4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg. 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. T.B on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 08.12.2008 kohtuotsuse alusel
järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel, suurendati karistust Viru Maakohtu 22.04.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 10 kuud vangistust) ning mõisteti T.B-le liitkaristuseks 11 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendati T.B-le mõistetud vangistus 11 kuud üldkasuliku tööga 660 tundi.
Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt
Kohtuotsus jõustus 29.12.2008, katseaja lõpp 07.12.
Nimetatud kriminaalasi on Viru Maakohtus ning KIS-i andmetel oli kuulamisele määratud 08.06.2009. T.B nimetatud päeval kohtuistungile ei ilmunud. Süüdistusakti kohaselt T.B tarvitas alkoholi, juhtis 02.12.2008 kell 12:10 xxx xxx linnas xxx 29 maja juures mootorsõidukit xxx reg.nr. xxx, joobeseisundis ( KIS andmed). Süüdimõistetu ise ei eita alkoholi tarvitamise fakti. Põhjendatud on prokuröri viide, et peale kohustuse rikkumise mitte tarvitada alkoholi, tuleb arvesse võtta ka see, et isik on varem korduvalt ( 2 korral) kohtulikult karistatud auto juhtimise eest joobeseisundis. Uued kuriteod olid toime pandud katseajal. See näitab, et vaatamata sellele, et isik täidab korrapäraselt registreerimisnõuet ning ka ÜKT tegemisega tõsiseid probleeme ei esine, on aga jätkuvalt ta tarvitab alkoholi ka katseajal ehk kohtu poolt keelatud ajal ja sellises seisundis paneb toime uusi rikkumisi. Seega T.B ei ole asunud paranemise teele ja tema reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ( juba teistkordne) ei ole täitnud eesmärki. Kohus leiab, et katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine poleks otstarbekohane ja selles osas nõustub täielikult kriminaalhooldusametnikuga. Süüdimõistetu on juba kolm korda kriminaalhooldusele määratud ja igal korral pani ta toime uusi samalaadseid rikkumisi, mis on seotud alkoholi tarvitamise, joobeseisundis ja ilma juhtimisõiguseta auto juhtimisega. Alates aastast 2007, mil süüdimõistetu oli esimesel korral
süüdi tunnistatud ja ÜKT tegemiseks ajaks kriminaalholldusele määratud, oli tal võimalus ennast tõestada ja seadusekuulekat elu korraldada. Kohus leiab, et leebemate meetmete kohaldamine ei ole enam põhjendatud.
lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata T.B-le mõistetud ärakandmata karistusvangistus 231 päeva ehk 7 kuud 21 päeva ja saata T.B vanglasse karistust kandma.. Juhindudes
MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Angeelika Lepiku taotlus T.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata T.B-le (isikukood xxx, elukoht xxx) Viru Maakohtu 08.12.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 7 (seitse) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust, täitmisele. Saata T.B kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.