Obsah (4)

§ 141§ 140§ 143§ 199

1-09-2824 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-2824 (08230111801) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi s

§ 141

-1 lg 2 p 1,

§ 140

lg 2 p 1,

§ 143

lg 2 p 2,

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 alusel tingimisi vangistusega 1a 3k katseajaga 2a; 2) 06.02.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel vangistusega 6k, lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 1a 7k 16p; 3) 06.12.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 – Kar § 25 lg 2 alusel vangistusega 9k; 4) 14.12.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1,3 alusel tingimisi vangistusega 1a 1k katseajaga 2a; väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend – elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Vandeadvokaat Riine Lumiste 2 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1, 2 ja § 180 lg 1, § 310 lg 1, Tunnistada süüdi Aleksandr Štaršov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Aleksandr Štaršovile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, 14.12.2007.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 1 kuu vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistuse algust arvestada alates Aleksandr Štaršovi kinnipidamiskohta karistuse kandmisele saabumise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada täielikult tsiviilhagid ja välja mõista Aleksandr Štaršovilt: • • • TÜ´i (isikukood: XXX) kasuks 3 000 (kolm tuhat) EEK; V D ’i (ik:XXX) kasuks 1 530 (üks tuhat viissada kolmkümmend) EEK; T D (ik: XXX) kasuks 2 000 (kaks tuhat) EEK. Asitõend - mobiiltelefon LG MP3 Imei-koodiga tagastada J.H-le kohtuotsuse jõustumisel. (asub kriminaaltoimiku materjalide juures) – Välja mõista Aleksandr Štaršovilt riigituludesse menetluskulud: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 1734,60 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend neli) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult kolme kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: Aleksandr Štaršov, 1-09-2824, sundraha, kaitsjatasu. Maksekorraldused menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiIsa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 3 süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 08.06.2009.a. Aleksandr Štaršov´i süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, katseajal jooksul, uuesti, 17.07.2008 ajavahemikus kella 13.00-13.30 vahel, omades tahtlust omastada võõrast vallasvara, võttis Tallinnas, XXX trepikoja ees maast üles ja varastas salaja VD taskust välja kukkunud viimasele kuulunud mobiiltelefoni NOKIA 6080 Imei koodiga nr XXX maksumusega 1 530 krooni, tekitades kannatanule kahju summas 1530 krooni. Samuti tema, 17.07.2008 ajavahemikus kella 13.30-14.00 vahel, omades tahtlust omastada võõrast vallasvara, tungis lukustamata ukse kaudu korterisse aadressil Tallinnas, XXX , kust varastas TD kuulunud kuldketi koos kuloniga summas 1 000 krooni ja kullast pitsatsõrmuse maksumusega 1 000 krooni, tekitades materiaalset kahju summas 2 000 krooni. Samuti tema, omades võõra vallasvara omastamise tahtlust, 24.07.2008 kella 16.00 ajal Tallinnas, Stroomi rannas varastas salaja TÜ käekotist asju summas 7 100 krooni ja nimelt fotoaparaadi Olympus maksumusega 3 000 krooni, mobiiltelefoni NOKIA koos kõnekaardiga XXX üldmaksumusega 3 500 krooni, raha summas 300 krooni ja rahakoti maksumusega 300 krooni koos TÜ nimele välja antud dokumentidega – ID-kaart, Hansapanga deebetkaart, sõiduauto Ford Focus reg nr XXX registreerimistunnistus, Statoili sooduskaart tekitati kannatanule kahju summas 3000 krooni. Seega Aleksandr Štaršov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt (vähemalt 2 korda) toime pannud vargusi s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Tsiviilhagid on esitanud TÜsummas 3000,- krooni (fotoaparaat Olympus), VD summas 1530,krooni (mobiiltelefon №kia 6080) ja TD summas 2000,- krooni (ristiga kuldkett 1000,- krooni ja fianiitkiviga kuldsõrmus 1000,- krooni). Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi, eitab oma süüd kannatanu TD kuldsõrmuse varastamise osas ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendamist leidnud, tõendatud ei ole süüdistatava süü kuldsõrmuse varguses. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • Kahtlustatav Aleksandr Štaršovi ütlused, tunnistab oma süüd ning selgitas, et 24.07.2008.a. varastas kella 16 ajal Stroomi rannas käekotist fotoaparaadi Olympus, mobiiltelefoni №kia, tumeda rahakoti, milles oli 300,- krooni ja isiku dokumendid. Fotoaparaadi müüs juhuslikule möödujale 200,- krooni eest maha ning ülejäänud asjad jäid tema kätte. Peale vargust avastas enda mobiiltelefoni LG kadumise. Mingi ajapärast helistati varastatud telefonile ja varastatud telefoni omanik tegi ettepaneku kohtuda ja vahetada telefonid. Kella 18 ajal kohtus ta juhuslikult V D ning ütles talle, et leidis Stroomi rannast asjad ja need vaja tagastada omanikule. Ta andis V paki asjadega, kes kohtus varastatud telefoni omanikuga. V peeti kinni politsei poolt. /tl. 23-27, 76-79/ Kannatanu TÜ´i ütlused, 24.07.2008.a. oli koos elukaaslase IV´iga Stroomi rannas. Enne ujuma minekut panid nad mobiiltelefonid hääletu peale. Ujumast tulles hakkas I enda telefoniga rääkima ning ta hakkas enda telefoni rannakotist otsima. Enda asjade juurest 4 • • • • • • • maas leidis ta mobiiltelefoni LG.. Peale telefoni oli veel kadunud rahakott koos dokumentide ja rahaga ning fotoaparaat Olympus. Tal oli mobiiltelefon №kia nr XXX väärtuses 3500,- krooni, rahakott hinnaga 300,- krooni, fotoaparaat väärtuses 3000,krooni. Rahakotis oli tema ID – kaart, Hansapanga deebet kaart ja koodikaart, juhiluba, sõiduauto Ford Focus reg.nr XXX registreerimistunnistus, Statoili kütusekaart, sularaha 300,- krooni. Kokku kahju 4100,- krooni. Talle on tagastatud mobiiltelefon №kia, rahakott koos dokumentidega. Vargusega tekitati talle kahju 3000,- krooni, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. /tl. 3-5, 7-9/ Tunnistaja IV ütlused, 24.07.2008.a. kella 12 ajal käis koos elukaaslase TÜ Stroomi rannas. Ta peitis oma mobiiltelefoni teki alal ning T pani mobiiltelefoni käekotti. Ujumast tagasi tulles, leidis ta asjade juurest võõra mobiiltelefoni LG.. T avastas, et tema käekotist oli kadunud tema mobiiltelefon, fotoaparaat Olympus ja rahakott rahaga. Arvasid, et leitud mobiiltelefon kuulus vargale. Kõrval istunud inimesed nägid, et nende asjade juures istus mingi meesterahvas, kuid arvasid, et see neile tuttav. Mingi hetk helistati leitud mobiiltelefonile T mobiiltelefonilt ning meesterahvas ütles, et leidis mobiiltelefoni ja rahakoti ning tahab tagastada seda. Ta kohtus meesterahvaga Hansapanga juures, kes tagastas T rahakoti ja mobiiltelefoni ning antud isik peeti kinni. Tunnistaja, kes viibis nende asjade juures, ei tundnud kinnipeetavat isikut ära. /tl. 10-13/ Kahtlustatav VD´i ütlused, ei tunnista oma süüd varastatud kraami müügis. 24.07.2008.a. kella 17.00 ajal tema vend Aleksander ŠtaraŠov ütles, et leidis rannast mobiiltelefoni ja rahkoti ning palus helistada leitud telefoni numbrile ja teatada, et leitud on asjad ja soovib tagastada. Ta leppis meesterahvaga kokkusaamise Hansapanga harukontori juures aadressil Madala 1, kus ta pidi andma üle leitud asjad ja dokumendid. Ta tagastas meesterahvale telefoni ja dokumendid ning siis peeti kinni. /tl. 17-20/ Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel, vaadeldavaks asitõendiks on mobiiltelefon LG MP3 IMEI koodiga xxx /tl. 30-32/ Kahtlustatav Aleksandr Štaršov´i ütlused, tunnistas oma süüd ning selgitas, et 17.07.2008.a. mööda Mahtra tänavat kõndides, nägi enda ees jalgrattaga joobes meesterahvast, kes trepikoja juures jalgrattalt maha kukkus. Ta läks meesterahvale appi ning nägi mehel peal verd. Meesterahvas andis talle võtmed ning samal ajal kukkus meesterahval mobiiltelefon taskust välja, mille ta ära varastas. Ta avas meesterahva võtmega trepikoja ukse, võttis jalgratta ja hakass korterisse viima. Ta hakkas korteriust avama võtmega, kuid seestpoolt avas ukse meesterahva naine. Ta ütles naisterahvale, et tema mees viibib joobunud olekus maja trepikoja ees. Naisterahvas jättis korteriukse lahti ja jooksis alla. Ta sisenes korterisse ja varastas laekast kuldketi kuloniga. Mobiiltelefoni müüs 300,- krooni eest maha ja kuldketi andis pandimajja 400,- krooni eest. Mingit kuldsõrmust tema näinud ei ole. /tl. 69-74, 76-79/ Kannatanu V D ´i ütlused, 17.07.2008.a. kella 14 ajal seisis ta ebakaines olekus trepikojas ning rohkem ei mäleta midagi. Teadvusele tulles lamas trepikoja välisukse juures põrandal ning peast jooksis verd. Tal puudus mobiiltelefon №kia 6080 (nr xxx) maksumusega 1530,- krooni, mis oli tal jakitaskus. Ta käis traumapunktis, kus õmmeldi 5 cm haav kinni. Esitab tsiviilhagi 1530,- krooni ulatuses. /tl. 38-40, 41-47/ Kannatanu TD ütlused, 17.07.2008.a. aastal kuulis, kuidas keegi püüdis avada tema korteri välisust, aadressil XXX . Tema korteri uks oli mõlema lukuga suletud, kuigi enne oli lahti. Ta avas võtmega ukse ja nägi lävel tundmatud noormeest, kellel oli käes tema abikaasa VD´i võtmed. Ta võttis noormehelt võtmed ära ja sai teada, et tema mees lamab trepikoja välisukse juures. Tundmatu oli abikaasale vastu pead löönud. Mehel puudus mobiiltelefon. Naaber korterist 12 teatas, et antud noormees oli käinud korteris ringi, kui ta mehe juurde läks. Korterist oli kadunud ristiga kuldkett ja kiviga kuldsõrmus. Vargusega tekitati talle kahju 2000,- krooni, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. /tl. 50-52, 53-57/ Tunnistaja VZ´i ütlused, 17.07.2008.a. kella 13.30 ajal oli XXX ning kuulis ukse taga käis jutt korteri 12 kohta. Trepil oli naabrinaine TD ja noormees umbes 25 aastane. Ta 5 • • • kuulis mingi aeg naabrite välisukse paugutamist ning läbi uksesilma nägi, et
2. korteri uks on lahti ning mööda korterit kõndis võõras noormees, kes eelnevalt oli T.D rääkinud. /tl. 58-60/ Tunnistaja K M ´i ütlused, milles seletas, et telefoninumbrit XXX kasutas
3. aastal ning kaardi ostis kioskist.
4. aastal varastati telefon koos kaardiga. Telefoni kadumise kohta avaldust ei teinud politseisse. /tl. 63-67/ Arve nr M0700251375 (koopia), millest nähtub mobiiltelefoni №kia 6080 Gold IMEI kood XXXhinnaks on 1530,- krooni. /tl. 48/ Jälitusprotokoll 17.09.2008, millest nähtub, et ajavahemikul 17.07 – 24.07.2008.a. on teostatud telefonile №kia 6080, mille IMEI kood on XXX analüüs. Antud telefon kuulub VD´ile. EMT võrgus kasutas antud telefoni ajavahemikul 17.07 – 18.07.2008.a. abonent XXX(kuulub K M ´ile), Tele2 võrgus abonent XXX (tegemist kõnekaardiga) ja Elisa AS võrgus abonent XXX (kuulub Aleksandr Štaršov´ile) ning XXX (kuulub VD´ile). /tl. 62/ Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja süüdistatava poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et Aleksandr Štaršov´i süü talle inkrimineeritud süüdistuses on täies mahus tõendamist leidnud eelpool nimetatud tunnistajate ja kannatanute ütluste ja avaldustega, asitõendite vaatlusprotokolliga ja süüdistatava endi seletusega. Süüdistatav Aleksandr Štaršov tunnistas oma süüd inkrimineeritud süüdistuses täielikult, kuid lisas, et sõrmust ei võtnud. Kohus leiab, et ka kuldsõrmuse varguse osas on J.H süü tõendamist leidnud, kannatanu ütlustest järeldub üheselt, et ta avastas sõrmuse kadumise vahetult peale korterisse naasmist, ta kuulati samal päeval üle ning kohe esimestes ütlustes avaldas ta, et kaduma on läinud ristiga kuldkett ja kiviga kuldsõrmus. Kannatanu ütluste tõepärasuses ei ole alust kahelda. Samuti nähtub tunnistaja VZ ütlustest, et läbi uksesilma nägi ta, et naabrikorteri uks on lahti ning korteris kõndis võõras noormees. Seega teeb kohus tunnistaja ütlustest järelduse, et süüdistatav viibis mingi aeg kannatanu korteris, mistõttu oli tal piisavalt aega väärtuslike asjade otsimiseks ja varastamiseks. Aleksandr Štaršov´i ütlused langevad kokku tunnistajate ja kannatanute ütlustega, samuti leiavad kinnitust teiste kirjalike tõenditega. Süüdistatavate tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Ta on toime pannud kolm vargust lühikese ajavahemiku jooksul, seega need üksikud vargused moodustavad sisulise süsteemi. Sellest lähtudes on J.H tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o. süstemaatilise vargusena. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüdistatava süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut. Aleksandr Štaršov on toime pannud teise astme kuriteod, ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka varguste eest. Aleksandr Štaršov pani uued kuriteod toime katseajal. Aleksandr Štaršov´i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole ega olnud J.H töökohta ja sissetulekut, varastamine on muutunud tema elustiiliks ning varastamise teel saadud vara - sissetuleku allikaks. Vabastades teda karistusest, lähtuti eelmise kohtuotsuse tegemisel põhimõttest, et isik teeb oma tegudest õigeid järeldusi ning asub elama seaduskuulekalt. Arutatava kriminaalasja tõendid aga kinnitavad vastupidist. Kohtuotsuse täitmisele pööramise oht ei aidanud J.H hoiduda uute süütegude toimepanemisest ega suunanud teda õigele ja ausale eluteele. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut ning lähtudes üldpreventiivsetest kaalutlustest, õiguskorra kaitsmise huvidest ning põhimõttest, et mõistetav karistus peab kinnitama inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu, on kohus seisukohal, et J.H suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse. KarS § 69 sätete kohaldamiseks ei leia kohus ei alust ega võimalust. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on üheks karistuse kandmisest vabastamise viisiks, selle kohaldamiseks peavad olema seaduse mõttes samad alused nagu ka KarS § 74 sätete kohaldamisel. Arutatavas kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud selliseid tõendeid, et süüdistatav oleks toime pannud teod 6 juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Vastupidi, esitatud tõendid annavad tunnistuse sellest, et J.H kasutab ära igat võimalust varguste toimepanemiseks, kusjuures teeb seda teadlikult. Seega vangistuse asendamine üldkasuliku tööga oleks vastuolus kohtupraktikaga ja karistuse eripreventiivse eesmärgiga. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, süüdistatav avaldas nõusolekut nende hüvitamisega esitatud mahtus ning need kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohtunik Julia Vernikova