lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi;
järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav F.H ik: xxx, kodakondsuseta, haridus 6 klassi, töökoht: puudub, elukoht: viimane elukoht xxx, viibib vahi all Vanglas. tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 16.07.2008, vahistatud 18.07.
Tallinna Linnakohtu 15.05.2003 otsusega
Tallinna Linnakohtu 29.12.2003 otsusega
Harju Maakohtu 31.05.2006 otsusega
lg 2 p 4, 8 ja
Harju Maakohtu 25.01.2007 otsusega
Vabanes karistuse kandmiselt 18.04.2007 Halduskorras karistatud 6 korral, väärteokorras karistatud 23 korral. Kaitsja Advokaat Mariann Tusti RESOLUTSIOON 1. F.H süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 15 (viisteist) päeva. 2. F.H süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 3.
lg 1 alusel liita mõistetud karistused täies ulatuses, mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 15 (viisteist) päeva. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud. 5.
lg 1 alusel arvestada ärakandmisele kuuluva karistuse, so vangistuse 7 kuud ärakandmist alates F.H kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 16.07.2008. 6. F.H suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 7.
lg 1 p 1 alusel kohaldada F.H suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 1 (üks) aasta. 8.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
Peale selle F.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, olles 27.08.2002 karistatud HÕS § 96 lg 2 alusel rahatrahviga summas 6000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest: taas juhtis 06.06.2007 kella 03.15 ajal Talllinna linnas, Sõle tn mootorsõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis; samuti juhtis ta 10.06.2007 kella 23.05 ajal Tallinna linnas, Sõle tn mootorsõidukit XXXregistreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis. Seega F.H, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
Kohtuistungil süüdistatav seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. 3 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 16.07.2008 koostatud kannatanu IE-K ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.07.2008 kella 13.30 ajal aadressil Xxx , Tallinn, nägi kannatanu aknast, et maja keldrist oli keegi võtnud tema ratta ja hakkas sellega ära minema. Kannatanu läks talle järgi ning hõikas, mille peale meesterahvas hakkas kiiremini edasi minema. Kui meesterahvas hakkas kannatanu rattaga madalast kivipiirdest üle ronima võttis kannatanu rattas kinni ja üritas selle tema käest ära tõmmata ja karjus kõva häälega: „Varas, varas!“ Nendest 10 m kaugusel oli vanem meesterahvas, kelle suunas hakkas ratast varastanud meesterahvas liikuma ja kui varas oli temani jõudnud, lükkas vanem meesterahvas varga pikali. Varas tõusis püsti ja jooksis Ranna tee poole. Kannatanu viis ratta tuppa. Õue tagasi tulles ütles talle vanem meesterahvas, et varas saadi kätte ja kutsuti politsei. Ratas „Gigant“ oli maksumusega 4000 krooni. (kd I t/l 2-3) 16.07.2008 koostatud tunnistaja A A ´u ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.07.2008 kella 14.00 ajal helistas tunnistajale tema ema A H M ja ütles, et kui ta Tuule tee peatuses maha tuli hakkas teda üks meesterahvas jälitama. Tunnistaja sõitis Tuule tee alguses, kui nägi umbes 30 aastast räpase välimusega meesterahvast. Nad peatusid, kuna tunnistaja oli ise sama meesterahvast oma hoovis ringi luusimas näinud ja tema toimepandud varguse kohta ka politseile avalduse teinud. Tunnistaja läks koos I Raspeliga meesterahva juurde ja võtsid tal käsivartest kinni. Ütlesid, et kutsuvad politsei. Meesterahvas hakkas rabelema ja jooksis mööda Ranna teed Võra tee poole. Meesterahvas kukkus ja tunnistaja koos teistega ütlesid, et ta oleks kõhuli. Järsku rabas meesterahvas taskust süstla ja tegi kaarja liigutuse I R suunas. I R lõi temalt süstla käest. Seejärel võttis meesterahvas välja noa (roostes teraga, 10 cm), millega tegi samasuguse kaarja liigutuse I u kõhu suunas, kuid ei ulatanud I kõhuni ning siis kutsusid nad politsei ja hoidsid meesterahvast senikaua kõhuli. (kd I t/l 4-7) 16.07.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati, et sündmuskoht aadressiga Võra tee 1 asub Tallinnas Võra tee ja Ranna tee ristmikul, millest ~10m kaugusel mööda Ranna teed Tuule tee suunas oli maas rohu sees süstal ja metallist roostes nuga (tera pikkus ~9cm). Vaadeldavas sündmuskohas aadressiga Xxx, Tallinn, asus aiaga piiratud territooriumil kahekordne elumaja. Lääne tee poolne aia osa koosnes 50 cm kõrgusest suurtest munakividest koosnevast reast. Elumaja tagumisel küljel keldri oli uks, millel lukud puudusid. (kd I t/l 9) 17.07.2008 koostatud kahtlustatava F.H ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.07.2008, kella 13.30 paiku läks ta Meriväljal raudtee äärde metalli korjama. Ta tahtis juua ja otsustas siseneda territooriumile, selleks et juua paluda, territooriumile sisenenud, nägi maja keldri paokil ust, ta otsustas sinna siseneda, ta tahtis keldris juua paluda. Maja ümber aeda ei olnud, olid üksnes väikesed kivid, mis märkisid majaümbruse territooriumi. Maja keldris nägi ta kahte jalgratast ja siis ta otsustas ühe jalgratta varastada, ta vaatas, et keegi ei näeks. Ta lükkas jalgratta keldrist välja, lükkas seda umbes 10 meetrit, seejärel kuulis naise karjumist, ta ei tea, kas ta hüüdis midagi temale või mitte. Sel ajal takerdus jalgratas põõsastesse ja siis ta jättis selle maha ja läks edasi, sel ajal jooksid tema juurde, kas kaks või kolm meest ja hakkasid teda peksma. Enne seda leidis ta noa, mille ta pani taskusse ja mis temalt läbiotsimisel ära võeti. Ta ei ähvardanud mehi ei noa ega süstlaga. Neile näis, juhtus nii, et mehed küsisid vene keeles, mis tal taskutes on, ta võttis välja süstla ja sel hetkel kukkus tal taskust välja nuga. Ta lihtsalt tahtis näidata süstalt, meestele aga näis, et ta vehib süstlaga. Ta ei ähvardanud neid. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. (kd I t/l 32-36) 10.11.2008 koostatud tunnistaja H V ülekuulamisprotokolli kohaselt helistas talle 16.07.2008 tema naaber A A ja ütles, et kinni peeti meesterahvas, keda kahtlustatakse ümbruskonnas toimepandud vargustes. Tunnistajalt varastati juunis aiast kolm skulptuuri ja metall (vask) plaadid. (kd I t/l 65-68) 4 Koopia Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna 28.08.2002 otsusest F.H karistamises HÕS § 96 lg 2 ja HÕS § 106´1 lg 3 järgi rahatrahviga 6000 krooni. (kd II t/l 2) Koopia Tallinna Politseiprefektuuri 08.08.2002 koosatud väärteoprotokollist AB 469676, millest nähtuvalt F.H juhtis autot reg. nr XXX ilma juhiloata, narkootilise aine tarvitamise tunnustega ja ilma kehtiva liikluskindlustuseta. (kd II t/l 3) 08.08.2002 kell 07.40 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt otsustas arst lähtudes kliinilisest pildist, et F.H esines narkootiline joove amfetamiinist. (kd II t/l 4) 06.06.2007 koosatud Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna väärteoprotokollist AB899624, millest nähtuvalt F.H juhtis autot registreerimismärgiga xxx omamata juhtimisõigust, narkojoobes, ilma kehtiva liikluskindlustuspoliisita ja sõidukil oli läbimata korraline tehnoülevaatus. (kd II t/l 8) 06.06.2007 kell 03.40 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt tuvastati F.H narkootiline joove fentanüülist ja bensodiasepiinidest. (kd II t/l 12) 06.06.2007 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt F.H tunnistas, et 06.06.2007 sõitis lubadeta, ilma auto dokumentideta. Mõned päevad varem oli tarvitanud mingit valget pulbrit, kinnipidamise ajal oli kaine. (kd II t/l 16) 11.06.2007 koosatud Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna väärteoprotokollist AB899603, millest nähtuvalt F.H juhtis autot registreerimismärgiga xxxomamata juhtimisõigust, narkojoobes, ilma volikirjata, kehtiva liikluskindlustuspoliisita. (kd II t/l 20) 10.06.2007 koostatud tunnistaja I Siitan´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 10.06.2007 tunnistaja olles patrullis koos politseinik I Toriga peatasid Sõle 61 maja juures kinni sõiduauto XXX reg. nr XXX. Kontrollimisel tuvastasid, et sõidukit juhtis F.H omamata juhtimisõigust ja olles narkojoobe tunnustega. Sõidukil puudus ka liikluskindlustusepoliis. (kd II t/l 21) 11.06.2007 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt F.H tunnistab, et 11.06.2007 sõitis juhilubadeta, kuid narkootimune ta ei tarvita ammu ning oli absoluutselt kaine. (kd II t/l 23) 11.06.2007 kell 00.15 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt tuvastati F.H psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joove (bensodiasepiinidest). (kd II t/l 25) 14.01.2008 koostatud kahtlustatava F.H ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab F.H, et 06.06.2007 ja 10.06.2007 juhtis ta sõidukit omamata juhtimisõigust ja olles narkojoobes. Mõlemal korral peeti ta politsei poolt kinni ja joobe tuvastamiseks viidi Wismari Haiglasse. Ekspertiisi tulemustega oli ta mõlemal korral nõus, sest enne juhtima asumist oli tarvitanud narkootikume. Kahetseb toimepandut. (kd II t/l 28-31) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 ja 2007 oli 0 krooni. (kd II t/l 34, kd I t/l 73) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava IEK ütlusi, tunnistajate A A ´u, H F.H süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu V ´i ja I S ´i ütlusi, koopiat Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna 28.08.2002 otsusest, koopiat Tallinna Politseiprefektuuri 08.08.2002 koosatud väärteoprotokollist AB 469676, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte, sündmuskoha vaatlusprotokolli, Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna väärteoprotokolli AB899624, menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolle, Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna väärteoprotokolli AB899603, asub kohus seisukohale, et 5 süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.H käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli F.H temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Seega oli F.H
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 16.07.2008 sisenes F.H keldrisse aadressil Tallinn Xxx, lukustamata ukse avamise teel ja võttis sealt IEK'le kuuluva jalgratta „Giant", maksumusega 4000 krooni, ning lahkus majast, kuid ei viinud kuritegu lõpuni temast mitteoleneval põhjusel seoses tema käest ratta ära võtmisega kannatanu poolt ning kinnipidamisega tunnistajate poolt. Kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt puudus süüdistataval ruumi valdaja luba ruumi sisenemiseks, sisenes ta keldrisse ruumi valdaja tahte vastaselt ning tegemist on omavolilise sissetungimisega ruumi. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so
Peale selle on kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F.H varem 27.08.2002.a. karistatud Tallinna Politseiprefektuuri poolt HÕS §96 lg 2 alusel rahatrahviga 6000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seniajani on süüdistataval temale määratud rahatrahv tasumata. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse väärteo eest määratud karistus kui rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Seega ei olnud eelmine karistus süüdistataval kustutatud. Seetõttu oli süüdistataval uue teo toimepanemise ajal kehtiv karistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja F.H juhtis taas 06.06.2007 kella 03.15 ajal Talllinna linnas, Sõle tn mootorsõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxxolles joobeseisundis ja 10.06.2007 kella 23.05 ajal Tallinna linnas, Sõle tn mootorsõidukit XXXregistreerimismärgiga xxxolles joobeseisundis, seega oli ta 06.06.2007 ja 10.06.2007 mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puudub alaline ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt, so 11 korral eranditult karistatud just varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja iga kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on teda taas kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt. Seega on tema põhiliseks elatusallikaks varavastastest süütegudest saadav tulu. Tema varasem käitumine näitab ilmselgelt seda, et avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Süüdistatavale inkrimineeritud varavastase kuriteo, so
lg 2 p 4, 8 § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat ja
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kuivõrd kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ja teda on ka korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning tema suhtes on alustatud kümneid täitemenetlusi kümnete tuhandete kroonide nõudes, siis tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.
lg 2 p 4, 8 - § 25 6 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd süüdistatav peeti koos varastatuga kinni ning varalist kahju ei tekkinud. Samas kohus leiab, et korduv varavastaste kuritegude toimepanemine välistab karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammääras. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning pärast iga karistust on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud kriminaalkorras 11 korda. Seega ei ole varasemad karistused sundinud teda loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kuivõrd süüdistatav on pannud vargused toime eesmärgiga varastatu maha müüa ja osta selle raha eest narkootilisi aineid, siis taolised isikuandmed viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta nii aastate jooksul juba korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuriteo iseloomu ja eesmärki, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Hoolimata süüdistatava kahetsusest, leiab kohus, et süüdistatava puhul on tegemist süstemaatilise liikluskorra rikkujaga ning vaatamata tema kinnipidamisele joobeseisundis peeti ta juba mõne päeva möödudes taas kinni samasuguses seisundis. Seega ei teinud ta eelmisest kinnipidamisest mingeid järeldusi. Seejuures pani ta need süüteod toime juba kahe kuu möödudes eelmise vangistuse ärakandmiselt vabanemisest. Kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist narkosõltlasega ja arvestades inkrimineeritud teo iseloomu ja kriminaaltoimikust ilmnevaid karistusandmeid asub kohus seisukohale, et süüdistatavat ei saa tema isikuandmete tõttu allutada käitumiskontrollile ja temale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele, sest süüdistatava varasem käitumine näitab, et ta oma eluviisi tõttu käituks kriminaalhooldust takistavalt. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegude puhul on tegemist eriliigiliste ja erineval ajal toime pandud süütegudega, seega erineva tahtlusega toimepandud süütegudega, leiab kohus, et eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistatavad karistused kuuluvad liitmisele täies ulatuses.
järgi inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kohus leiab, et arvestades kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetult toime pandud kuritegudega, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Seetõttu peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse analüüsida neid võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda siis kui süüdistatavat ei oleks peatatud ega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seejuures peab kohus võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid ei pea süüdistatava isikuandmeid arvestades, so erinevate mõnuainete tarvitamise lembust arvestades võimalikuks seda määrata sanktsiooni alammääras. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.