S § 25 lg 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurendada 2 kuud vangistust Harju Maakohtu 21.01.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-855 karistuseks mõistetud vangistuse, s.o 2 kuu vangistusega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust, millest arvata maha eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, s.o 1 kuu 21 päeva vangistust. Karistusest jääb kanda 1 kuu 9 päeva vangistust. 2 Tühistada I.B suhtes käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld ja kohaldada I.B suhtes tõkendit vahistamine. 1 kuu 9 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 12.03.2009.a. Välja mõista I.B-lt riigituludesse menetluskuludena: • 6525.- krooni sundraha, • 1138 krooni 70 senti kaitsjatasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „I.B, 1-09-3491, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „I.B, 1-09-3491, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Rainer Objarteli süüdistatav I.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavale, kaitsjale, prokuratuurile ja vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 12.03.2009.a sõlmitud kokkuleppes I.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 18.10.2007.a, 06.08.2008.a toime pannud vargused, 25.09.2008.a kella 20.29 paiku viibides Tartus Riia mnt 1 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-le kuuluvas Tartu Kaubamaja Toidumaailma kaupluses, püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 2 0,5-liitrilist pudelit alkohoolset jooki Liviko Gin kogumaksumusega 204 krooni ning möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi 2 3 lõpule viimata I.B-st mitteolenevatel põhjustel, kuna peeti peale kassadest möödumist turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani I.B toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. Karistus 12.03.2009.a sõlmitud kokkuleppes KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 21.01.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse- 2 kuu pikkuse vangistusega ja liitkaristuseks mõista 3 kuud vangistust, millisest liitkaristusest arvata eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus- 1 kuu 21 päeva vangistust maha ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates 12.03.2009.a Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. Süüdistatav I.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev.
lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Rainer Objartel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 57-58). Kohtumenetluses esitas advokaat Rainer Objartel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav I.B kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub koefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: 3 4 (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.