Obsah (6)

§ 63§ 74§ 68§ 76§ 75§ 78

Ärakiri 1-07-3062 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2007. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-3062 Kohtunik Piia Jaaksoo Taotlus Pärnu Maakohtu krim

) § 199 lg 2 p 4 järgi ja § 215 lg 2 p-de 1, 3 järgi ning

§ 63lg 2 ja § 64 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi Kr

MS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti N.E-le karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele N.E-le Viljandi Maakohtu 22.02.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka N.E poolt 1 Ärakiri 1-07-3062 eelvangistuses viibitud aeg 06.04.2005– 08.04.2005, s.o 3 päeva ning aeg alates 12.07.2005.a 2 aasta ja 6 kuu pikkuse karistusaja alguseks loeti 09.07.2005.a. Kohtuotsus jõustus 21.02.2006.a. Tartu Maakohtu 29.03.2007.a määrusega kriminaalasjas nr 1-07-3062 vabastati N.E temale Pärnu Maakohtu 13.02.2006. a otsusega mõistetud ärakandmisele kuuluva liitkaristuse 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 4 alusel määrati N.E-le 1 aasta pikkune katseaeg.

N.E kohustati katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 15 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 tulenevaid kohustusi - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning omandada põhiharidus hiljemalt 01.07.2007.a ning asuda peale seda tööle.

§ 78

p 2 kohaselt hakati N.E katseaega arvestama alates nimetatud Tartu Maakohtu määruse jõustumisest. Määrus jõustus 09.04.2007.a. N.E vabastati karistuse kandmiselt peale kohtumääruse jõustumist. Kriminaalhooldusametniku taotlus 19.09.2007.a saabus Pärnu Maakohtusse Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja Tiia Üksik alljärgnev taotlus. Pöördun Teie poole KrMS § 427 lg 1 alusel, kuna kriminaalhoolduse teostamisel on tekkinud uute asjaolude ilmnemisel kohtu poolt määratud kohustuse täitmise ilmvõimatus. Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituses on 12.04.2007.a arvele võetud Tartu Maakohtu 29.03.2007.a kohtumääruse 1-07-3062 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud kinnipeetav N.E, kellele määrati kohtumääruse alusel kohustus omandada põhiharidus hiljemalt 01.07.2007 ning asuda peale seda tööle. Uus asjaolu, mis on ilmnenud kriminaalhoolduse teostamisel käigus on see, et N.E ei ole lõpetanud 8.-ndat klassikursust. Teda on õpilasraamatu väljavõtte kohaselt 2004/2005 õppeaastal jäetud 8.-ndat klassikursust kordama ja järgmisel õppeaastal ta koolis ei käinud. Enne oli kriminaalhooldajale vangla materjalidest teada, et N.E õppis vanglas 2006/2007 Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis

1. klassis ja seetõttu sai taotletud ka kohustust omandada põhiharidus 01.07.2007.a. Hiljem selgus, et vanglas 2006/2007 õppeaastal asus N.E lihtsalt
2. klassi õppima, keegi ei kontrollinud tema hariduse taset, ei õppinud ta järgi eelmise aasta materjale. Kõik tugines vaid N.E ütlustele, kõrgele enesehinnangule ja hooldusalune oskab tõesti jätta endast positiivset, arukat muljet. Hooldusalune kirjutas seletuskirja 03.09.2007.a. Katseajal toimunu kirjeldus, mis on tehtud, et proovida täita kohtu poolt määratud kohustust. Hooldusalune asus vabanedes õppima viimasel veerandil Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumi
3. klassi, siis selgus kriminaalhooldajale, et kahe kooli õppemeetodites on erinevusi – Tartus toimus õppetöö tsükliõppe näol ja osasid aineid nad ei olnud veel õppinudki, need olid jäetud viimasesse veerandisse. Tartu Täiskasvanute Gümnaasium saatis nende poolt hinnatud ainete loetelu siia Haapsallu alles juuni alguses ja selgus, et mitmed ained olid hindamata eelkõige tsükliõppest lähtuvalt, osasid aineid ei oldud õpetatudki antud koolis (kunst, muusika). Enne seda sai tugineda vaid hooldusaluse jutule ja seda kuulates pidid olema tal kõikides ainetes hinded olemas. Hooldusalune hindas oma vaimseid võimeid headeks. Kusjuures telefoni teel suhtles kriminaalhooldaja ka Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumiga ja sealtpoolt ei tulnud ka sõnumit, et niivõrd palju veerandihindeid on puudu. Hooldusalune sooritas esimese eksami eesti keeles ja teistele eksamitele ta ei läinud, kuna ei näinud enam mõtet selles segaduses. Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumiga sai kokku lepitud, et N.E oleks võimalus augustis eksamid järgi teha ja ka puuduolevad veerandihinded saada järelevastamiste tulemusena. Augusti lõpu poole saabus selgushetk ja N.E teatas iseenda võimeid kriitiliselt hinnates, et ta siiski ei ole võimeline tegema matemaatika eksamit (uuris materjale) ega vastama järele ka osasid aineid (keemia, bioloogia, füüsika). Kriminaalhooldaja hinnangul oleks otstarbekas uute asjaolude valguses muuta N.E-le määratud kohustust – võtta ära kohustus omandada põhiharidus 01.07.2007.a. 2 Ärakiri 1-07-3062 Kohustuse teise poole on hooldusalune täitnud, ta asus tööle 28.08.2007 firmas AS EEK Trade töölepingu nr 251 alusel pingitöölisena. N.E on esitanud ka taotluse kriminaalhoolduspiirkonna vahetamiseks seoses elu- ja töökoha muutustega teise linna. N.E elukoht on *. Kohtu seisukoht

§ 76

lg 4 kohaselt allutatakse tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastatud isik katseajaks

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile.

§75

lg 2 p 4 on sätestatud kohustus – omandama üldharidus kohtu määratud ajaks, milline kohustus kohtumäärusega N.E-le oli pandud.

§ 75

lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. KrMS § 427 lg 1 sätestab -

§ 75

lõike 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Tartu Maakohtu 29.03.2007.a määrusele oli N.E kohustatud katseajal (09.04.200708.04.2008) elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o. * ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume; omandama põhiharidus hiljemalt 01.07.2007.a ning asuma peale seda tööle. Kohutule on esitatud Kuressaare Põhikooli õpilasraamatu väljavõte, mille kohaselt on N.E 2003/2004 õppeaastal lõpetanud * ning 2004/2005 õppeaastal on ta jäetud * klassikursust kordama. Samuti on N.E oma kirjalikus seletuses kriminaalhooldajale kohustuse mittetäitmist põhjendanud sellega, et ta jäeti 2004/2005 õppeaastal * klassikursust kordama ja vahepeal ta koolis ei käinud. Vangistuse ajal 2006/2007 õppeaastal asus ta õppima Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi *. klassi tsükliõppe korras ning esialgu ei ilmnenud õppetöös mingeid puudujääke, et ta ei võiks jätkata õpinguid *. klassis. Kuid vabanedes ja asudes õppima Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumi, ilmnesid tal vahelüngad just reaalainetes. N.E kirjaliku seletuse kohaselt on ta asunud tööle *, mida kinnitab ka kohtule esitatud * tööleping nr * 28. augustist 2007.a, mille kohaselt N.E asus tööle 28.08.2007.a *, katseajaga 4 kuud ning tööleping on sõlmitud määramata ajaks. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et N.E-le määratud kohustuse omandada põhiharidus hiljemalt 01.07.2007 - täitmine on ilmvõimatu. N.E küll õppis vanglas 2006/2007 Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis *. klassis tsükliõppe korras, kuid eelnevalt ei kontrollinud tema poolt omandatud haridustaset ja on ilmnenud, et ta ei ole omandanud *.klassi programmi. Eelkirjeldatud asjaolu tingib selle, et N.E ei olnud võimeline põhiharidust kohtu poolt määratud ajaks omandama. Haridusseaduse § 8 lg 2 kohaselt on õpilane koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni. N.E on käesoleval ajal 19-aastane ja haridusseaduse järgi enam koolikohuslane ei ole. On mõistetav, et kohus pani N.E-le kohustuse omandada põhiharidus, mis on kindlasti isikule abiks seaduskuuleka elu elamisel ja nii oma haridus- kui töömehetee jätkamisel. Vastavalt kriminaalhooldaja taotlusel on näha, et kohtu poolt pandud kohustusse – põhihariduse omandamisse on N.E kriminaalhooldaja abiga suhtunud tõsiselt ja on püüdnud kohustust täita, kuid eelkirjeldatud asjaolude tõttu ei olnud see võimalik. Käesolevaks ajaks on N.E täitnud talle kohtu poolt määratud teise kohustuse- asuda tööle. 3 Ärakiri 1-07-3062 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kriminaalhooldusametniku poolt esitatud põhjenduste alusel. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4