← Eesti

1-07-5496\2

Kriminaalasi nr. 1-07-5496 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 04.07.2007.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik sekretär prokurör kaitsja JULIA VERNIKOVA SILVI VÄIKMERI juuresolekul EVELIN ANSIP EVA RIVIS osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kokkuleppemenetluse korras kriminaalasja K.R, elukoht: xxx; isikukood: xxx; EV kodakondsus; keskharidusega; töötu; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral: 1) 05.02.1996.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 143 lg 3 p 1, 139 lg 2 p 1, 2, 3`3 alusel vabadusekaotusega 3 aastat; 2) 30.10.1997.a Harju Maakohtu poolt KrK § 176`1 alusel vabadusekaotusega 6 kuud; 3) 23.01.2003.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 215 lg 2, § 424 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud; 4) 07.12.2004.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel lõplikuks karistuseks 5 kuud 24 päeva vangistust ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend - elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1järgi. Süüdistus: K.R süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pööras enda kasuks tema valduses olnud võõra vallasasja, mis seisnes selles, et 10.09.2005.a leppis kannatanu LR oma töökaaslase K.R-iga kokku, et viimane ostab temalt ära mobiiltelefoni Samsung SHG – X640 maksumusega 2200 krooni, K.R tasus 200 krooni ja sai telefoni enda kasutusse, ülejäänud 2000 krooni pidi K.R tasuma igakuiste osamaksetena, kuid ei ole seda käesoleva ajani teinud. Seega K.R isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise , millega pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu LRon esitanud tsiviilhagi 2000 krooni nõudes. Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on prokurör Evelin Ansip, K.R ja tema kaitsja Eva Rivis käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Hillar K.R ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. . Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Hillar K.R temale KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, 311, 313, kohus otsustas: Tunnistada süüdi K.R KarS § 201 lg 2 p 1 karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. järgi ja mõista talle Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.R ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kohaldada K.R-i katseajaks KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuded, mille kohaselt K.R kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista K.R-ilt LR kasuks 2000 krooni tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.R-ilt menetluskuludena sundraha summas 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjatasu summas 1787,70( üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse ) krooni riigituludesse, mis tuleb kanda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas 2 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber mõlemal juhul 2800049777 ja selgitus „K.R, 1-07-5496, menetluskulud“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.