lg 1 järgi; Lühimenetlus Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav K.S Ik: xxx, EV kodanik, haridus 11 klassi, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, töötu, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 20.01.2009 Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. K.S süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta K.S-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud K.S suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.S temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 1 ettenähtud kohustust Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Jaama 26, Jõhvi, tel: 33 78 072) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.S järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 1 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
lg 2 p 1 alusel kohustada K.S hüvitama MT tekitatud varaline kahju 2500 krooni katseaja jooksul. 6.
p 1 alusel arvestada K.S-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.06.
2 Kohtuistungil süüdistatav K.S tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 17.09.2008 koostatud kannatanu MT ülekuulamisprotokolli kohasel kuulub temale sõiduauto Xxxr/n xxx. 19.08.2008 parkis sõiduki oma maja ette aadressile Xxx, Tallinn. Alates käesoleva aasta juunikuust teostas tema korteris remonttöid K.S nimeline isik. Kannatanu pakkus talle, et ta võib tema juures ööbida. Andis talle korteri võtme, et ta saaks sisse-välja käia. Tal endal oli teine komplekt. Ise ta sel ajal korteris ei elanud. Urmas oli teadlik, et see oli tema auto, sest ta nägi, kui tõi sellega materjale. Viimati nägi oma autot maja ees 19.08.2008.a.. Samal päeval umbes kella 09.00 paiku sõitis Soome. Enne laevale minekut käis oma korterist läbi. Urmas oli seal. Rääkisid omavahel tööasjadest ja mainis talle, et läheb mitmeks päevaks Soome. Kuna tal oli kiire, unustas oma auto võtmed korterisse, kuigi tavaliselt kannab neid endaga kaasas. 22.08.2008.a. umbes kella 13.00-14.00 ajal helistas Urmasele Soomest. Kätte ta teda ei saanud. 23.08.2008.a. umbes kella 11.00 paiku helistas talle tema ema, kes küsis kus tema auto on. Kuna ema sattus seekord sinnakanti, otsustas ta tema juurest läbi käia. Ka emal on tema korteri võtmed. Ütles emale, et auto peab olema maja ees, kuid ema kinnitas, et seda ei ole. Ema jutu järgi korteris kedagi ei olnud. Proovis mitu korda Urmasega telefoni teel kontakti saada, kuid ta ei vastanud ta kõnedele ega helistanud tagasi. 24.08.2008.a. õnnestus tal Urmas telefoni teel kätte saada. Küsis auto kohta, millele ta vastas, et tema võttis auto ja sõitis sellega Ida-Virumaale Püssi ja on seal. Kui küsis, et miks sa ilma loata auto võtsid siis ta vastas, et kuidagi juhtus nii. Ütles talle, et ta auto kiiremas korras tagasi viiks, mida ta ka lubas teha, kuid ütles, et jõuab võib-olla 25.08.2008.a. Kuna ta ei saanud Urmast enam usaldada ja ei olnud temas kindel ega saanud ise konkreetselt midagi ette võtta, sest viibis välismaal, helistas Soomest Eesti politseisse ja ütles, et K.S võttis omavoliliselt Xxx maja eest temale kuuluva sõiduauto ja see võib hetkel asuda Püssis. Auto lubati panna tagaotsimisse. Pärast helistas veelkord politseisse ja teatas, et auto dokumendid ja liikluskindlustuse poliis on tema käes. 26.08.2008.a. hommikupoole helistas Urmasele, kuid ei saanud teda kätte. Proovis ka samal õhtul teda kätte saada, kuid ta ei vastanud ta kõnele. 29.08.2008.a. tuli Soomest tagasi. Tema auto seisis maja ees ja Urmas oli korteris. Seal andis ta talle üle ka auto võtmed. Politseisse ta auto olemasolust koheselt ei teatanud, sest teadis, et tal tuleb nagunii minna ise kohapeale juhtunu kohta ütlusi andma. Autot üle kontrollides avastas, et paak on tühjaks sõidetud ning summuti oli küljest ära murdunud. Summuti murdunud osa asus pagasiruumis. Mis summutiga juhtus, seda Urmas ei kommenteerinud. Samuti ei osanud ta põhjendada oma teo motiive s.o miks ta tema auto ikkagi ilma loata võttis. Urmas tunnistas süüd, et loata auto võttis, kahetses tehtut ja lubas talle kahjud kompenseerida. Kuna oli just 18.08.2008.a. autol paagi täis tankinud siis arvestas välja Urmase poolt kulutatud kütuse maksumuse - 1000 krooni. Summuti remont oleks maksma läinud 1500 krooni. Selle kahju - 2500 krooni lubaski Urmas talle kompenseerida 05.septembril. Seda ta ei teinud vaatamata korduvatele konkreetsetele enda poolt lubatud maksetähtaegadele. Korteriremondi lõpetas Urmas ära septembri alguses ning tagastas talle korterivõtmed. Pärast seda suhtlesid ainult telefoni teel. Kuna Urmas Tallinnas viibides ei kompenseerinud lubatud summat siis lubas ta 13.09.2008 hiljem maksta pangaülekandega. 15.septembriks ta seda makset ei teinud nagu lubas ja peale seda ta pole teda telefonitsi kätte saanud ning ka tema ei ole talle tagasi helistanud. Kannatanu esitab tsiviilhagi 2500 krooni. Kannatanu pole K.S-ile kunagi oma autot lubanud kasutada. (t/l 6-8) • 20.01.2009 koostatud kannatanu MT ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu täpsustada, et sõiduauto Xxx, r/nr xxx ostis ta 2005.a. 32 000 kr eest, 2008.a. augustis oli 3 • selle auto turuväärtus 23 000 kr. Auto oli tehniliselt ja väliselt korras, summuti oli samuti korras. Pärast Urmase poolt auto kasutamist 2008.a. augustis oli summuti lõhutud. (t/l 910) 20.01.2009 koostatud kannatanu K.S ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 2008.a. suvel tegi remonttöid ühes korteris Tallinnas Xxx majas. Töötas seal üle kahe kuu. Viimase kuu tegi üksi tööd, elas sealsamas korteris. Xxx- korteri omanik oli MT. Tema ise selles korteris ei elanud, ta käis tihti Soomes ja Eestis olles elas ta ema juures Viimsis. 19.08.2008.a. sõitis M hommikul järjekordselt Soome, tema jäi tema korterisse tööd edasi tegema. Paar päeva hiljem tekkis tal vajadus sõita koju, Ida-Virumaale. Kuna tal raha ei olnud, et bussiga minna, siis mõtles, et võtab M auto, käis Püssis ära ja tõi auto pärast tagasi. Teadis, et M on auto olemas, oli teda sellega sadamasse viinud, M palvel. Auto oli Xxx. Auto seisis Xxx maja juures, Soomes käis M alati ilma autota, selleks ajaks jäi auto maja juurde seisma. Varem ta M teadmata tema autot kasutanud ei olnud. Seekord aga tundus, et muud võimalust kodus käimiseks ei ole ja nii sõitiski M autoga Ida-Virumaale. Auto võtmed oli korteris olemas, võttis võtmed ja istus maja juures seisvasse autosse. Samuti olid tal olemas auto dokumendid. Kuupäeva ta enam ei mäleta, oli õhtune aeg, kella 4-5 paiku. Võimalik, et see oli 22.08.2008.a., see oli reedesel päeval, peale tööd, kui ära sõitis. Võimalik, et M oli talle samal päeval lõuna paiku helistanud ja ta ei võtnud telefoni vastu, ilmselt töö tegemise ajal ta lihtsalt ei kuulnud, et helistati. Tal oli vaja ainult Püssile sõita ja seda ta tegigi. Rohkem ta autot ei kasutanud, ainult Püssi ja tagasi sõiduks. Nädalavahetusel auto lihtsalt seisis. Tagasi Tallinna sõitis esmaspäeval, 25.08.2008.a. hommikul. Siis parkis auto Xxx maja juurde tagasi, ise jätkas M korteris remondiga. M ise veel Soomest tagasi ei olnud, ta tuli mõni päev hiljem. Siis rääkis talle kõik ära. Reedel, kui Püssi sõitis, siis ta ei saanud Mle teatada, et tahab tema autoga Püssis ära käia. Tal ei olnud telefonikaardil enam kõneaega ja ei olnud ka raha, et kõneaega juurde laadida. Sai ainult sissetulevaid kõnesid vastu võtta. M helistas talle pühapäeval, 24.08.2008.a. ja siis juba ütles talle, et oli tema autoga Püssi sõitnud. Võimalik, et M oli talle ka varem helistanud, tal sai telefonil aku tühjaks ja enne pühapäeva ei olnud võimalust akut laadida. Kui M pühapäeval rääkis, siis ta ütles, et oli auto tagaotsimisse pannud. Esmaspäeval sõitis siiski selle autoga Tallinna, kinni teda ei peetud. Kehtiv juhiluba oli tal sel ajal olemas, hetkel on juhiluba aegunud ja ei ole jõudnud uut teha. M autot tema kuidagi ei lõhkunud ega kahjustanud, jättis talle maja ette samas korras auto, nagu see ennegi oli. Oma teada ta summutit ei lõhkunud, see tegi autol juba varem imelikku häält. Kütust ta Püssis käimisega muidugi kulutas, ise ta autosse kütust juurde ei tankinud. M tahtis tema käest saada kütuse ja summuti raha kokku 2500 kr. Ta oli nõus selle summa talle ära maksma. Leppisid mingi tähtaja ka kokku, võis olla 5-september. Aga tööd tal siis ei olnud ja raha ka mitte ja tal polnud võimalik M midagi ära maksta. M juures ta sel ajal tööd enam ei teinud, elas jälle Püssis. Ka hiljem ei leidnud ta võimalust M kahjusid hüvitada, sest tööd ikka ei olnud ja ei olnud millestki raha ära maksta. Sellist võimalust ei ole tal siiamaani olnud. Tal on olemas M kontonumber ja esimesel võimalusel tahab tekitatud kahju tasuda. Tal on võimalus asuda tööle №rrasse ja siis kavatseb ka M 2500 krooni ära maksta. Kahtlustatav saab aru, et on toimepannud võõra sõiduki omavolilise kasutamise võttes M auto tema teadmata. (t/l 19-21) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava K.S süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu MT ütlusi, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.S käitumine kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena omastamise eesmärgita. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 22.08.2008.a ajavahemikul kell 16.00 kuni kell 17.00 võttis K.S Tallinna linnas Xxx asuvas, MT kuuluvas korteris 4 viibides, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, MT kuuluva sõiduauto Xxx võtmed, millega käivitas maja juures seisva sõiduauto Xxx ning kasutas autot omaniku loata oma isiklike vajaduste rahuldamiseks, sõites sellega oma koju ja tagasi, kasutades võõrast vallasasja kuni 25.08.2008. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et K.S käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ja eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et K.S süü
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja kvalifitseeritud kohtueelsel menetlusel õigesti. Kohtueelsel menetlusel on MT esitanud tsiviilhagi 2500 krooni nõudes, milline sisaldab endas tarbitud kütuse maksumust ja auto summuti parandamise kulusid. Süüdistatav on nõus kannatanule hüvitama tarbitud kütuse ja auto summuti parandamisele läinud kulutused, kuigi süüdistatav väidab, et summutit ta autol lõhkunud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et K.S tekitas kannatanule kahju 2500 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju on kannatanule tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt K.S-ilt MT kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava K.S poolt kavatsetult toimepandud võõra vallasasja ajutise kasutamisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 2500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb 2500 krooni ulatuses välja mõista K.S-ilt MT kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline töökoht ja sissetulek ning tal on senini tasumata väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, siis ei ole võimalik süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Süüdistatav on toimepandut kahetsenud ja kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna. Varaline kahju ei olnud kuigi suur ning oli seotud sõiduki ajutise kasutamisega. Samas oli tegemist olukorraga, kus süüdistatav soovis võõrast vallasasja kasutada ajutiselt ja seejärel omanikule tagastada, mitte jätta seda kuhugi maha ja tekitada sellega varalist kahju kogu sõiduki maksumuse ulatuses, milline eesmärk ka objektiivseid tõendeid arvestades saavutati. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Arvestades seda, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid üks aasta, siis ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid, samuti süüdistatava majanduslikku olukorda, tema töötust, kohtus avaldatud kahetsust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise eesmärki, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist võõra vara puutumatusest ja õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. 5 Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.