p 1, 2 järgi lühimenetluses Prokurör Robert Saareke Süüdistatav O.H Ik: xxx, VF kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht xxx Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 21.10.2007 kuni 22.10.2007, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. O.H süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 21.10.2007 kuni 22.10.2007, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta O.H-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva O.H suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et O.H temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu 5.
p 1 alusel arvestada O.H-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.10.
2 Kohtuistungil süüdistatav O.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 21.10.2007 koostatud kannatanu TK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 21.10.2007 kella 18.30 ajal, olles oma ametibussis asukohaga Lembitu tänaval, nägi kuidas meesterahvas O.H, kellel ei olnud piletit ja ta toodi menetleja juurde protokolli koostamiseks, ründas menetlejat ja ta läks appi, seistes menetleja ette. Mees võttis teda vasakust jalast kinni, väänas jalga ning tiris kõnniteele, kui ta oli juba pikali. Kui ta lamas, lõi mees teda jalaga paar-kolm korda puusa piirkonda. Sellega tekitati talle kehavigastused: jalatrauma, mis on fikseeritud traumapunktis. (t/l 2-3) 31.10.2007 koostatud kannatanu TK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 21.10.2007 kella 18.30 paiku kontrollisid nad Lembitu tänaval piletita sõitjaid. AS Ühisteenused töötaja SK avastas piletita sõitja O.H ja palus mehel tulla AS Ühisteenused bussi, et menetleda. S.K oli juba bussi sisenenud, mees aga seisis viimasel astmel ning ootamatult sisenes bussi ning mehel oli füüsiline kontakt S.K . Mis täpselt toimus, seda ei näinud, sest mees oli tema poole seljaga. Kuulis, et S.K ütles, et ära puutu seda aparaati. Läks nende vahele ning palus meesterahval väljuda. Mees väljus ja jäi bussi ukse juurde seisma. Kui tahtis bussi ust kinni panna, haaras mees tal vasaku jala säärest ning väänas jalga. Karjus valust ning kukkus bussis maha. Mees tiris teda jalgapidi bussist välja ja lohistas umbes 5 meetrit kõnniteele. Tirimise ja lohistamise ajal väänas jalga edasi. Pärast seda lõi mees teda jalaga 2-3 korda vasaku puusa piirkonda. Mees jooksis bussi taha ja ta kuulis S kisa. Kuid kuna oli väga valus, siis ei saanud appi minna. Appi tulid AR ja AR. A püüdis meest kinni hoida kuna mees oli A juba mitu korda löönud. Hammustamise hetke ei näinud, kuid nägi, et A oli sõrm verine. Nägi, et mees lõi Andrat mitu korda pea piirkonda ning mingil hetkel väänas Andrat kaelast. Andra kukkus löökidest kaks korda selili. O.H oli väga agressiivne ja temast saadi jagu alles siis kui saabus politsei. Sündmuse tõttu oli paar päeva šokis ja elu oli jala väänamise tõttu häiritud. Ka rahaliselt kaotas kuna Haigekassa maksab eelmise aasta palga järgi hüvitust, kuid nende palgad on sel aastal tõusnud. Oli haiguslehel 9 päeva. Ei saanud minna ka üritusele Saku Suurhallis. Kõige selle tõttu nõuab O.H-lt rahalist kompensatsiooni. (t/l 4-6) Patsiendikaardist nr R205429 nähtuvalt toimetas kiirabi TK AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse seoses traumaga. Peamine kaebus valu vasakus põlves. Diagnoositi Y04.82, S83.4. Põlveliigese külgedel paiknevate sidemete järsu jõu toimel tekkinud nihestus, venitava jõu toimel tekkinud vigastus. (t/l 7-8) 21.10.2007 koostatud kannatanu AR ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 21.10.2007 kella 18.30 ajal peatas liinibussi ja läks esiuksest sisse. Selgus, et üks meesterahvas on piletita. Mees viidi välja nende ametibussi. Järsku kuulis, et T hüüab appi. Läks liinibussist välja ja jooksis appi. Meesterahvas seisis nende bussi juures. Üritas meest toimetada ametibussi et meest kinni hoida, sest välja oli kutsutud politsei. Meesterahvas istus ametibussi põrandale ja jätkas rüselust. Kinnihoidmise käigus mees hammustas teda, tekitades kehavigastuse – sõrmel lahtine haav, mis on fikseeritud traumapunktis. (t/l 9-10) Patsiendikaardilt nr R205432 nähtuvalt tuli ARAS Ida-Tallinna Keskhaiglasse seoses parema käe pöidla hammustushaavaga. Diagnoositi sõrme lahtine haav küünevigastuseta. (t/l 11-12) 21.10.2007 koostatud kannatanu AR ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 21.10.2007 kontrollis bussis pileteid. Järsku kuulis, et T hüüab appi. Jooksis bussist välja ning nägi, et meesterahvas rüseleb nende autojuhiga. Jooksis nende juurde ja üritas selgusele jõuda mis toimub, aitas meesterahvast rahustada. Selle peale lükkas meesterahvas ta pikali. Tõusis püsti ja läks uuesti appi kui see meesterahvas lõi teda 3 rusikaga pea piirkonda, mille peale kukkus ja kaotas mõneks hetkeks teadvuse. Sellega tekitati talle kehavigastused: kaela vigastus, mis on fikseeritud traumapunktis. (t/l 13-14) Patsiendikaardilt nr R205430 nähtuvalt toodi AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiirabiga AR kaebusega valu kaela piirkonnas. Diagnoositi kaela muude piirkondade pindmine vigastus. (t/l 15-16) 02.11.2007 koostatud tunnistaja SK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kontrollis tunnistaja 21.10.2007 bussi nr 3 Tallinnas Lembitu tänaval. Jõudis bussis teise ukse juures oleva kodanikuni ja avastas, et see tukastab. Äratas üles ja palus sõidupiletit. Mees tõusis püsti, sobras taskutes, kuid piletit ei leidnud. Andis kaks ID-kaarti O.H nimele. Palus tulle ametibussi ja istuda, kuid mees ei istunud. Pani ID-kaardi seadmesse ja sel hetkel mees lähenes talle ning raputas teda rinnust ja jopest ning tahtis ID-kaarti ära võtta, mis aga ei õnnestunud. Nähes kontrollaparaati, hakkas mees seda temalt ära kiskuma. Hakkas karjuma, et tahetakse seadet ära võtta ja bussi tuli TK, kes palus mehel väljuda. Mees väljus, kuid haaras TK vasakust jalast, pannes sellega TK bussi põrandale pikali. Mees väänas jalga ja lohistas T ametibussist asfaldile. T.Kiisk karjus valust. Vajutas paanikanuppu. O.H lasi jalast lahti ja virutas siis jalaga paar korda Terjele puusa piirkonda. Siis üritas O.H tulla bussi teda ründama, kuid tulid kolleegid ja O.H suruti ametibussi trepile istuma. O.H hammustas A.R sõrme verele ja AR andis käte ja jalgadega hoope pea ja kaela piirkonda. Turvaekipaaž ei suutnud O.H rahustada, kohale tuli kaks politseiautot. (t/l 17-19) 05.11.2007 koostatud tunnistaja AK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt teostas tunnistaja 21.10.2007 Lembitu tänaval ühistranspordis sõidupiletite kontrolli. Kella 18.30 ajal kontrollisid ühte bussi ning SK läks ühe vene keelt kõneleva meesterahvaga ametibussi. TK jäi samuti ametibussi juurde. Ülejäänud töötajad läksid uut bussi kontrollima. Uues bussis tekkis probleem ja tahtis abi paluda, kuid siis kuulis juba väljast appihüüdu. Nägi, et TK oli kõnniteel pikali maas ning see meesterahvas, kes enne oli läinud SK ametibussi, lõi kaks korda jalaga TKa vasaku puusa piirkonda. Läks koos A appi, et meest ohjeldada. Andra sai meesterahvalt rusikaga hoobi pea vasakusse piirkonda. Mees haaras A jalast ja tahtis seda väänama hakata, kuid nad said mehe käes Andra jalast lahti. Seejärel lõi mees A veel rusikaga vastu pead. Ei oska öelda mitu korda mees A pähe lõi, kuid A kukkus löögi tõttu pikali. A kükitas maas ja hoidis kätega peast kinni. Turvaekipaaž ei saanud mehest jagu, seejärel tuli politsei. Politsei kutsus ka kiirabi ning A , T ja A viidi traumapunkti. A hammustati sõrm katki, kuid seda hetke ta ise pealt ei näinud. Rünne sai tema meelest alguse sellest, et meesterahvas püüdis ära võtta AS Ühisteenused kasutuses olevat ID-seadet. (t/l 20-22) 21.10.2007 koostatud kahtlustatava O.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 21.10.2007 kella 18.00 paiku, peale rasket tööd istus Sitsi peatuses bussi nr 3 ja sõitis kesklinna suunas, et ümber istuda bussile nr 67 ja sõita koju. Enne seda käis baaris ja jõi 80 grammi viina tühja kõhu peale ja nähtavasti jäi seetõttu bussis magama. Bussis ostis pileti bussijuhi juures ja augustas selle bussijuhi juures. Kui ärkas, siis nägi, et kaks kontrolöride vormis inimest viivad teda kaenla alt kinni hoides mikrobussi juurde. Oli väga pime. Kontrolörid hakkasid dokumenti nõudma. Andis oma isikutunnistuse. Samal ajal püüdsid ülejäänud kontrolörid teda juustest tirides bussi vedada ja noor neiu tõukas teda aktiivselt jalaga tagant ning püüdis lüüa rusikaga näkku. Ootamatult tundis, et keegi lõi tagant pähe ja kaotas mingiks ajaks teadvuse. Kui ärkas, siis avastas, et lamab asfaldil ja mingi suurt kasvu mustas riietuses mees püüab talle käeraudu peale panna. Nägi, et pea on vigastatud ja veritseb ning vihastas. Hakkas vastu ja mehel ei õnnestunud kuni politsei saabumiseni käeraudu peale panna. Naiskontrolöre ta ei löönud, ainult kaitses ennast. Kui meeskontrolör teda näkku lõi, siis tabas ta hambaid (hammas logiseb) ja nähtavasti ise vigastas oma sõrme. Keegi kontrolöridest enam temalt piletit ei küsinud, kuigi pilet oli pükste taskus ja kui temalt oleks küsitud, siis oleks ta selle esitanud. Konflikt tekkis sellest, et oli unine ja ei saanud kohe aru, mida temalt tahetakse, samuti seetõttu, et kontrolörid käitusid väga agressiivselt. (t/l 27-29) 4 21.10.2007 koostatud joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati mõõteriista AlcoQuant 3020 kasutades O.H keskmine alkoholijoove 0,95 mg ühe liitri väljahingatava õhu kohta. (t/l 32) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et O.H keskmine päevasissetulek 01.01.2006 kuni 24.10.2007 oli 27 krooni. (t/l 37-38) TK esitatud tsiviilhagi avaldusest nähtuvalt taotleb TK süüdistatavalt 63035 krooni väljamõistmist TK kasuks. Hagiavalduse kohaselt pidi kannatanu ostma seoses töövõimetuse ja sellest tulenevalt elustiili muutumisest uusi riideid 5000 krooni eest, elektriravi eest tasus 650 krooni, eriarsti vastuvõtu eest 50 krooni, palga muutuse tõttu kaotas palgavahena 2000 krooni, kahe kuu ja 9 päeva eest aga 5000 krooni, täpsustatud andmetel 7335 krooni. Valu ja kannatuste eest taotleb kannatanu 50 000 kroonist kompensatsiooni. (t/l 54-68) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel O.H süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanute TK, AR, A R , tunnistajate SK ja AK ütlusi, joobe tuvastamise protokolli, AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaartide koopiaid, tsiviilhagi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
p 1, 2 järgi rahu või avaliku korra rikkumisena vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Kriminaaltoimikust nähtuvalt tuvastati süüdistataval pärast kinnipidamist keskmine alkoholijoove. Kriminaalmenetluses üle kuulatud kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt kasutas süüdistatav vägivalda kolme linntranspordi teenindaja suhtes. Süüdistatav on küll väitnud, et ta kaitses ennast kontrolöride vägivalla vastu, kuid kohtu arvates naisterahva jalast kinni hoides mööda tänavat lohistamine, naisterahva korduv pähe löömine, mille tulemusena naisterahvas pikali lüüakse ja sõrmest hammustamine ei ole kohtu arvates hinnatav enesekaitsena või hädakaitsena. Linnatranspordi teenindajale avalikus kohas, so tänaval kallale tungimine, sellele järgnev vahele sekkuda püüdvate linnatranspordi teenindajate suhtes vägivalla tarvitamine on hinnatav avaliku korra ja rahu rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga, kuivõrd avaliku korra rikkumisega kaasnes löömine, väänamine ja hammustamine, millega tekitati mitmele isikule tervisekahjustusi. Kuivõrd süüdistatav kasutas vägivalda ka A.R ja A.R suhtes, kes läksid T.K suhtes toimepandavat vägivalda lõpetama ja õiguserikkujat kinni pidama, siis on kohtu arvates ka tegemist vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Süüdistatava käitumine oli ilmselges vastuolus tsiviliseeritud ühiskonnas kehtivate isikutevaheliste suhetega ning süüdistatava käitumine mitte ei desorganiseerinud, vaid sisuliselt lõpetas linntranspordi teenindajate töö, kuivõrd neile pandud ülesanded jäid täitmata, sest nad pidid oma kolleege kaitsma minema ja jätma ühissõidukid kontrollimata. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Kohtueelsel menetlusel on TK esitanud tsiviilhagi 63 035 krooni nõudes ning hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab rahaline nõue endas süüdistatava käitumisest tingitud kannatanu elukvaliteedi muutusest tingitud lisakulutusi uute riiete ostmise, eriravist ja eriarsti vastuvõtul käimisest tingitud kulutusi, samuti palga muutusest ja töövõimetusest tingitud saamata jäänud palgavahet ning moraalset kahju. Hagiavaldusest nähtuvalt on kannatanu nõudnud valu ja kannatuste tekitamise eest kahjutasuna 50 000 krooni. Muu summa, so 13 035 krooni peaks seega olema kõik muu osa. Ometigi ei ole tsiviilhagist tulenevad summad taolise arvestuse puhul kooskõlas ning kohtul on võimatu kindlaks teha tegelikke kulutusi. Uute riiete ostmist kinnitavaid tõendeid ei ole kannatanu kriminaalmenetluses esitanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik ka hinnata nende kulutuste vajalikkust, rääkimata nende kulutuste tegemise 5 tõendatusest. Ainukesed kulutused, mis on üks-üheselt tõendatud, on ultraheli uuringutele tehtud kulutused summas 600 krooni, kuid samal on kannatanu väitnud, et tegemist oli elektriraviga. Samas leiab kohus, et on vaieldamatu tõsiasi, et süüdistatava käitumine põhjustas kannatanule kannatusi ja kulutusi, mida kannatanu ei oleks mingil juhul teinud kui süüdistatav ei oleks tema tervist kahjustanud. Oma tavapärase eluviisi juures kannatanul liigsete kulutuste tegemiseks vajadust ei oleks olnud. Vastavalt KrMS § 310 lg 1 sätetele on kohtul süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel õigus tsiviilhagi täielikult või osaliselt rahuldada või jätta tsiviilhagi rahuldamata või läbi vaatamata. Kui kohus rahuldaks esitatud tsiviilhagi osaliselt, oleks tegemist tsiviilhagi rahuldamisega osaliselt ning kannatanul oleks õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon rahuldamata jäetud tsiviilhagi osas, mis võib aga tingida olukorra, et kriminaalasjas piisavate tõendite puudumise tõttu jäetakse apellatsioon rahuldamata. Kui aga jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, on kannatanul KrMS § 310 lg 3 alusel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, mis annab kannatanule võimaluse koguda täiendavaid tõendeid rahalise nõude kohta, mis moodustas tsiviilhagist suurema osa. Seetõttu jätab kohus esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata, selgitades kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Mis puudutab tsiviilhagis näidatud moraalset kahju ja selle eest taotletavat kompensatsiooni, siis vastavalt KrMS § 37 lg 1 sätetele ongi kannatanuks isik, kellele on tekitatud kuriteoga vahetult füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kahju tekitamise eest aga karistatakse süü olemasolul süüdiolevat isiku karistusseadustikus ettenähtud karistusliikide ja määrade piires ning eraldi võimalust kuriteo toimepanemise eest kompensatsiooni väljanõudmiseks karistusseadustik ette ei näe. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.
p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistatava keskmine päevasissetulek suhteliselt väike ning käeolevaks ajaks süüdistatavala alaline töökoht ja seega ka sissetulek puudub. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd selle tasumine käib süüdistataval üle jõu. Taolistel motiividel asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus ühelt poolt süüdistatava käitumisest, mis oli oma iseloomult jõhker ja tekitas kolmele isikule tervisekahjustusi. Teisalt aga ei saa kohus arvestamata jätta ka kannatanute käitumist, mis süüdistatava sellise tegutsemiseni viis. Süüdistatav on väitnud, et ta oli alkoholi tarvitanud ja jäi bussis magama. Sama kinnitab ka S.K , kes süüdistatava bussis äratas. Süüdistatava selgituste kohaselt hakkas ta toimuvast aru saama alles siis kui teda viidi kahe vahel ametibussi. Seega oli tegemist joobes isikuga, keda oli äsja äratatud ja kes ei orienteerinud ei ajas ega kohas. Joobe olemasolu on aga tuvastatud ka joobe tuvastamise protokolliga. Taolisest situatsioonist ja süüdistatava selgitustest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine võis linnatranspordi teenindajatele tunduda imelik ja ebaadekvaatne ning kohus ei saa suhtuda süüdistatava ütlustesse täies ulatuses kriitiliselt selles osas, et süüdistatavat võis linnatranspordi teenindajate käitumine ärritada. Küll peab kohus vähetõenäoliseks seda, et keegi naisterahvastest linnatranspordi teenindajatest teda jalaga selga togis. Kriminaalasjas kogutud tõenditest, so kannatanute, tunnistajate ütlustest nähtub vaid süüdistatava tegevus, kuid kannatanute endi tegevuse kirjeldus sisuliselt puudub. Samas on süüdistatav oma seisundi tõttu suutnud meenutada vaid üksikuid hetki ja needki puudutavad tema suhtes vastu võetud meetmeid, kuid enda käitumise kirjeldamisel on ta olnud tagasihoidlik. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava väited tema suhtes rakendatud liigsete füüsiliste meetmete osas ei pruugi olla ülepaisutatud ning võisidki tingida süüdistatava ebaadekvaatse käitumise. Kogu olukorrast tekkinud asjaolusid ja süüdistatava poolt avaldatud kahetsust arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatavat on viimane kord karistatud 6 väärteokorras enam kui kolm aastat tagasi, siis leiab kohus, et süüdistatava isik ei ole selline, kes vajaks oma eluga toimetulekuks kõrvalise isiku järelevalvet, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes
lg 1 ja 3 sätteid, määrates katseajaks minimaalse katseaja, mis oma kestuselt on suhteliselt pikk. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.