järgi lühimenetluses Prokurör Peeter Pool Kaitsja Andrus Repnau SÜÜDISTATAV: U.P -elukoht: xxx,isikukood : xxx,koda-kondsus: EV,haridus: 11 kl, emakeel: eesti ,töökoht : OÜ M , osanik karistatus: - 18.01.2000 Saare Maakohus KrK § 143 lg 2 p 1, § 185 lg 2 p 1 alusel tingimisi v/k 1a 2k, katseaeg 2a - 10.12.2002 Harju Maakohus KrK § 195 lg 2, § 139 lg 3 p 1, § 203 lg 1,
lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistus 2a, katseaeg 3a, 25.04.05 Tallinna Linnakohtu otsusega pikendatud katseaega 2 kuu võrra. - 15.10.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja
Väärtegude eest 9 korda (kõik täitmata) Süüdistatavale kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Mõista U.P süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada U.P-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kahe) kuuline vangistus. 1
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista U.P-le 1(üks) aasta, 7(seitse) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg.1 ja lg.3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui U.P ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas;ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev 04. veebruar 2009.a.
lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta U.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista U.P-lt välja KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulud riigituludesse osaliselt , s.o kaitsjatasu kohtueelses uurimise lõpus 495.60 krooni (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) ,joobeekspertiisi tasu 420.-krooni (nelisada kakskümmend) ning sundraha 50 % s.o. 3262.50 krooni. (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti) Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedpangas nr
Kohtuistungil tuvastatud asjaolud Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. 2 Süüdistatav U.P tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav sündmuse kohta täiendavalt ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav andis ütlusi, mille kohaselt jätkub tal raha üksnes toidu eest ja rahatrahvide tasumiseks, leidis, et teda tuleks karistada tingimisi vangitusega ning jätta alles juhtimisõigus, kuna selle äravõtmisel tekkivad suured raskused. Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Leidis, et rahalise karistuse mõistmine kõne alla ei tule, nõustus 2-kuuse vangistuse tingimisi mõistmisega, vaidles vastu lisakaristuse kohaldamisele, kuna süüdistatav vajab mootorsõiduki juhtimise õigust töö tegemiseks. Kohus leiab, et U.P poolt toime pandud kuritegu on tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega: 06.06.2008.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,08,009011 (tl 12-13); 08.09.2008.a. väärteoprotokolliga nr AB 952570 (tl 3); 08.09.2008.a. protokolliga joobe tuvastamise kohta (tl 4); Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3838/116 (tl 7); Saatelehega laboratoorseks uuringuks psühhoaktiivsete ainete suhtes (tl 9); Tunnistaja T Urva ütlustega (tl 24); Tunnistaja M Männamaa ütlustega (tl 25); U.P kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (tl 26-28); 15.10.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-10339 (tl 38-43 Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus ning kohus loeb 06.06.2008. a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,009011, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3838 ning süüdistatava ütlustega tõendatuks, et süüdistatav U.P oli 06.06.2008.a. karistatud mootorisõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ning et 08.09.2008.a. juhtis ta mootorsõidukit narkootilise aine joobes. Kohus ei tuvastanud kriminaalasjas U.P käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et U.P on pannud toime
koosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teo, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada. Karistuse mõistmine
Kohus juhindub U.P-le karistuse mõistmisel
§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Võttes arvesse asjaolu, et süüdistatav on varem 9 korral karistatud väärtegude toimepanemises, sh liiklusalaste ja narkootiliste ainete tarvitamisega seotud väärtegude eest, 3 samuti kuritegude toimepanemises eest, samuti süüdistatava ja kaitsja seisukohti rahalise karistuse mõju kohta süüdistatava seisundile, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada rahalise karistuse mõistmisega ja U.P-le tuleb mõista karistuseks vangistus. Lähtudes süüteo toimepanemise asjaoludest, prokuröri taotlusest ning kaitsja nõustumisest prokuröri taotletud vangistuse pikkusega peab kohus 08.09.2008.a. toime pandud teo eest võimalikuks ja otstarbekohaseks karistada U.P vangistusega kestvusega 3 kuud. Tuginedes KrMS § 238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistetu karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb 2 kuud vangistust.
lg.1 ja 64 lg.1 alusel tuleb U.P-le mõistetavat karistust suurendada 15.10.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 aasta, 5 kuu ja 28 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista U.P-le 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks jätta mõistetud karistus
lg.1 ja lg.3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui U.P ei pane 2- (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse tegemise päev 04. veebruar 2009.a. Kohus peab vajalikuks
lg.1 alusel ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist, karistuse eesmärkide saavutamiseks peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust pikkusega 4 kuud. Asjaolu, et U.P on väidetavalt seadnud oma sissetuleku teenimise sõltuvusse mootorsõiduki kasutamise võimalusest, ei saa olla lisakaristuse kohaldamata jätmise ega ka minimaalmääras kohaldamise aluseks. Süüdistatav ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel on tal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta objektiivselt võimatu mistahes sissetulekut teenida. Isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobes võib kohus jätta temalt juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel. Üksnes asjaolu, et sissetuleku teenimine ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta võib olla raskendatud või ebamugavam, ei ole kohtu arvates sedavõrd erandlikuks asjaoluks, mis tingiks talle mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise vaatamata toimepandud teole. Samuti ei ole põhjendatud lisakaristuse määramine üksnes minimaalmääras. Mootorsõiduki juhtimisõiguse kui eriõiguse abil võib isikul küll olla võimalik oma põhiõigusi ja -kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid selle äravõtmine pikemaks kui 1 kuu ei takista käesoleval juhul U.P elatist teenida. Samuti nähtub kuriteo toimepanemise asjaoludest, et U.P on reaalselt kasutanud mootorsõidukit ajal, mil juhtimisõigus juba oli peatatud, põhjusel, mis ei olnud seotud tema tööülesannete täitmisega, seega suhtus ta mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamisse erilise ükskõiksusega. Isik, kes seab enda toimetuleku tugevasse sõltuvusse mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust, peab liiklusnõudeid eriti hoolikalt järgima. Vaatamata varasemale kogemusele raskustest, mille tingis varasem sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, ei ole U.P aga sellest järeldusi teinud. Kohus on seisukohal, et U.P otsus jätkata mootorsõiduki kasutamist juhtimisõiguse peatamise ajal üksnes kinnitab vajadust mõista karistuse 4 eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks süüdistatavale lisaks põhikaristusele ka lisakaristus. Arvestades joobes juhtide kõrget ohtlikkust liikluses ning nende hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Kohtukulud KrMS § 175 lg.1 p 3, 4 ja 9 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses. Arvestades U.P varalist seisundit peab kohus KrMS § 180 lg.3 alusel võimalikuks vähendada väljamõistetava sundraha suurust 50% võrra, kuid sundraha tasumise kohustusest täielikku vabastamist kohus võimalikuks ei pea. Sundraha instituudi mõte ja eesmärk on kohustada just õigusvastase teo toimepannud isikut kompenseerima kriminaalmenetluse üldisi kulusid, s.o kulusid, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sellisest kohustusest on alust isikut vabastada üksnes erandlike asjaolude esinemisel. Asjaolu, et kriminaalasjas 1-0810339, milles menetleti ajaliselt varasemas kohtumenetluses süüdistust hilisemas teos, juba mõisteti U.P-lt sunniraha välja, ei ole käesolevas kriminaalasjas sundraha tasumise kohustusest vabastamiseks vajalikuks erandlikuks asjaoluks. U.P oli objektiivselt võimalik vältida kriminaalasjade menetlemist kahes erinevas kohtumenetluses, kuid ta ei teinud seda. Samuti ei anna süüdistatava varaline seisund, objektiivsed võimalused selle kujundamiseks ning resotsialiseerumisväljavaated alust tema suuremas ulatuses sunniraha tasumisest vabastamiseks. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.