiikirja esitamisega s.o ühe teoga toime kahele eri süütekoosseisule vastava teo, siis tuleb KarS § 63 1 alusel määrata talle üks karistus. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. S.R-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. S.R on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata. Arvestades S.R-i iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht, tema sissetuleku suurust, samuti seda, et S.R on ise avaldanud, et tal on rakse maksta oma palgast nii elatisraha kui 6 pangalaenu, leiab kohus, et kuigi KarS § 345 ja § 209 lg 1 sanktsioonid näevad ühe võimaliku karistusena ette rahalise karistuse ei ole S.R-i võimalik karistada rahalise karistusega ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega, arvestades S.R-i poolt oma teo suhtes väljendatud suhtumist, peab karistus olema pikem kui sanktsiooni allammäär kuid KarS § 74 sätteid kohaldades on võimalik S.R karistusest tingimisi vabastada. KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ekspertiisikulud riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt 6525 krooni riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311- 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.R KarS § 209 lg 1 – 25 lg 1, 2 järgi. Süüdi tunnistada S.R KarS § 345 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista S.R-ile karistuseks vangistus üks aasta. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui S.R ei pane kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks KarS § 74 lg 1 alusel määrata S.R katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista S.R-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel ekspertiiskulud 2340 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend) krooni Sundraha ja ekspertiisikulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Asitõend garantiikiri jätta kriminaalasja toimikusse Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele 27.aprillil 2009 Kohtunik 7 Liina Pohlak 8