lg 3 - § 199 lg 2 p 7, 8; Kriminaalasi V.J-i süüdistus
lg 2 p 4, 7, 8; Ivan Tšerni süüdistus
veebruari 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav V.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saar Prokurör ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav V.J elukoht: XXX XX , isikukood: XXX, töökoht: puudub varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja vandeadvokaat Ann Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta X Maakohtu
lg 2 p 4, 7 järgi ning karistas teda 6-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima, X Maakohtu 11.01.2007 otsusega mõistetud karistuse suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti V.J-ile 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates 08.06.2006. Maakohus tunnistas süüdi ja karistas ka Nikolai Tribuntsovi ja Ivan Tšerni, kuid nende osas ei ole apellatsiooni esitatud. Maakohus arutas V.J-ile
lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 11.02.2005 ajavahemikul kella 13-17 X X vallas S. grupis koos Ivan Tšerniga võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil S. olnud J.R. kuulunud kalavõrgud (kokku 8 tükki) koguväärtusega 6000 krooni. V.J ei tunnistanud end talle esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on tõenditega kogumis tõendatud V.J-ile ja I. Tšernile kalavõrkude varguses esitatud süüdistus. Kannatanu J.R. ja süüdistatava I. Tšerni ütlused kuriteo toimepanemise koha, viisi ja varastatu peitmise asukoha kohta on samasisulised ning tõendavad eelnimetatud asjaolusid. Samu asjaolusid tõendavad ka dokumentaalsed tõendid: ütluste olustikuga seostamise protokoll selle juures asuva fototabeliga, läbiotsimisprotokoll selle juures asuva fototabeliga, asitõendi vaatlusprotokoll. Ütluste olustikuga seostamisel on I. Tšerni seostanud tema poolt varem sündmuste kohta antud ütlused sündmuskoha olustikuga 2 kohapeal. Jõgeva maantee ääres on ta näidanud maja, kust laenasid punase kaubiku Ford registreerimismärgiga XXX . X kiriku juures näitas I. Tšerni teeotsa, kus Jõgeva maanteelt pöörati järve äärde, kus Tšerni osutab järvele suuna, kuhu nad V.J-iga minnes jõudsid võrkudeni, mis järvest välja võtsid. L. tanklas on I. Tšerni näidanud koha, kus nad kaubikule bensiini tankisid. X s, Annelinnas näitas I. Tšerni garaaži, kuhu nad järvelt toodud võrgud paigutasid ja garaaži juures halli värvi Volksvagen Passatit, registreerimisnumbriga XXX , millega nad võrke tooma sõitsid. 13.02.
Kohus ei tuvastanud kalavõrkude varguses V.J-i ja I. Tšerni süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tegutsedes kahekesi ühise eesmärgiga, panid süüdistatavad teo toime grupis ja see on mõlemal koosseisuline vastutust raskendav asjaolu. V.J on varem varguse eest karistatud ja seetõttu oli tema puhul tõendatud ka teine koosseisuline vastutust raskendav asjaolu. Karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistataval V.J
§-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on V.J kriminaalkorras karistatud 3-l korral. V.J on jätkanud uute samasuguste kuritegude toimepanemist. V.J-ile on võimalik mõista raskemaliigiline karistus miinimummäära lähedal, saavutades sellega karistuse eripreventiivse eesmärgi.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud päev: 17.02.2005 V.J kannab karistust X Maakohtu 11.01.2007 otsuse järgi ning talle tuleb mõista liitkaristus
Karistuse eelnimetatud eesmärk on V.J-i puhul võimalik saavutada, mõistes liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada alates X Maakohtu 11.01.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusest, s.o alates 08.06.2006. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu V.J-i kaitsja palub X Maakohtu 14.02.2008 otsuse tühistamist V.J-i
4 Apellatsiooni põhjenduste kohaselt rajaneb vaidlustatud otsus oletustele, selles puudub põhjendus ja resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtuotsuses ei ole V.J-i ütlusi vaieldamatult ümber lükatud teiste kriminaalasjas olevate tõenditega. Kohtul on kohustus hinnata kõiki tõendeid, seega ka käesolevas protsessis süüdistatava ütlusi. Kohtuotsuses on ebaõigesti märgitud, et V.J-i süü on tõendatud muuhulgas kaassüüdistatava I. Tšerni ütlustega. V.J selgitas kohtus põhjused, miks I. Tšerni annab V.J süüstavaid ütlusi. Seega pidanuks kohus arvestama, et tegemist on rõõnaga s.o teise isiku alusetu süüstamisega. Kuivõrd ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, siis V.J-i suhtes langetatud kohtuotsus on ebaõigesti rajatud kannatanu J.R. ütlustele. J.R. ütlus tugineb kuuldustele ja seega ei ole usaldusväärne tõend. Kohus on süüdimõistvas otsuses tuginenud tunnistajate ütlustele, kuid ükski tunnistaja ei ole kinnitanud, et nägi V.J 11.02.2005 S. , kus viimane väidetavalt kalavõrke varastamas käis. Tunnistaja J.Ü. ütlused tuginevad kannatanu J.R. arvamusele. J.Ü. ise sündmust ei näinud, mistõttu tema ütlused ei ole arvestatavad tõendid selles, et V.J pani toime kalavõrkude varguse. Tunnistaja V.B. on andnud ütlusi, et tema on sõitnud L. le koos I. Tšerniga, aga kalavõrkude varguse toimepanemise asjaoludest tunnistaja kohtule tõendada ei ole osanud. Tunnistaja teadis, et I. Tšerni on kalavõrkude vargusega seotud, aga ei tõenda V.J-i osavõttu kalavõrkude vargusest. Seega süüdimõistvas kohtuotsuses tuginemine tunnistaja V.B. ütlustele on ebaõige. Tunnistaja K.S. ütlustest nähtub, et tema S. asuvatele J.R. kalavõrkudele kedagi lähenemas ei näinud. Ta nägi vaid ühte kalameest ja 2 kalameest minemas ranna poolt. Sama tunnistaja räägib, et nägi ka kahte inimest, kes vedasid mingit kelku, kuid tunnistaja sõnul võis olla tegemist isa ja lapsega või mehe ja naisega. Nimetatud tunnistaja ei ole näinud ega tea rääkida V.J-i viibimisest järvel, ammugi mitte kalavõrke varastamas. Kohus on ebaõigesti lugenud K.S. ütlustega tõendatuks V.J-i süü kalavõrkude varguses. Tunnistaja D.J. ütlused selles, et tema nägi S. kahte meest, ei anna alust lugeda tõendatuks, et üks nendest meestest oli V.J. Tunnistaja sõnul nägi tema vaid jälgi lumel ja punast mikrobussi ning kogu muu info pärineb K.S. lt. Tunnistaja E.K. nägi samuti kahte inimest S. , kuid kalavõrkude varguse toimepanemisest teab vaid teiste isikute kaudu. Seega on ebaõige V.J-i süüdimõistmisel tugineda tunnistaja E.K. ütlustele. V.J palub X Maakohtu 14.02.2008 otsuse tühistamist
Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei tõenda tunnistajate J. Daniili, K.S. , E.K. , J.Ü. ja V.K. ütlused V.J-i süüdistust. Kohus ei ole arvestanud, et I. Tšerni on oma ütlusi muutnud ja et I. Tšerni 29.03.2005 antud ütlustes esinevad vastuolud. Kohus ei ole arvestanud, et tunnistaja V.K. ütlused on vastuolulised. Kohus ei võimaldanud V.J esitada küsimusi tunnistaja V.K. le. Kohus ei ole arvestanud, et V.J ei ole kalur ning tema peres keegi kutsetegevusena kala ei püüa. V.J tahtis mustlasi kohtusse kutsuda, kuid kohus seda taotlust ei rahuldanud V.J taotles, et põhitõenditena kasutataks telefonikõnede eristusi, sõrmejälgi, DNA tõendeid, kuid kohus seda taotlust ei rahuldanud. V.J ei aidanud võrke garaaži peita, selle asjaolu tõendamiseks tõendid 5 puuduvad. Kohus on ebaõigesti arvestanud asitõendina videokassetti, kuna selle kellaaeg on ebaõige. Kohus on rikkunud V.J-i inimõigusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavale esitatud süüdistus kalavõrkude varguses on kriminaalmenetluse norme järgivalt ja tõenditest tulenevalt maakohtu otsuse põhiosas (2 kd tl 72 pöördel – 74) motiveerimist leidnud. Samas on kummutatud ka süüdistatava kaitseversioonid esitatud süüdistusele. Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid, millised poleks teada olnud maakohtule. Apellatsioonides korratakse vastuväiteid süüdistusele, milliseid on maakohus juba käsitlenud ja ümber lükanud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist kohtuotsuse sisustamisel ja tõendite hindamisel. Ringkonnakohtus jäi süüdistatav varemantud ütluste ja kaitseversiooni juurde ning väitis endiselt, et temal pole süüdistuses märgitud vargusega puutumust ja tema pole sel ajal üldse järvel käinudki. Süüdistatav väitis, et ta oli sedavõrd purjus, et ei olnud võimeline füüsiliselt I. Tšerniga kaasa minema ja võrkude varguses osalema. Süüdistatava maakohtus taotletud alibi tunnistajad O.K. ja N.R. pole ütlustes midagi sisukohast teadnud süüdistusega piirneval ajal detailsemalt kinnitada, mis välistaks süüdistatava viibimise kuriteopaigas ja lükkaks ümber süüstavate tõendite sisu. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava enda apellatsioonis on esitatud olulises mahus ka asjasse mittepuutuvat. Nii märgib süüdistatav üldsõnaliselt ja deklaratiivselt, et rikutud on tema inimõigusi, samas aga ringkonnakohus rikkumisi ei sedastanud. Muuhulgas on märgitud varasemat aastatetagust kaklust J.K. isikuga, mille seos käesoleva süüdistusega on olemasoleva materjali põhjal ainetu. Asjasse puutumatult heidab süüdistatav maakohtule ette, et kriminaalasjas pole teostatud DNA ega sõrmejälgede ekspertiise, samuti pole kohtusse kutsutud isikuid L. piirkonnas elavast mustlaskogukonnast. Veel heidab süüdistatav maakohtule ette, et tal polnud võimalik esitada küsimusi tunnistaja V.K. le, arvestamata, et kohtupidamise ajaks oli V.K. kuulutatud tagaotsitavaks ja tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused avaldati. Nõustuda tuleb prokuröriga selles, et kaitseversiooni sisustamisel on süüdistatav olnud mõneti vastuoluline. Kord väidab, et oli sedavõrd alkoholijoobes, et ei olnud füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline midagi tajuma, siis on aga avaldanud jällegi, et teab täpselt ennast viibivat mingil kellaajal mingis kindlas kohas. Väheoluline pole ka tankla videosalvestuselt nähtuv süüdistatava isikuga samastuv isik, kes kõnnib füüsiliselt oma jalgel ja pole sedavõrd joobe tunnustega „mittemäletaja“ nagu väidetakse. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava väheveenva väitega, et kuna tema peres pole kutselisi kalureid, siis „välistavat“ see asjaolu ka soovi ja tahtluse toime panna kalavõrkude vargust. 6 Süüdistatav väidab, et teda on politseitöötajate ja kaassüüdistatava I. Tšerni koostöös süüdi lavastatud. Samas ei oska süüdistatav välja tuua ühtegi sisukohast põhjendust, millest järelduks põhjendatud vihavaen või kättemaks kaassüüdistatava poolt. Samas on aga kannatanu J.R. ja kaassüüdistatava I. Tšerni ütlused need, mis omavahel on kooskõlas. Maakohus on põhjendatult V.J-i süüditunnistamisel arvestanud tõendina kaassüüdistatava I. Tšerni usaldusväärseid ütlusi, milliseid kinnitavad ka teised otsuses analüüsitud süüdistatava süüd kinnitavad tõendid. Kaitsja apellatsioonis väidetakse lühidalt, et kaassüüdistatav I. Tšerni süüdistab alusetult V.J-i, toomata seejuures välja sellekohast põhjendust. Samas aga polevat maakohtu poolt põhjendatud kaudsete tõendite kategoorias asuvate tunnistajate V.B. , K.S. , D.J. ja E.K. ütluste arvestamine V.J-i süüditunnistamisel. Apellatsiooni kohaselt ei pidanud maakohus viitama süüdistatava süüditunnistamisel K.S. , D.J. ja E.K. ütlustele, sest nad teavad lihtsalt meesisikute minekust või viibimisest järvel. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajatele ei saa ette heita, et nad ei tajunud otseselt süüdistuses märgitud ajal S. V.J-i isikut. Samas aga tuleb nende ütlusi hinnata kogumis teiste tõenditega, mis kinnitavad V.J-i viibimist varguse toimepanemise ajal koos I. Tšerniga S. ning eelnimetatud tunnistajate sellekohaseid ütlusi on käsitlenud maakohus oma otsuses, märkides ära tunnistajate poolt tajutud asjaolud. Kaitsja tegi etteheiteid kriminaalasjas kohtueelsele uurimisele tõendite kogumise osas. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et käesolevas, nn tavalise varguse kriminaalasjas on küllaldaselt ja töömahukalt kogutud mitmesuguseid isikulisi tõendeid, asitõendeid ja dokumentaalseid tõendeid. KrMS § 60 lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt. Kogutud tõendite põhjal nende kogumis on maakohus õigustatult järeldanud V.J-i süü olemasolu. On märkimisväärne, et kaassüüdistatava I. Tšerni ütlused riimuvad kuriteo toimepanemise detailides ka tunnistaja V.K. poolt antud ütlustega süüdistatavate poolt varguse toimepanemisel väikebussi kasutamises. Samas on kaassüüdistatav I. Tšerni teda ennast ja V.J-i süüstavad oma sellekohased ütlused seostanud detailselt ka olustikuga kohapeal, mis veelgi kinnitab nende usaldusväärsust. Kaitseversioonina väidetakse järjekindlalt lihtsakoeliselt, et I. Tšerni annab V.J-i osas valeütlusi. Samas pole aga välja toodud ühtegi tõsiseltvõetavat sellekohast põhjendust, miks I. Tšerni peaks V.J-i alusetult süüstama ja „valinud“ just tema kaasosaliseks kalavõrkude varguse toimepanemises. Tunnistaja V.K. kohtueelsel uurimisel antud ütlused on maakohtus avaldatud ja ringkonnakohtul puudub nagu maakohtulgi alus kahelda nende usaldusväärsuses. Tunnistaja oli kuulutatud tagaotsitavaks, tema tabamine ei osutunud võimalikuks. Just V.K. ütluste kohaselt laenasid kaks meest 11.02.2005 temalt kella 15 ja 16 vahel kaubiku, mida oli 7 vaja tankida ja sõitsid seejuures L. tankla poole. Tagasi tulnuna laadisid nad kaubikult oma auto peale kolm kartulikotti kala ja võrkudega. Süüdistatavale kalavõrkude varguse eest
lg 2 p 4, 7 järgi mõistetud karistuse (vangistuse), samuti liitkaristuse puhul, on maakohus arvestanud seadusest tulenevaid karistuse mõistmise põhimõtteid
§-st 56 tulenevalt ja ringkonnakohus nõustub sellekohaste põhjenduste ja järeldustega. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on V.J kohustatud hüvitama kulud õigusabile summas 1357 krooni, mis olid osutatud advokaat A. Saare poolt. Tiit Lõhmus Mati Kartau 8 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.