lg 1 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav G.G Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgem haridus, emakeel-eesti keel, teeb juhutöid, kohtulikult karistatud 2 korral: 1) 31.01.2003..a Tartu MK poolt
lg 2 4 - § 25 lg 1 ,2 alusel 30 päeva vangistust tingimuslikult 18 kuulise katseajaga ; 2) 22.12.2008 Tartu MK Jõgeva kohtumaja poolt
lg1 alusel 6 kuud vangistust tingimuslikult 18 kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud 1 korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Ivo Kütt RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.G
216 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui G.G 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 1
lg 2 p 1 alusel kohustada G.G hüvitama kuriteoga AS-le Eesti Energia tekitatud kahju 1003 krooni 22 senti, tasudes kolme kuu jooksul alates 2009.a oktoobrist igakuiste maksetena 28-ndaks kuupäevaks vähemalt 335 krooni kuni kogu kahju hüvitamiseni. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni advokaat Ivo Küti poolt osutatud õigusabi eest. Nõuda G.G-lt menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada teda tasuma Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874 menetluskulude katteks kaitsetasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni. Ülejäänud osas, s.o sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, jätta menetluskulud riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. G.G suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Tartu Maakohtu 22.12.2008.a otsus kriminaalasjas 1-08-16895 jääb täitmisele iseseisvalt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK G.G kahtlustatakse
lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 02.04.2008 kuni 24.07.2008 aastal oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eesmärgil, lülitus AS Eesti Energiale kuuluvale õhuliinile konksu abil kaabli riputamise teel AS Eesti Energia tarbimisvõrku ning kasutas ebaseaduslikul teel saadud elektrienergiat, mis ei läbinud voolumõõtjat, oma majapidamises, tekitades AS Eesti Energiale varalise kahju 1003,22 kr kahju. Seega pani G.G toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks kaks kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui G.G 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle 2
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustu kohustub hüvitama tekitatud kahju tasudes alates kohtuotsusele järgnevast kuust iga kuu 28.kuupäevaks vähemalt 335 krooni kuni kahjude täieliku hüvitamiseni. 22.12.2008.a Tartu MK Jõgeva kohtumaja otsus jätta iseseisvaks täitmiseks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsetasu, mis KrMS § 180 lg 1 alusel tuleks süüdimõistva kohtuotsuse korral sisse nõuda süüdistatavalt. Kaitsja esitas taotluse, milles palus G.G vabastada osaliselt menetluskulude tasumisest, kuna temalt on juba 2.12.2008.a otsusega menetluskulud välja mõistetud ja süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel ei ole käesolevas kriminaalasjas arutuseks olevat kuritegu menetletud koos eelmise kriminaalasjaga. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja käesoleva asja menetluskulud tuleb osaliselt jätta riigi kanda. Süüdistatava kanda ei saa jätta täies ulatuses menetluskulusid, mis on tingitud asja lahendamisel uurimisasutuse poolt tehtud veast, mis tõi kaasa süüdistatava poolt toimepandud kuritegude lahendamise erinevate kriminaalasjade raames. Teistkordne sundraha väljamõistmine süüdistatavalt oleks põhjendatud juhul, kui erinevad kriminaalmenetlused (s.t ka sellega seotud kriminaalmenetluse kulud) oleks tingitud süüdistatava käitumisest – näiteks oleks ta varjanud eelmise asja uurimise juures veel ka teiste kuritegude toimepanemist ja need oleks hiljem avastatud. Nimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastupidi – toimiku materjalidest nähtub, et käesolevas kriminaalasjas on G.G kuulatud kahtlustatavana üle enne eelmise kriminaalasja menetlemist kohtus ja uurimisasutus oleks pidanud liitma kriminaalasjad ühiseks menetlemiseks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.