1-07-12926\18

1-07-12926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-12926 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi Andrei Gorobetsi süüdistuses KarS § 113 järgi; Vladimir Aleskerovi süüdistuses KarS § 113 ja 121 järgi; S.R-i süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.veebruari 2008.a. otsus Apellatsioonide esitajad vandeadvokaat Rein Kivilo, süüdistatavad Anderi Gorobets, Vladimir Aleskerov ja S.R Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Andrei Gorobets; ik. 37106190372, ilma kindla elu- ja töökohata, varem kolmel korral kohtulikult karistatud, alates 16.juunist 2007.a. viibib vahi all; Vladimir Aleskerov; ik.36608130219, ei tööta, eluk. xxxxx, xxxxxxxx xxx xxx-x, varem seitsmel korra kohtulikult karistatud, vahi all viibib alates 4.juulist 2007.a.; S.R; ik.xxx, ilma kindla elu - ja töökohata, varem kolmel korral kohtulikult karistatud, vahi all viibib alates 31.juulist 2007.a. Kaitsjad vandeadvokaat Leelo Viil, vandeadvokaat Rein Kivilo, advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 18.veebruari 2008.a. otsus Andrei Gorobetsi, Vladimir Aleskerovi ja S.R-i suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. juunil 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 18.veebruari 2008.a. otsusega tunnistati süüdi: Andrei Gorobets KarS § 113 järgi ja karistati 7 a. pikkuse vangistusega; S.R KarS § 113 järgi ja karistati 6 a. 6 kuu pikkuse vangistusega. Vladimir Aleskerov tunnistati süüdi KarS § 113 järgi ja karistati 7 a. pikkuse vangistusega ning KarS § 121 järgi karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti tema lõplikuks karistuseks 7 a. vangistust. A. Gorobets, V. Aleskerov ja S.R tunnistati KarS § 113 järgi süüdi selles, et Nad,
3. juunil 2007.a., Tallinnas, Õismäe tee 50 asuva Väike õismäe Gümnaasiumi juures, peksid käte ja jalgadega kannatanut S. O. pähe ning kehasse, põhjustades kannatanu elule ohtlikud terviskahjustused ja surma. V. Aleskerov tunnistati KarS § 121järgi süüdi veel selles, et ta eelnimetatud kuupäeval ja paigas lõi kannatanule V. B. rusikaga näkku, põhjustades kannatanule valu ja näo verevalumid. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava A. Gorobetsi apellatsiooni väidete kohaselt kulges kriminaalasja arutamine maakohtus ühekülgselt ja süüdistava kallakuga. Maakohus ei pööranud tähelepanu reale asjaoludele: Põhja Politseiprefektuuri vaneminspektor Jarek Ojak laiba vaatlusel sellel vägivalla tunnuseid ei avastanud; 158cm. pikkune ja 55 kg. kaaluv apellant oli kannatanust lühem ja kergem, mistõttu tema kaks – kolm lööki ei saanud kannatanule olulist tervisekahju või surma põhjustada; kannatanu tundis kakluse järel end suurepäraselt ja ühiselt jätkati alkoholipruukimist; politseipatrull kannatanul ega kellelgi teisel vigastusi ei märganud ja kedagi kinni ei pidanud; politseinike korraldus täideti ja kannatanu lahkus omal jalal, ilma kõrvalise abita; maakohus on otsuse rajanud tunnistaja M. K. valeütlustele ja teised ütlused tähelepanuta jätnud. Kannatanu S. O. tarvitas süstemaatiliselt alkoholi koos M. K.ja abikaasade L. ning tema surm võis saabuda mistahes põhjusel, mitte asetleidnud kakluse tagajärjel. Uurija poolt protokolli kantud apellandi ütlused olid talle valesti tõlgitud. Apellant pole uurijale rääkinud kannatanu jalgadega peksmisest, vaid käega löömisest; Apellant taotleb kriminaalasja uut läbivaatamist ning kinnitab, et ta pole tapja ning taotleb karistusest tingimisi vabastamist. Süüdistatava V. Aleskerovi apellatsiooni väidete kohaselt pole tema süü kannatanu S. O. tapmises tõendatud ning tema tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Tema kolm nõrka lööki ei võinud kannatanu S. O. surma põhjustada. Apellandile oli
4. mail 2007.a. tehtud sapipõie eemaldamise operatsioon ja õmmeldi kaksteistsõrmik sool. Haava õmblusniidid eemaldati 3.juulil 2007.a. ning järgnes ambulatoorne ravi. Tunnistaja M. K. kinnitas, et 10.juunil 2007.a. jätkus jooming L. korteris. Apellanti sellest joomingust osa ei võtnud. Järgmisel päeval M. Klimovitš rääkis, et jõi terve öö ja magama heitis kannatanu S. O. kõrvale. Ärgates katsus kannatanu S. O. kätt ja see oli külm. Lagemaade korteris asuva sektsioonkapi ustelt ja põrandavaibal avastatud veremäärdumistes leiti kannatanu S. O. DNA-d. Pole välistatud kakluse toimumine korteris. Nädal varem kuulis apellant, et kannatanu S. O. oli löönud turu juures pingil istunud V. B..
5. juunil 2007.a ,Väike Õismäe Gümnaasiumi hoovi tulnud politseipatrull käskis sealt lahkuda, sest avalikus kohas pole lubatud alkoholi pruukida. Mitte keegi seltskonnas viibinutest ei palunud politseinikelt abi. Politseinikud ei märganud ega fikseerinud kellelgi vigastusi. Kõik lahkusid ise, sealhulgas kannatanu S. O. Apellandi taotlused tunnistajate M. K., S., A. ja T. kohtuistungile toimetamiseks jäid maakohtus rahuldamata. Apellant taotleb ringkonnakohtusse kutsuda tunnistaja M. K. ja politseipatrulli liikmed ning teha järelepärimine Tallinna Kiirabihaiglasse apellandi tervisliku seisundi kohta. Süüdistatava S.R-i apellatsioonis taotletakse kriminaalasja uut läbivaatamist, sest aset leidis olmekaklus, mitte tahtlik tapmine. Vandeadvokaat R. Kivilo apellatsioonis väidetakse, et kohtulik uurimine maakohtus oli ühekülgne, ebaõigesti kohaldati materiaalõigust ning süüdistatavale V. Aleskerovile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele. Süüdistatava V. Aleskerovi, tunnistajate V. B. ja M. K. ütlustega on tõendatud, et süüdistatav V. Aleskerov lõi kannatanut näkku ühe korra. Kaassüüdistatavate ütluste kohaselt nad seda löömist ei näinud. Kaitsja hinnangul ei saanud see löök kannatanu surma põhjustada. Maakohtu otsuses osundatud ja kaastäideviimist selgitav Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-43-06 pole käeoleva oleva kaasuse puhul kohaldatav. Tõendatud pole grupi isikute dünaamiline, kooskõlastatud tegevus kannatanu peksmisel. Kuigi süüdistatav V. Aleskerov lõi kannatanut esimesena, kuna arvas, et kannatanu varastas tema kaaslase mobiiltelefoni, ei saanud ta ette näha sündmuste edasist arengut ja seda, mis viisil käituvad joomakaaslased. Ta asutus kannatanu kaitseks välja ja lõi V. B. ning mõisteti selle kuriteo eest süüdi KarS § 121 järgi. V. Aleskerovil puudus tahtlus ja motiiv kannatanut tappa ja ta ei osalenud grupi liikmena kannatanult elu võtmises. Kannatanu S. O. lahkus sündmuskohalt omal jalul. Edasise kohta on teave vastuoluline. Tunnistaja B. L. ütluste järgi kannatanu öösel kodus ei olnud. Tunnistaja M. K. ütlustel toimus korteris jooming. Kannatanu verd leiti korteri põrandalt ja kapiukselt, mistõttu pole välistatud võimalus, et korteris kasutati kannatanu suhtes vägivalda. Seetõttu taotletakse maakohtu otsuse tühistamist V. Aleskerovi KarS § 113 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada V. Aleskerov süüdi KarS § 121 järgi ning mõista sanktsioonis ettenähtud karistus. Ringkonnakohtu istungil kõik apellandid toetasid esitatud apellatsioone täies ulatuses ning taotlesid nende rahuldamist. Süüdistatava V. Aleskerovi apellatsioonis esitatud taotlused tunnistaja M. K. ja politseipatrulli liikmete ringkonnakohtus ülekuulamiseks ning Kiirabihaiglast meditsiinilise dokumentatsiooni väljanõudmise kohta olid KrMS § 329 lg.2 korras jäätud rahuldamata. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ning taotles maakohtu otsuse muumata ja apellatsioonide rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et süüdistatavate ja kaitsja apellatsioonides korratakse sisult kõikki samu väiteid, mis süüdistatavate kaitsepositsioonina olid esitatud esimese astme kohtus ning kummutatud maakohtu istungil uuritud tõendite kogumi hindamisel põhinevate maakohtu järeldustega, millised asjaolud on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse põhiosas. Maakohtu otsuse kohaselt ei kattu süüdistatavate A. Gorobetsi, V. Aleskerovi, S.R-i ristküsitlusel antud ütlused, kannatanu S. O. peksmise üksikasjades, nende endi kohtueelsel menetlusel protokollitud ütluste ja tunnistajate M. K. ja V. B. ütlustega. Kohtuistungil antud ütlustes on igaüks süüdistatavatest vähendanud oma osa kannatanu S. O. peksmises ning võtnud omaks kannatanu S. O. mõne korra ja kergel viisil näkku või kehasse löömise. Ringkonnakohtu hinnangul järgivad süüdistatavad ja kaitsja sama kaitsetaktikat esitatud apellatsioonides, kus löökidega kannatanule eluohtliku vigastuse tekitamise võimalus püütakse välistada kas apellandi enda vähese kasvu ja kehakaaluga või ravijärgse kehva tervisega. Samuti leiavad apellandid, et süüdistatavate vägivallateod pole vaadeldavad kogumis, vaid lahus - erinevatel motiividel toimepandutena. Kannatanul S. O. peksmise käigus ja selle järel nähtavate oluliste väliste vigastuste puudumine ning säilinud võime iseseisvalt liikuda, välistavad süüdistatavate poolt kannatanule tema surma põhjustanud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise. Apellantide need väited kummutab kohtuarstliku ekspertiisi arvamus kui ka tunnistaja M. K. ütlus selles, et tema toetas gümnaasiumi juures lahkumisel kannatanut S. O., teel xxxxxx xxxx asuvasse tunnistaja B. L. korterisse. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt on kannatanu S. O. surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma ja selle tüsistusena tekkinud peaajuturse koos verevalumiga ajutüves. Trauma on tekitatud vähemalt kolmest jõulisest löögist näkku, s.h. rusika või saabastatud jalaga. Eksperdi arvates võis kannatanu S. O. vigastuste tekitamise järel mõnda aega elada ja tundides mõõdetava lühikese ajavahemiku vältel aktiivselt tegutseda. Seetõttu on maakohus tõendeid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele, et kannatanu S. O. surma põhjustanud trauma tekitamiseks piisas ka neist rusikalöökidest, mida süüdistatavad oma ütlustes kirjeldava ja mida kinnitavad tunnistajate M. K. ja V. B. ütlused. Kohtuarsti arvamus tõendab, et peksmise järel kannatanul S. O. säilinud liikumisvõime ja silmale nähtavate raskete vigastuste puudumine ei välista eluohtliku peatrauma tekkimist ja surma saabumist. Kohtuarstliku ekspertiisi ühetähenduslik arvamus kannatanu surma põhjusest - peatrauma, mille põhjustasid jõulised löögid näkku – lükkab täielikult ümber süüdistatava A. Gorobetsi apellatsiooni väite, nagu võinuks kannatanu surm saabuda mistahes muul põhjusel kui peksmise tagajärjel. Kriminaalasja menetluse kestel pole saadud ühtegi usaldusväärset tõendit, mis viitaks kannatanu S. O. peksmisele xxxxxx xxx xx-xx korteris. Sündmuskoha vaatlusel on kannatanu DNA sisaldav veremäärdumine avastatud laiba all asunud põrandavaibal ja selle kohaga vahetult külgneva sektsioonkapi parempoolse ukse vertikaalpinna ülaosal. Sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fototabeli järgi kujutab viimati nimetatud veremäärdumine äärmiselt väikeste mõõtmetega horisontaalset triipu kapiukse vertikaalpinnal ( I kd., tl.9 ). Sündmuskoha vaatlusel pole korteris asunud mööblil ja muudel esemetel purustuse, ümberpaiskumise, korratu asetuse või muid jälgi, mida võiks seostada selles ruumis asetleidnud kakluse või kannatanu peksmisega. Tunnistaja M. K. ütluste järgi pesi ta korterisse saabudes kannatanu S. O. näo puhtaks ja hiljem magas kannatanu kõrval põrandal paigas, kus laip avastati. Sellise sündmusteahela kulgemise korral pole välistatud, et sündmuskoha vaatlusel jäädvustatud kannatanu S. O. DNA-d sisaldanud vähese veremäärdumise edasikandmine laiba asukoha ja tunnistaja M. K. magamiskohta vahetus läheduses asunud kapiuksele toimus seal liikunud kannatanu või tunnistaja vahendusel. Süüdistatava A. Gorobetsi apellatsioonis viidatud politseivaneminspektori Jarek Ojapi ettekandes ( I kd., tl.1 ) on xxxxx xxx xx-xx korteris asunud S. O. laiba juures kirjeldanud punast värvi oksesarnase massi väljumist suust ja ninast. Visuaalsel vaatlusel pole politseivaneminspektor laibal vägivalla tundemärke täheldanud. Sarnase määrdumise on laiba välisvaatlusel tuvastanud ka kohtuarst surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemisel 12.juunil 2007.a. ( I kd. tl. 107 ). Kohtuarst pole laiba välisvaatlusel, kehapiirkonnas mida ülerõivad reeglina ei kata, peale ülahuule limaskestal asuva peenesakilise servaga 1,2 cm pikkuse haava ja alahuule verevalumi, muid väliseid, silmatorkavaid kehavigastusi tuvastanud. Ringkonnakohtu hinnangul on politseivaneminspektori J. Ojapi visuaalne tähelepanek sündmuskohal – ülerõivas laibal vägivallatunnuste puudumise kohta – kooskõlas tegelike asjaoludega ning vastab kohtuarsti poolt laiba välisvaatlusel kindlaks tehtud asjaoludele. Ainetud on süüdistatavate A. Gorobetsi ja V. Aleskerovi apellatsioonide väited selles, et 10.juunil 2007.a. neid Väike Õismäe Gümnaasiumi juurest lahkuma sundinud politseipatrulli poole keegi abi saamiseks ei pöördunud ja politseipatrulli liikmed kannatanu S. O. kehavigastuste esinemist ei fikseerinud. Süüdistatava A. Gorobetsi ja V. B. kohtuarstlikul ekspertiisil on neil isikutel leitud pea ja näo piirkonnas terviskahjustusi, mis võivad olla saadud rusikalöökidest
6. juunil 2007.a. Ringkonnakohtu seiskohalt tõendavad S. O. laiba ja süüdistatava A. Gorobetsi ning kannatanu V. B. kohtuarstlike ekspertiiside arvamused, et kannatanul S. O. ei ilmnenud peksmise järel välispidiselt selgelt raskemaid kehavigastusi kui süüdistataval A. Gorobetsil või kannatanul V. B. Vältimatult arstiabi nõudvate tervisekahjustuste tunnuste ja isikute sellekohaste kaebuste puudumisel polnud politseipatrullil põhjust - avaliku korra rikkumise lõpetamise ja kooli territooriumilt lahkumise korraldust täitma asunud süüdistatavaid, kannatanut ja tunnistajat - arstlikule läbivaatusele või raviasutusse toimetada. Ringkonnakohus ühineb maakohtu otsuse põhiosa motiividega, mis viidatud Riigikohtu otsustele tuginevalt selgitavad materiaalõiguse kohaldamist süüdistatavate A. Gorobetsi, V. Aleskerovi ja S.R-i poolt KarS § 113 järgi kvalifitseeritud kuriteo kaastäideviimise osas ning süüdistatavate tahtluse vastavust selle süütekoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid kogumis hinnates on tõendatud süüdistatavate A. Gorobetsi, V. Aleskerovi ja S.R-i süü kannatanu S. O. tahtlikus tapmises ning toimepandud teole antud õige juriidiline hinnang KarS § 113 järgi. Ringkonnakohus on seisukohal, et lühikese aja jooksul, iga süüdistatava poolt kannatanu S. O. näo pihta antud üksik löök oli osaks, mis kumuleerudes kutsusid esile kannatanu eluohtliku tervisekahjustuse ja põhjustas surma. Süüdistatavate ajaliselt lähedases järjestuses kulgenud käitumisaktide puhul, millest koosnes kannatanu S. O. peksmine, lükkab ümber apellatsioonide väited, nagu pannuks süüdistatavad iga üks toime, mitte ühte dünaamilisse tervikusse arvatavad, vaid eraldi seisvad üksikteod, millistele tuleb anda iseseisvad õiguslikud hinnangud. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-108 selgitatakse, et selleks, et hinnata, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata konkreetse teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist juhul, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse kokkukuuluva teona. Ringkonnakohtu seisukohalt tõendavad tunnistajate M. K. ja V. B. ütlused, et süüdistatavate poolt ajalis – ruumilises läheduses toimepandud vägivallateod olid objektiivselt vaadeldud ühtse, kokkukuuluva süüteona. Nõustudes täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosa asjaolude kordamist vajalikuks. Karistuse mõistmisel KarS § 113 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on maakohus võtnud arvesse iga süüdistatava süü suurust, karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist ning kaalunud iga süüdismõistetu suhtes karistuse eesmärgi saavutamise perspektiivi ja õiguskorra üldise kaitse tagamist. Karistused on mõistetud seaduses kehtestatud santsiooni alammäära lähedal ning süüdistatava V. Aleskerovi osas on liitkaristus õigesti moodustatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
7. veebruari 2008.a. otsuse A. Gorobetsi, V. Aleskerovi ja S.R-i suhtes muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata. I. AMANN M. PREIMER P. RANDMA