lg 2 p 4, 8; § 266 lg 2 p 1 ja 121 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
lg 2 p 4, 8 järgi 6 kuulise vangistusega, vabanes 19.01.2007.a, kinni peetud 22.10.2007.a. Kaitsja Adv. Uido Truija RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 20. veebruari 2008.a otsus V.O süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V.O tunnistati süüdi
lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega,
lg 2 p 1 järgi 4 kuulise vangistusega,
järgi 8 kuulise vangistusega, liitkaristuseks mõisteti
MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 22.10.2007.a. V.O tunnistati
lg 2 p 4, 8 järgi süüdi kolmes varguses: 08.06.2007.a tungis ta Tallinnas Xxxx-xxxxxxxx x keldrikorrusel ukseluku lõhkumise teel M. F. ja A. A. keldriboksi, kust varastas kaks jalgratast kokku 10 000 krooni väärtuses; 22.06.2007.a tungis ukseluku lõhkumise teel Tallinnas XXXXXX XX keldrikorrusel asuvasse saunaruumi, kust varastas O. R. lumelaua koos klambrite ja kotiga, lumelauasaapad, trelli ja pudeli šampust, kokku 10 400 krooni väärtuses O. R. vara ning 30.08.2007.a tungis Tallinnas XXXXXX XX asuvasse Tallinna L. lasteaia keldriruumi, kust varastas M. M. jalgratta ja lasteaiale kuuluvaid tööriistu, peale selle tungis lasteaia territooriumil olevasse soojakusse, kust varastas F. OÜ-le kuulvaid tööriistu kokku 14 790 krooni väärtuses;
ilma valdaja loata tungis aadressil XXXXX XX asuvasse T. V. kuuluvasse aiaga piiratud hoovi.
järgi tunnistati ta süüdi selles, et olles tunginud Tallinnas XXXXX XX maja hoovi ning ajal, mil T. V. püüdis teda hoovist välja saata, lõi ehitusnoaga T. V. vasakusse kätte põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. APELLATSIOONI SISU V.O vaidlustab maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmise osas ning leiab, et karistus on liialt range. V.O märgib, et prokurör taotles tema karistamist märksa leebemalt 1 aasta ja 9 kuulise vangistusega, kuid kohus mõistis talle 3 aastat vangistust. Apellant palub arvestada sellega, et kunagi varem ei ole talle vangistust tingimisi mõistetud, ta on ennast täielikult süüdi tunnistanud. Tal on olemas töökoht, võimalused narkosõltuvusest vabaneda, kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ning taotlesid mõistetud karistuse tühistamist ja uue otsusega leebema karistuse mõistmist. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Maakohtu poolt V.O-le mõistetud karistusse puutuvalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-91-07 esitatud seisukohale, mille kohaselt ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega vaid lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium siiski, et kui kohus leiab konkreetses asjas vajaliku olevat süüdistatavale raskema karistuse mõistmine, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada. Maakohtu otsusest nähtub, et käesolevas süüdistusasjas on kohus nimetatud nõuet järginud ning esitanud motiivid, miks tuleb V.O-le mõista karmim karistus kui seda taotles prokurör. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning korrates kohtuotsuses esitatut, peab vajalikuks rõhutada, et V.O on varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud kümnel korral, kuid ta jätkab üha uute kuritegude toimepanemist, talle on omane varastada valikuta kõike, tema elatusvahendiks on varastatu mahamüümine, võimalus tarbida narkootikume. Tema teod muutuvad üha raskemaks, suurenevad kahjusummad kannatanutele ning võõrale territooriumile tungides on võimeline kasutama relvana nuga (territooriumi valdaja ründamine ehitusnoaga). Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et arutusel olevate kuritegude toimepanemise eest järgnev karistus peab olema karmim eelmisest, prokuröri poolt taotletud karistus varguste eest, samuti taotletud liitkaristus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegude ohtlikkusega ega V.O süü suurusega. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtki asjaolu, mis kummutaks maakohtu järeldusi või tingiks nende ümberhindamise. Puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust kergendava asjaoluna ja raskendavate asjaolude puudumist on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu poolt V.O-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20.02.2008.a otsuse V.O süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 3 Igor Amann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.