Obsah (4)

§ 199§ 201§ 64§ 56

1-07-11017 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruaril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-11017 Kohtukoosseis eesistuja Igor Ama

§ 199

lg.2 p.4,7,8 ja § 201 lg.2 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.novembri 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav L.G Prokurör Egon Oja Süüdistatav L.G, ik. xxx, ei tööta, eluk xxx xx xxx-xxx xxxxxxx, varem kuuel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 19. septembril 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199lg.2 p.4,8 järgi 4 kuu vangitusega tingimis 2 a.

pikkuse katseajaga, milline karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu poolt

1. mail 2006.a. vahi all viibib alates
2. maist 2008.a. Kaitsja advokaat Kätlin Uibo RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu
4. novembri 2008.a. otsus L.G suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
5. veebruaril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
6. novembri 2008.a. otsusega L.G tunnistati süüdi:

§ 199

lg.2 p.4,7,8 järgi ja karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega ;

§ 201

lg.2 p.1 järgi ja karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 a. ja 2 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg.2 korras vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus, tähtajaga 9 kuud ja 10 päeva. L.G tunnistati

§ 199lg.2 p.4,7,8 järgi süüdi selles, et tema, ajavahemikul 6.

märtsist 2007.a. kuni 27. maini 2008.a., Tallinna linna eri paigus, võõra vara omastamise eesmärgil, üksi ja grupis teise isikuga, vara asukohta sissetungimisega, kolmel korral võttis ära võõraid vallasasju ning ühel korral jäi vargus tema tahtest sõltumata lõpule viimata.

§ 201lg.2 p.1 järgi tunnistati L.G süüdi selles, et tema, 4.

aprillil 2008.a., Tallinnas, xxxxx-xxxxxxxx xx x asuvas T. kaupluses, saanud oma valdusse kannatanu I. I. mobiiltelefoni, maksumusega 2900 kr., lahkus mobiiltelefoniga ning pööras võõra vallasajas ebaseaduslikult oma kasuks. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav L.G ei vaidlusta esimese astme kohtu otsust inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüditunnistamise ega kuritegude kvalifikatsioonide osas, vaid mõistetud lõpliku karistuse osas. Apellant taotleb maakohtu poolt karistusena mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist põhjusel, et süüdistatava ema on raskelt haigestunud. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav L.G ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses selles esitatud motiivil. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et pole alust esimese astme kohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks süüdistatavale L.G-le mõistetud karistuse osas. Süüdistatava L.G poolt toimepandud kuritegude eest karistuse mõistmisel on maakohus juhindunud

§ 56sätestatud karistamise alusest ning eesmärkidest.

Karistust kergendava asjaoluna on arvesse võetud süüdistatava L.G poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist ning karistused on mõistetud karistusseadustiku eriosas sätestatud sanktsioonide piires ja liitkaristus on õigesti moodustatud. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtus selgunud ühtegi asjaolu, mis karistuse mõistmisel oleks jäänud esimese astme kohtu tähelepanuta. Süüdistatav L.G on vabaduses viibides omale sissetuleku saamiseks pannud toime mitu võõra vara vastast kuritegu ega ole omanud alalist tööd legaalse sissetuleku saamiseks. Seetõttu on oletuslikku laadi süüdistatava väide, nagu võiks tema vangistusest vabastamine aidata kaasa lähedase pereliikme ( ema ) ainelise olukorra paranemisele. Süüdistatava L.G soov saada kiiremini võimalus oma emaga kohtumiseks on küll inimlikult mõistetav, kuid pole aluseks esimese astme kohtu otsuse muutmiseks mõistetud karistuse osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 12. novembri 2008.a. otsuse L.G suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. PAAP P. RANDMA