Obsah (4)

§ 424§ 66§ 50§ 254

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-13719 (kohtueelses menet

§ 424

järgi advokaat Katrin Tamre Süüdistus Kaitsja ; ei oma RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada A.L süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära, s. o 10 000 krooni;

§ 66lg 1 alusel määrata A.L-ile mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, s.

o 10 000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 850 krooni kuus;

§ 50

lg 1 alusel ära võtta A.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks; tühistada A.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 välja mõista A.L-ilt riigituludesse sundraha 6525 krooni ja määratud kaitsja tasu 495 krooni 60 senti rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank AS-s (viitenumber 2800049874); 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile; 2.3 otsuse jõustumisel saata otsuse koopia autoregistrikeskusele Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arvele nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035); 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank AS-s ja 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§ 254

lg-s 6, mille kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses A.L süüdimõistmist

§ 424järgi ja karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära, s.

o 10 000 krooni;

§ 66lg 1 alusel määrata A.L-ile mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, s.

o 10 000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 850 krooni kuus;

§ 50lg 1 alusel ära võtta A.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

1. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
2. A.L-ile süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon A.L on süüstatud selles, et tema, omades kehtivat karistust väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 25.10.
3. a, juhtis 5.07.
4. a kell 11.05 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Imavere-Karksi-Nuia mnt 50 kilomeetril mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga 188 REN joobeseisundis. A.L tegu on talle kvalifitseeritud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. A.L tuleb käskmenetluses

§ 424järgi süüdi tunnistada.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus

§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuritegu

§ 424järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja A.L süü suurust, on põhjendatud A.L karistamine rahalise karistusega 200 päevamäära, s. o 10000 krooni ning

§ 50lg 1 alusel võtta A.L-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. 4. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s

1. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 2 KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
2. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 495,60 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.L-ilt välja mõista riigieelarve kuludesse sundraha 6525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 495,60 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
3. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Kalev Kuningas Kohtunik 3