Obsah (7)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§47§ 56

Kriminaalasi nr. 1-08-16255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2009.a. Tallinnas Kohtunik Merle Parts Sekretär Kadri Allika Pro

§ 424

järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.I

§ 424järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.01.2009.a., s.o 1 päev ja seega lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p.

1. elama kohtu määratud alalises elukohas; • p.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • • • p.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; p.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 18.02.2009.a. Määrata S.I Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta S.I-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Kr

MS § 175, § 179 alusel välja mõista S.I-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kaitsjale makstud tasu 1935 krooni ja 20 senti. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-16255 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 18.02.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS S.I süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal uuesti, olles joobeseisundis 31.12.2006.a. kella 04.25 ajal juhtis Harjumaal, Jõelähtme vallas, Narva mnt 16. kilomeetril mootorsõidukit xxx reg nr xxx Veel süüdistatakse S.I selles, et tema, olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kustumata karistuse ajal uuesti, olles joobeseisundis 11.01.2009.a. kella 04.05 ajal juhtis Tallinnas, Pirita tee ja Kose tee ristmikul mootorsõidukit xxx reg nr xxx Seega S.I, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas S.I, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. S.I ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus karistada isikut vangistusega tingimisi. Kaitsja palus kohaldada lisakaristust –juhtimisõiguse äravõtmist minimaalmääras. Ka 2 palus kaitsja mõistvat suhtumist menetluskulude tasumisse. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis S.I’ karistamist 6 kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning kohaldada

§47sätteid mõistes vangistuse tingimisi 2 aastase katseajaga.

Samuti lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et S.I’ tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning S.I’ puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.I’ süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt keda on varem sellise teo toimepanemise eest karistatud, toimepanemises tõendamist leidnud. Süüdistatav pani alkoholijoobes sõiduki juhtimise episoodid toime ajal, mil eelmine karistatus analoogilise kuriteo eest oli kustumata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56sätestatut.

Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus S.I puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteod. S.I on varem korduvalt Liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud, tegemist isikuga, kes kujutab endast liikluses ohtu. Rahatrahvidest on mitmed siiani tasumata, ka märkis süüdistatav, et tal esineb rahalisi raskusi, mistõttu rahaline karistus isiku osas ei kannaks karistuse eesmärke. Arvestades S.I’ isikut, tema kahetsust, leiab kohus, et reaalse vangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga vangistuse tingimusliku mittekohaldamise otstarbekusest ning leiab, et on vajalik kohaldada

§ 74sätteid.

Käitumiskontroll katseajal tagab järelevalve isiku üle. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud vangistuse määraga, katseajana on põhjendatud kohaldada 18 kuud. Lisakaristuse kohaldamine vajalik isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks liikluses. Kuna isikul süüdistus mitmeepisoodilises kuriteos, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine pikemaajaliselt- 2 aastaks. Antud lisakaristuse määra määratlemisel arvestab kohus nii võimalust muuta isiku väärtushinnanguid liikluses, tema liiklusohtlikkust kui ka õiguskorra huve. Kohus ei pea põhjendatuks KrMS §180 lg 3 kohaldamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Süüdistataval ei esine eriolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise riigi kanda S.I’ süüd tõendavad: I 31.12.2006.a. episoodis: • • • • otsus väärteoasjas nr.2314,04,020881, 23.08.2004.a. /tl.3/, millest nähtub, et 23.08.2004.a. on S.I karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74'19 alusel rahatrahviga 10 200 krooni. väärteoprotokoll AB 854698, 31.12.2006.a. /tl.7/, millest nähtub, et 31.12.2006.a. kella 04:25 ajal juhtis S.I Harjumaal, Jõelähtme vallas, Narva mnt

1. km-l, liikudes Narva suunas, mootorsõidukit xxx reg nr xxx, olles alkoholijoobes. joobeseisundi tuvastamise protokoll, 31.12.2006.a. /tl. 8/, millest nähtub, et S.I tuvastati 31.12.2006.a. kella 04:25 ajal Narva mnt
2. km-l alkoholijoove (0.28 mg/l). menetlusaluse isiku S.I ütlused, 31.12.2006.a. /tl. 9/, mille kohaselt jõi ta eelneval õhtul õlut ja juhtis kaubikut Peterburi mnt-l. Politsei peatas tema sõiduki, alkomeeter näitas 0.28 mg/l 3 • kahtlustatava S.I ütlused, 18.11.2008.a. /tl. 28-29/, mille kohaselt tunnistab S.I end süüdi kahtlustuses esitatud kuriteos. Kahetseb juhtunut. Ta lisab, et 30.12.2006.a. öösel jõi ta Tallinnas Pirita-kosel 4 pudelit lahjat õlut, kõrvale midagi ei söönud. Ta asus juhtima sõidukit xxx reg nr xxx, mis oli tema tööauto ja mida ta kasutas volituse alusel. Autorooli istudes tundis end väsinuna, kuid ei arvanud, et on alkoholijoobes. On teadlik, et alkoholijoobes ei tohi mootorsõidukit juhtida. Sõidukit hakkas ta juhtima 31.12.2006.a. kella 02.30 ajal, ta peatati Harjumaal, Jõelähtme vallas, Narva mnt
3. km-l politsei märguandega. Indikaatorvahendiga tuvastati tema joobeks 0.28 mg/l, millega ta oli nõus ning meditsiinilist ekspertiisi ta ei soovinud. Ta nõustus väärteoprotokolliga, tunnistab oma süüd täielikult. Enda sõnul on tal osa rahatrahve tasutud, osa on tasumata. Kahetseb toimepandut ja võimaluse korral palub karistada rahalise karistusega. II 31.12.2006.a. episoodis: joobe tuvastamise protokoll /tl 6/, millest nähtub, et S.I tuvastati 11.01.2009.a. kella 04:05 ajal Tallinnas, Pirita tee ja kase tn ristmikul alkoholijoove (0.62 mg/l). • otsus väärteoasjas /tl 7/, millest nähtub, et 23.08.2004.a. on S.I karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74'19 alusel rahatrahviga 10 200 krooni. • tunnistaja I Tibari ütlused /tl 8-10/, mille kohaselt olles 11.01.2009.a. tööl koos konstaabel J Juks’iga teostati politseioperatsiooni käigus liiklusjärelevalvet. Kella 04:05 ajal peatati Pirita tee ja Kose tee ristmikul Rummu tee suunas liikunud sõiduauto Xxx, reg nr xxx. Sõidukit juhtis S.I, indikaatorvahend Lion SL2 näitas tema puhumise peale punast tuld. Indikaatorvahendisse Lion 500 puhudes näitas see tulemuseks 0.62 mg/l. S.I nõustus selle tulemusega ega nõudnud meditsiinilist joobeseisundi tuvastamist. S.I esinesid järgmised joobetunnused: häiritud tasakaal, tuigerdav kõnnak, alkoholilõhn suust ja sõidukist, silmad olid märjad ja läikivad esines sidekestade punetus. • kahtlustatav S.I ütlused /tl 11-13/, /tl. 28-29/, mille kohaselt tunnistab S.I end süüdi kahtlustuses esitatud kuriteos. Kahetseb juhtunut. Ta lisab, et 10.01.2009.a. õhtul 23:00-00:00 jõi ta Sauel õlut, kanget alkoholi ei tarvitanud. Tundis end hästi ja otsustas siis koju sõita oma sõidukiga Xxx reg nr xxx. Umbes kella 04.00 ajal paiku peatati ta Pirita tee ja Kose tee ristmikul. Alkomeeter näitas tal joovet 0.62 mg/l. Ta oli näiduga nõus, meditsiinilist tuvastamist ei soovinud. Tunnistab, et juhtis sõidukit alkoholijoobes ja kahetseb oma tegu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. • Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad. Kohtunik 4 5