lg 1, § 201 lg 2 p 1ja § 209 lg 2 p 1 järgi ja liitkaristuseks on
lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel on eelvangistuses viibitud aeg, s.o 6 päeva loetud kantud karistuseks, kandmata karistus on 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust.
kohaselt käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 1 alusel katseajaks pandud kohustust tasuda tema poolt tekitud kahju katteks 40816,76 krooni, tasudes igakuiselt 20. kuupäevaks alates 20.07.2007.a vähemalt 1200 krooni. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati I.V Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 05.07.2007.a. 03.12.2007.a esitas kriminaalhooldusametnik Liliana Perk kohtule erakorralise ettekande I.V kohta, milles tegi ettepaneku pöörata mõistetud vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida I.V talle kohtuotsusega
lg 2 p 1 alusel pandud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahjude katteks igakuiselt vähemalt 1200 krooni. 31.03.2008.a määrusega Tartu Maakohus pööras täitmisele Tartu Maakohtu 28.06.2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust alates 14.03.2008.a. Kohtumäärus jõustus 19.05.2008.a. I.V esitas taotluse karistuse kandmisest ennetähtaegseks vabanemiseks raske psüühikahäire tõttu. Taotluse kohaselt põeb süüdimõistetu klaustrofoobiat, ta ei suuda olla kinnises ruumis ei päeval ega öösel. Pimeduse saabudes ja vanglakambrisse suletult tuleb süüdimõistetul paanikahoog. 01.08.2008.a määrusega korraldas kohus süüdimõistetu vaimse seisundi kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiisi teostamine tehti ülesandeks riiklikult tunnustatud ekspert Ilmar Laasile. 11.09.2008.a kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt ei ole I.V vaimuhaige, nõrgamõistuslik ja tal ei ole rasket vaimutegevuse ajutist häiret. Uuritaval esineb reaalne hirm vangla ees ja see on tingitud reaalsetest põhjustest. Klaustrofoobiale omast haiguse algust, käiku ja sümptomaatikat ei esine. Eksperdi hinnangul on tegemist situatsioonireaktsiooni, mitte klaustrofoobiaga, situatsioonireaktsioon ei ole raske psüühikahäire. Eksperdi hinnangul vajab I.V psühhiaatrilist ravi ja psühholoogi nõustamist. I.V on võimeline vangistust karistusena kandma. 22.10.2008.a kohtuistungil jääb süüdimõistetu esitatud taotluse juurde. Prokurör leiab, et
lg 1, 2 toodud aluseid süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt ei esine ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 järgi vabastatakse isik karistusest või selle kandmisest, kui ta on kuriteo toime pannud süüdivana, kuid jäänud pärast kohtuotsuse tegemist vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire ja ta ei ole võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. KrMS § 425 lg 2 kohaselt kohaldatakse sel juhul süüdimõistetule
§-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi. Kriminaalasjas teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt ei ole I.V vaimuhaige, nõrgamõistuslik ja tal ei ole rasket psüühikahäiret. Eksperdi hinnangul on tegemist situatsioonireaktsiooniga, mis on ravitav. Kinnipeetav vajab psühhiaatrilist ravi ja psühholoogi nõustamist, mis on talle ka kinnipidamisasutuses määratud. Süüdimõistetu on võimeline vangistust kandma. I.V vabastamiseks ei esine ei
§-s 79 lg 2 nimetatud alust. Määruse tegemisel juhindub kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.