HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-6438
(07231400614)Otsuse tegemise aeg ja koht
- septembril 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Aleksander Tšitšerov Veera Tolli - Baskin Kriminaalasi B.S süüdistuses lühimenetluses KarS § 424 järgi Süüdistatav B.S, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – vene keel, töötab OÜ O , varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 2 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada B.S KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 04.09.2007.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta B.S-ilt mootorsõiduki juhtimisõigust 2 kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Välja mõista B.S-ilt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 5400,-krooni, joobeseisundi meditsiiniline ekspertiis 120,- krooni ja kaitsjatasud summas 1642,50 krooni. B.S tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „B.S, 1-07-6438, sundraha, joobeseisundi meditsiiniline ekspertiis, kaitsjatasud“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK B.S on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles 13.02.2007.a. karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 9600,- krooni, 23.04.2007.a. kell 17.00 juhtis Tallinnas, Männiku ja Pihlaka tn ristmikul mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega B.S pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. B.S on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 04.09.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas B.S, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitas, et käesolevaks ajaks on kõik trahvid tasutud, keskmine sissetulek kuus – 8000,-krooni, on perekond, kolm last, üks neist alaealine. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning B.S-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava B.S-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 7 – 8, 15 - 16), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Eelnev trahv on tasumata, oli teadlik, et eelmine karistus on kehtiv, kuid ei olnud teadlik, et kehtiva karistuse ajal karistatakse kriminaalkorras. Selgitas, et 22.04.2007.a. tarvitas kella 23.00 ajal viina umbes 0,5 liitrit. Siis läks magama. Järgmisel hommikul ärkas kell 09.00 ajal ning kuna oli tööle vaja minna sõitis autoga xxx reg.nr xxx. Rooli istudes tundis ennast kainene. Kella 17.00 ajal sõitis töölt koju, jõudes olla roolis 5 minutit, kui Männiku ja Pihlaka tänavate ristmikul peatas politsei. Sõitsid meditsiinilisele ekspertiisile, kus tuvastati alkoholijoove 0,57 promilli. Oli nõus, et 23.04.2007.a. kella 17.00 ajal juhtis mootorsõidukit XXXreg.nr xxx, olles alkoholijoobes. Ka: - väärteoprotokolli nr AB 715495 koopia (tl. 3), millest nähtub, et 13.02.2007.a. kell 21.00 juhtis B.S mootorsõidukit xxx reg.nr xxx olles alkoholijoobes ja eiras märgi 331 nõuet; - alkoholijoobe tuvastamise protokolli koopia (tl. 4), 13.02.2007.a. kell 21.00 tuvastati B.S 1,16 mg/l joove; - väärteoasjas nr 2314,07,004605 otsuse koopia (tl. 5), millest nähtub, et 05.03.2007.a. 19 määrati B.S-ile LS § 74 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, 19 s.o. 9000,- krooni ja LS § 74 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks ning LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600,- krooni. - väärteoprotokoll nr AB 899103 (tl. 6), millest nähtuv, et 23.04.2007.a. kell 17.00 juhtis B.S mootorsõidukit XXXreg.nr xxx olles alkoholijoobes, omamata vastava kategooria sõidukijuhtimiseõigust, ajal mil juhtimisõigus on ära võetud. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 1540/390 (tl. 10), mille kohaselt tuvastati 23.04.2007.a. kell 18.00 B.S kerge alkoholi joove. Kohtunik asub seisukohale, et B.S on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning B.S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna B.S, olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik B.S-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. B.S on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal tasutud, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Tal on perekond, kolm last. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et B.S-ile pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga B.S on kindel elukoht olemas, ta töötab, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti arvestades seda, et B.S on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristuse. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.