1-07-7416\1

(07231800319)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi E.S süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav E.S Ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:

1. 10.02.1987 Tallinna Mererajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 115 lg 2 järgi vabadusekaotusega 5 aastat;
2. 22.04.1993 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotusega 6 aastat;
3. 11.09.2003 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 183 järgi vangistusega 6 kuud;
4. 20.04.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 122 järgi tingimisi vangistus 8 kuud, katseaeg 1 aasta 6 kuud.
5. 08.03.2007 Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 11 kuud karistuse kandmise aja algusega 20.04.2007 Kaitsja Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON
6. E.S süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
7. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
8. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse, so vangistuse 2 kuud kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 08.03.2007 otsusega mõistetud raskema liitkaristusega, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud, mille ärakandmist arvestada alates 20.04.
10. E.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
11. E.S-ilt jätta KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetav määratud kaitsjale makstud tasu 1911 krooni ja 60 senti, jättes selle riigi kanda.
12. VZesitatud tsiviilhagi 1010 krooni nõudes jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: E.S süüdistatakse selles, et tema teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil 27.01.2007 kella 23.00 paiku lõi aadressil Tallinnas Xxx asuvas korteris toimunud tüli käigus VZ pähe, millega tekitas temale füüsilist valu. Samuti tema 29.01.2007 kella 08.30 paiku Tallinnas Xxx asuvas korteris toimunud tüli käigus lõi EZ rusikaga pähe, millega tekitas temale füüsilist valu. Seega E.S pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kohtuistungil süüdistatav E.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ennast süüdi ei tunnistanud. Kõik need asjaolud on väljamõeldised ja kannatanute provotseeritud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud ning süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kannatanu VZ seletas, et süüdistatav lõi teda vastu pead ja pärast seda oli peas muhk. Teisel korral tuli poeg EZ vahele süüdistatav lõi poega ning poeg tõukas süüdistatava eemale ning süüdistatav kukkus aknasse. Kannatanu EZ seletas, et esimese episoodi kohta kuulis oma pojalt, nägi ka muhku. Teisel korral nägi seda, et süüdistatav tõstis käe ema löömiseks ning haaras käest kinni, kuid süüdistatav lõi teda kõhtu, mille peale tõukas süüdistatava eemale ning süüdistatav kukkus aknasse. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 28.01.2007 koostatud konstaabli Aleksei Tšernuškevitši ettekandest nähtuvalt oli politseiametnik 27.01.2007 kell 23.00 patrullis koos vaneminspektor Mihhail Susloviga ja said väljakutse Xxx kus mees peksis naist. Jõudsid kohale kell 23.44 ja selgus, et tegemist on kommunaalkorteriga, kus naaber Mihhail lõi VZ. Mihhail lahkus enne politseinike saabumist. Enne lahkumist lõhkus Mihhail ukseluku. VZ pöördub esmaspäeval, so 30.01.2007 politseisse avalduse kirjutamiseks. Nähtavaid vigastusi VZei olnud. (t/l 2) 02.02.2007 koostatud konstaabli Hendrik Miksoni ettekandest nähtuvalt sai 27.01.2007 kell 23.00 juhtimiskeskus väljakutse aadressile Xxx kus mees peksis naist. Teatajaks oli VZ. Kohale jõudis autopatrull, kes selgitas välja, et kommunaalkorteri naaber E.S lõi VZ rusikaga vastu pead. Mihhail oli lahkunud enne politseini saabumist. Nähtavaid vigastusi VZ ei olnud. Kontrollides infot andmebaasist selgus, et antud teate põhjal on alustatud kriminaalasi nr
13. (t/l 3) 29.01.2007 koostatud kannatanu VZ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elab kannatanu kommunaalkorteris ja ühes toas elab Miša nimeline meesterahvas. On kaks välisust: metallist ja puidust. 23.12.2006 võttis Miša mõlema ukse lukud ära ja kannatanu pani oma raha eest uued. Võtmeid Mišale ei andnud, sest ei meeldinud see, et Miša toob koju kahtlasi naisi. 27.01.2007 lukustas mõlemad uksed ja läks tuppa. Miša tuli koridoris küsima miks uksed lukustas. Ei vastanud ja Miša lõi teda rusikaga vastu pead. Miša elukaaslane V hoidis Mišat tagasi ja tal õnnestus oma tuppa minna. Väljus aknast oma tuttavate juurde, kus palus helistada politseile. Kui koju läks, siis nägi maja juures politseipatrulli. Politsei ronis redeliga Miša akna taha, kuid kodus oli ainult Veronika. Uste lukud olid lõhutud ja ei töötanud. Üks lukk koos paigaldusega maksis 860 krooni, tšekk on alles, teise ostis turult 150 krooniga. Arsti poolt pöördunud ei ole, peas on muhk, mis teeb senini valu. Materiaalne kahju 1010 krooni. (t/l 4-8) 26.04.2007 koostatud tunnistaja L D ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 27.01.2007 umbes kell 23.00-24.00 tuli naabermajast tuttav vanem naisterahvas nimega V ja palus kutsuda politsei kuna naaber, kelle nime tunnistaja ei tea, kuid kes elab V samas korteris, tuli V kallale. V ei öelnud konflikti põhjust. Ütles, et oli väljunud läbi akna. Nähtavaid vigastusi tunnistaja ei näinud, V ise ka ei näidanud et tal oleks mingeid vigastusi ning ei maininud, et oleks kuskilt valus. Tunnistaja helistas nr 110 ja kutsus politsei. Kuna V jutust ei saanud aru kes kallale tuli, siis algul sai aru, et poeg, siis et naaber. Politseile tagasi ei helistanud ja arvas, et selgitavad koha peal välja. V läks koju ning köögi aknast tunnistaja nägi kui politsei kohale jõudis. Natuke aega tagasi oli neil veel konflikte naabri ja V poja vahel. Kes kellele kallale läks, seda ei tea. (t/l 10-11) 25.05.2007 koostatud tunnistaja Mihhail Suslovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 27.01.2007 patrullis koos konstaabel Aleksei Tšernuškevitšiga ja sai kella 23.40 ajal väljakutse Xxx kus toimus konflikt. Selgus, et vanem naisterahvas VZ palus majanaabril välja kutsuda politsei kuna ühiskorterinaaber Miša lõhkus välisukse luku ära, uks ei käi lahti ja konflikti käigus tuli Miša Vle kallale ning lõi vastu pead. V seisis õues maja juures ja oli korterist väljunud akna kaudu. Tšernuškevitš läks läbi akna korterisse, kuid ust avada ei saanud, sest lukk oli katki. Mišat kodus ei olnud. Vl nähtavaid vigastusi ei näinud. Ei mäleta enam kas V kaebas valu pärast kallaletungi. Leidsid redeli ja aitasid Vl korterisse minna. Kuna oli hilja ja V oli väsinud, siis ütles, et tuleb avaldust kirjutama järgmise päeva hommikul. Samuti ütles V, et tema naabri, tema poja ja tema vahel on juba tükk aega konfliktid. (t/l 12-15) 24.04.2007 koostatud tunnistaja EZ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli tunnistaja 27.01.2007 hilja õhtul töölt koju ja heitis magama. Ajavahemikul kella 22.00st kuni 22.30ni kuulis köögist karjatust. Läks kööki ja nägi emal otsaees väikest vigastust, mis jooksis verd. Sel hetkel jooksis naaber E.S oma tuppa ja hüppas aknast välja tänavale. Ema ütles, et Mihhail lõi teda millegagi, kuid millega, seda ei näinud. Tunnistaja ka ei jõudnud vaadata kas Mihhailil oli midagi käes. Mihhaili juures käivad sageli kahtlased naisterahvad ja Mihhail lubab neil köögis süüa teha. Emale see ei meeldi ja teeb pidevalt etteheiteid, sellest aga tekivad tülid. Kutsus politsei. Politsei jõudis kohale siis kui Mihhail oli juba ära jooksnud. Kiirabi ei kutsunud ja ema traumapunkti ei viinud. (t/l 1619) 29.01.2007 koostatud kannatanu EZ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kannatanu 28.01.2007 kella 08.30 ajal öisest vahetusest koju ja heitis magama. Ärkas ema karjumise peale ja läks kööki. Nägi köögist lahkumas kedagi naisterahvast. Ema riidles, et köögis on kõrvalised isikud. Köögis oli ka Mihhail. Ema ütles, et köögis ei tohi käia kõrvalised isikud ja kööki võib kasutada ainult tema ise. Mihhail tõstis rusika et ema lüüa ja kannatanu tõkestas löögi. Samal ajal lõi Mihhail teda teise käega rindu, aga tema haaras Mihhaili paremast käest ning lõi samuti Mihhaili rindu. Mihhail lendas löögist aknani ja lõhkus oma keharaskusega akna. Kehavigastusi ta Mihhailil ei märganud. Kutsus kohe politsei ja naaber ja naisterahvas näitasid politseinikele dokumente. Kui Mihhail teda rindu lõi, siis tundis valu, arsti poole ei pöördunud. (t/l 22-26) 24.04.2007 koostatud tunnistaja VZ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt päev pärast seda kui jaanuari lõpus Mihhail teda lõi, läks ta kööki, kus viibis kahtlase väljanägemisega võõras naisterahvas. Hakkas teda köögist välja ajama kuna on vastu sellele, et Mihhail toob korterisse igasuguseid kahtlaseid naisterahvaid ja lubab neil ühisköögis süüa teha. Tüli kuuldes tuli kohale ka Mihhail. See naine läks kohe köögist ära. Hakkas Mihhailile etteheiteid tegema et ta ei tooks niisuguseid naisi kööki ja lubagu neid ainult oma tuppa. Mihhail hakkas teda sõimama. Olid köögis vaid kahekesi. Karjumise peale tuli kööki tema poeg E . Seepeale vehkis Mihhail tema suunas rusikaga, et teda lüüa. Sel hetkel haaras tema poeg E Mihhaili käest kinni, et löök temast eemale tõrjuda ja teda kaitsta. Siis haaras Mihhail ühe käega E käest ja teisega lõi E rindu. E tõukas Mihhaili endast eemale. Selle liigutuse tagajärjel lõhkus Mihhail oma kehaga köögiakna klaasi. Ei näinud, et saadud löögist oleks El mingeid sinikaid või haavu olnud. Rääkis vaid seda, et see kohta valutas mitu päeva. E arsti poole ei pöördunud. (t/l 27-30) 20.04.2007 koostatud kahtlustatava E.S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elab kahtlustatav Xxxkorteris alates 2006 aasta augustist. Korterist kuulub talle üks tuba, muud ruumid on ühiskasutuses. Alates sinna elama asumisest on tal VZ konfliktid. Ei saa koju tulla hiljem kui 23.00, köögis ei luba tuttavatel naisterahvastel süüa teha. V ja E provotseerivad teda meelega, et temast lahti saada ja korter enda kasutusse saada. Jaanuari lõpus ei löönud ta kordagi V ega tema poega J . Pidevalt leiavad nende vahel aset tülid ja ka 2007 aasta jaanuaris olid sellised tülid. V on selline, kes ründab ise keda tahes ja alustab kaklust. V on väga skandaalne ja häbematu. 2007 jaanuari lõpus hakkas V tema nina ees vehkima metallvarda moodi asjaga ja toast tuli välja ka J , kes tõukas teda akna poole ning ta lõhkus oma kehaga köögiakna klaasi. Vaatamata sellele ta Jt vastu ei löönud ega tõuganud. Kirjutas avalduse, J samuti kirjutas avalduse. V ja J nõudsid, et ta vahetaks aknaklaasi. Kuna V kirjutab pidevalt tema kohta avaldusi, siis võib jälle vanglakaristuse saada ja siis püüab vaatamata nendepoolsetele provokatsioonidele end vaos hoida. Nad tahavad teda lihtsalt istuma panna. Alkoholi- või narkojoobes olles on ta tavaliselt väga rahulik. (t/l 40-45) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava eitavad ütlused, ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud E.S süüd eitavaid ütlusi, kannatanute VZ ja kannatanu EZ ütlusi, tunnistajate L D ja M S ütlusi, politseiametnike ettekandeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, so teise inimese kehalise väärkohtlemisena, mis on teise inimese tervise kahjustamine, so löömine ja valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut VZ ühe korra pähe ja EZ ühe korra rindu. Valentin Zaytseva löömist on kinnitanud ka vahendlik tunnistaja L D , kelle juurde kannatanu põgenes ja kellel palus välja kutsuda politsei ning kellele VZkallaletungist rääkis. Mis puudutab aga EZlöömist, siis seda on kinnitanud nii EZkui ka VZning süüdistatav on samuti kinnitanud köögis toimunud intsidendi olemasolu, mille tagajärjel purunes köögi aken, eitades samas EZ löömist. Kohus asub seisukohale, et köögi aken ei oleks purunenud kui EZ ei oleks E.S löönud ja E.S löögist aknasse paiskunud. E Zaytsevil aga puudus vajadus E.S lüüa kui E.S poleks eelnevalt kasutanud vägivalda EZ suhtes. Peale selle on kannatanud VZja E Z korduvalt üle kuulatud ja neid on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, mistõttu peab kohus kannatanute ütlusi usaldusväärsemaks süüdistatava ütlustest. Seetõttu leiab kohus, et kannatanute ja tunnistajate ütluste ning sündmuste loogilise arengu põhjal võib tõendatuks lugeda E.S-ile inkrimineeritud kuritegude toimepanemise. Vastavalt KarS § 121 sätetele on väärkohtlemisena hinnatav nii löömine kui ka muu valu tekitanud kehaline väärkohtlemine. Käesolevas kriminaalasjas on mõlemal juhul kannatanut löödud ja sellega on tekitatud valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 ettenähtud kuriteona, so teise inimese tervise kahjustamisena löömisega ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteod toime isiklike vaenulike suhete pinnalt tekkinud ärrituse mõjul, mille tekkimist soodustas asjaolu, et kannatanu ja süüdistatava vahel on pidevad arusaamatused ühiskorteri kasutamise pinnalt. See aga ei anna süüdistatavale õigust kasutada füüsilist vägivalda sisuliselt raugaeas naisterahva ja tema poja vastu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei pöördunud kumbki kannatanu meditsiiniasutusse arstiabi saamiseks, mistõttu võib eeldada, et mõlemal juhul oli kehaline väärkohtlemine suhteliselt kerge. Seetõttu leiab kohus, arvestades kasutatud vägivalla astet, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Peale selle arvestab kohus karistuse määra valikul kannatanute õigustavat esinemist kohtuistungil, millest ilmnes, et kannatanud ei süüdistatavat ja teevad talle takistusi ühiskorteri kasutamisel ning süüdistavad süüdistatavat erinevate tegude toimepanemises, millist süüdistust süüdistatavale esitatud ei ole. Kannatanute väljendatud agressiivsus ja silmnähtavalt süüdistatavat halvustav esinemine annab kohtule aluse arvata, et süüdistatava käitumine võis olla tingitud kannatanu provotseerivast käitumisest, mida kannatanud tõestasid ka kohtuistungil. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu VZesitanud tsiviilhagi 1010 krooni nõudes, milline tuleneb väidetavalt E.S poolt ukse lukkude lõhkumisest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kriminaaltoimikus ei ole esitatud ühtegi varalise kahju suurust tõendavat kviitungit ning varalist kahju sai tekitada vaid varavastase süüteoga, siis asub kohus seisukohale, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see ei ole tõendatud ning süüdistatavat süüdistatakse vägivallategudes, millisega varalist kahju ei tekkinud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval tasumata trahve 34 800 krooni ulatuses ning karistusregistri andmetest võib järeldada, et seoses süüdimõistvate otsustega ka muid rahalisi kohustusi. Peale selle on Harju Maakohtu menetluses ka teised rahalised nõuded süüdistatava vastu ning süüdistatav on 2006 aastal taotlenud menetluskulude tasumise võimalust ositi seoses rahaliste vahendiste puudumisega. Seejuures puudub süüdistataval ka alaline ja legaalne sissetulek. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust ning peab vajalikuks kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud vägivallaga seotud varavastase kuriteo toimepanemises ning ta on süüdi tunnistatud samuti vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise eest. Viimase kohtuotsusega liideti samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus eelmise otsusega mõistetud karistusega. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et eelmises kriminaalasjas menetlusesemeks olnud süütegu oli toime pandud enne käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevaid süütegusid ja enne eelmist süüdimõistvat kohtuotsust. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse võib kaetuks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes lõplikuks karistuseks eelmise kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse kohtuotsuste kogumis. Märt Toming kohtunik