1-08-13241/6

1-08-13241 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht

1. aprill 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Igor Amann Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 23.01.2009.a. kohtuotsus E.P süüdistuses Apellant süüdistatava E.P kaitsja adv. Margo №ormann Prokurör Merike Lugna Kaitsja adv. Margo №ormann RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 23.01.2009.a. kohtuotsus E.P EDASIKAEBUS süüdistuses jätta muutmata ning esitatud apellatsioon ja kaitsjatasu hüvitamise taotlus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas E.P, sünd. xxx, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx-xxxxxxx xxxxxx-xxxxxxx xxxxx, süüdi korduvas suures ulatuses omastamises KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga ühes allutamisega kriminaalhooldaja järelevalve alla. Lisakaristusena keelati tal töötamine äriühingu juhina 2 aastaks. E.P oli kuni AS T. K., asukohaga XXXXXX XX XXXX XXXX XXXXXXXX, pankroti väljakuulutamiseni 13.07.2005.a. äriühingu juhatuse liige ja ainuomanik. Seega oli ta eraõigusliku juriidilise isiku juht ja haldaja, tal oli pädevus korraldada juriidilise isiku majandustegevuse käigus varaliste väärtuste liikumist. Ajavahemikus 06.
2. kuni 15.03.2005.a. E.P ebaseaduslikult omastas tema valduses olevat AS T. K. vara- võttis 16-l korral AS T. K. Hansapanga kontolt nr XXXXXXXXXX ja sularahaautomaadist kokku 2 039 600 krooni, mille jättis firma raamatupidamises arvele võtmata ja omastas. Samuti ta ajavahemikus 06.
3. kuni 23.05.2005.a. ebaseaduslikult omastas tema valduses olevat AS T. K. vara- võttis 10-l korral AS T. K. №rdea Panga kontolt nr XXXXXXXXXX kokku 925 292 krooni, mille jättis firma raamatupidamises arvele võtmata ja omastas. Vaatamata asjaolule, et E.P oli AS T. K. ainuomanik, kuulus tema valduses olnud raha juriidilisele isikule. Kriminaalasja tõendid kogumina ei kinnita süüdistatava väidet, et raha, mille ta AS T. K. pangarvetelt sai, kasutati ära juriidilise isiku huvides. Firma raamatupidamises raha väidetud kasutamine tehingutena ei kajastu. Pärast Hansapanga arvel oleva raha omastamist avas E.P pangaarve №rdea Pangas, kuid omastas raha ka sealt. Omastatud vara ulatus on suur. Tegu pandi toime otsese tahtlusena. Maakohus mõistis E.P-lt välja 2 964 892.00 krooni tsiviilhageja AS T. K. (pankrotis) kasuks. 2 Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant palub maakohtu otsus täies ulatuses tühistada materiaalõiguse ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise põhjendusega ja mõista E.P talle esitatud süüdistuses õigeks. Kaebaja ei vaidlusta, et kõnesolev raha laekus kütuse müügist. Puudub küll sellekohane dokumentatsioon, kuid pole kummutatud süüdistatava selgitus, et sama raha eest soetati uus kogus kütust, osteti autotarvikuid ja maksti palkasid. Kütuse ostmise dokumentide puudumine ei saa olla tõendiks, et kütust ei ostetud. Kütuse müümine 2005.a.- seda kinnitavad sellekohased müügiarvedtõendavad selle ostmist ja olemasolu. Omastamine tähendab võõra vara ebaseaduslikku pööramist teise isiku kasuks. Puuduvad tõendid äriühingu kontodelt võetud sularaha pööramisest E.P isiklikuks või kellegi kolmanda isiku kasuks, teostatud päringud seda ei kinnita. Seaduslik toiming- volitatud isiku poolt äriühingu kontolt sularaha väljavõtmine- ei saa samal ajal olla ebaseaduslik toiming- omastamine. Kui AS T. K. pole teinud kulutusi kütuse soetamiseks, siis süüdistatava poolt pangast sularaha väljavõtmine ei saanud vähendada AS T. K. vara, st. et E.P tegevus ei vähendanud äriühingu varalist sfääri. Süüdistatav pole teinud midagi vara soetamise dokumentide puudumiseks. Alates äriühingu pankroti väljakuulutamisest lõppes E.P kohustus korraldada raamatupidamist ja ta ei saa vastutada 2005.a. kütuse soetamisdokumentide puudumise eest. Äriühingu uus juhtkond (pankrotihaldur) vahetas kontoriruumide lukud ja ei vormistanud raamatupidamisdokumentide üleandmist. Üle aasta tagasi lahkunud juhatuse liikmelt raamatupidamise kohta täiendavate dokumentide esitamise nõue pole apellandi arvates tõsiselt võetav. Apellant peab kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks maakohtu seisukohta, et dokumentide puudumise tõttu ei saa E.P väiteid kontrollida. Kohtuotsus on motiveerimata ja tugineb oletustel. Ringkonnakohtu istungil apellant rõhutas, et käesoleval juhul pole arutuse all raamatupidamisalane süütegu. Maakohus jättis tähelepanuta tunnistaja A. R. ütlused maakohtus, mis kinnitavad äriühingule kütuse ostmist 2005.a. Käesolevas asjas enamat tõendamiskoormust süüdistatavale panna ei saa. Veel väitis apellant, et kuskil pole näidatud aeg, mille jooksul tuleb pangaarvelt välja võetud raha kanda äriühingu kassasse. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
4. Apellatsioonides pole vaidlustatud maakohtu järeldust, et ajavahemikus 06.01.2005.a. kuni 23.05.2005.a. E.P võttis pankadest välja 26-l erineval korral äriühingule kuuluvat raha kogusummas 2 964 892.- krooni. Vaidluse sisu seisneb selle raha edasises saatuses: süüdistuse kohaselt E.P omastas selle, süüdistatava kinnituse kohaselt kulutati uue diiselkütuse koguse ostmisele.
5. Kuna äriühingule kuuluva raha väljavõtmises pole vaidlust (lisaks süüdistatava enese ütlustele on see tõendatud ka dokumentaalselt), siis raha kasutamise tõendamise kohustus äriühingu huvides lasub isikul, kes need enda kätte pangast sai st. süüdistataval E.P. Selline järeldus tuleneb Vedelkütuse seaduse §-st 4 lg 4, mille kohaselt kütuse müügi puhul (välja arvatud tanklast müük) tuleb kütuse eest tasuda sularahata arvelduste korras ja Rahapesu tõkestamise seaduse §-st 5 lg 1 p 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tuvastama isiku, kellele makstakse tehingu eest sularahas üle 100 000.- krooni. Seega saab arutuseloleva kriminaalasja asjaolusid kindlaks teha dokumentide alusel. Seoses pankroti väljakuulutamisega sattus äriühingu majandustegevust kajastav paberkandjatel ja arvutivõrgus olev väidetavalt süsteemitu ja laialipaisatud dokumentatsioon pankrotihalduri E. P. valdusse.
6. Kaaluvaim apelleeritud kohtuotsuse järeldus on, et puuduvad tõendid, et raha anti selle omaniku- juriidilise isiku- kassasse või kasutati juriidilise isiku huvides. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et selline järeldus on oletuslik ja ei tugine tõenditel. Kõiki süüdistatava poolt esitatud väiteid selle järelduse kummutamiseks on kriminaalasja uurimise käigus kontrollitud ja ükski neist pole tõendamist leidnud. E.P on kriminaalmenetluse käigus korduvalt kinnitanud (viimati veel ringkonnakohtu istungil), et kõnesoleva sularaha eest ta peamiselt ostis diiselkütust äriühingutelt M. K. K., F. OÜ ja OÜ B. Ta esitas kuludokumendid pankrotihaldurile. Apelleeritud kohtuotsuses on näidatud, et E.P kinnitus tema poolt nimetatud firmadelt 2005.a. kütuse ostmisest ja seega neile selle eest maksmisest ei vasta olemasolevatele tõenditele: M. K. K. puudus tegevusluba, personal ja tehniline varustatus kütuse käitlemiseks, OÜ F. asukoht on teadmata, OÜ B. süüdistatava väiteid ei kinnita. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu ei saa lugeda tõendatuks, et kõnesolevat pankadest välja võetud raha kulutati AS T. K. huvides. 4 Tegelikkusele ei vasta apellatsioonis nimetatu, et kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes jättis maakohus tähelepanuta tunnistaja A. R. ütlused. Maakohtu apelleeritud otsuses on selle isiku ütluseid kajastatud piisava üksikasjalikkusega. Maakohus on neid ütluseid hinnanud ja leidnud, et 2005.a. võimalikke tehinguid E.P ja OÜ M. K. müügimehe A. R. vahel ei saa seostada AS T. K. äritegevusega, sest Saaremaal asuvasse tanklasse, mille kaudu samade isikute vahel seni äri aeti, ei ole OÜ M. K. 2005.a. kütust toonud ega sealt väljastanud. Sama äriühingu tegevuse sundlõpetamise teade esitati 20.01.2005.a.
7. Küsimuses, kas E.P esitas pankrotihaldurile kõnesoleva raha kohta kuludokumendid või mitte, on süüdistatava ütlused vastukäivad. Nii kinnitas ta maakohtu istungil, et ta esitas need haldurile viimase nõudmisel (toimik III köide, lk.88), „ ...täpselt ei mäleta, kuhu sularahatšekid panin, kas riiulisse, sahtlisse, lauale või mujale…neid dokumente polnudki nii palju, arved olid kausta vahel, ostuarved olid teise kausta vahel ja peale maksmist läksid raamatupidajale“ (samas, lk. 90). Veel ringkonnakohtus aga väitis süüdistatav, et pankrotihaldur esitas talle nõude selgitada väljavõetud raha kasutamist umbes aasta peale seda, kui talt võeti juurdepääs äriühingu dokumentidele, selliselt talt võeti võimalus nõutud dokumente esitada. Kaitsja kinnitas ringkonnakohtu istungil hoopis, et iga pankrotihaldur on materiaalselt huvitatud võimalikult suure nõudesumma esitamisest hilisemaks pankrotivarasse liitmiseks. Selliselt viitas ta võimalusele, et dokumente haldav pankrotihaldur võis dokumente uurimisele esitamata jätta. Ringkonnakohtul puudub alus nimetatud kahtlustuste (selgituste esitamise võimatus, halduri erapoolik suhtumine) kinnituseks. Kriminaalasjast nähtub, et kohtumenetlus AS T. K. pankrotis olevaks kuulutamise kohta algatati E.P enese avalduse alusel 02.06.2005.a. Pankrotitaotlust arutati kohtus 04.07.2005.a., kus ajutine pankrotihaldur esitas seisukoha kõnesolevas küsimuses. Olles eelnevalt tutvunud Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse poolt läbiviidud revisjoni tulemustega nr 12-5/35 (toimik I köide, lk. 21-32) tõi ta muu hulgas välja 2005.a. raamatupidamisarvestuse tervikuna puudumise (toimik I köide, lk. 12-19). Selles menetluses E.P võlgniku esindajana ei vaidlustanud ajutise halduri kogutud andmeid ja hinnangut (kohtuotsus- toimik I köide, lk. 10-11). Võlgniku esindaja E.P ja ajutise pankrotihalduri E. P. vaheline elektrooniline kirjavahetus kinnitab väidet, et E.P-le tehti ettepanek esitada täiendavaid kuludokumente. Seega oli E.P juba enne äriühingu pankrotti teadlik etteheidetest juriidilise isiku majandustegevust kajastavate dokumentide puudumisest, tal puudus takistus ennast nende etteheidete vastu aktiivselt- dokumentidele tuginevalt- kaitsta. 5
8. Äriühingu majandustegevust kajastavad aruanded ja koondid peavad baseeruma algdokumentidel, selleks ei saa olla suulised ütlused. Aruanded ja koondid ei ole vaadeldavad algdokumentidena, E.P ise on kinnitanud, et esitatud aruanded võisid mitte vastata tegelikkusele. Süüdistatav E.P oli AS-s T. K. ainus isik, kes sularaha puudutavalt suhtles pankadega. Ka oli ta teadlik, et pangast väljavõetud raha tuleb vormistada firma kassasse, selliselt oli ta käitunud alles 30.11.2004.a. Sellele vaatamata puuduvad käesoleva kriminaalasja materjalides dokumendid selle kohta, et süüdistuses nimetatud pangast väljavõetud raha oli vormistatud äriühingu kassasse või et seda kasutati äriühingu huvides. Kriminaalkolleegiumi arvates ei esitanud süüdistatav AS T. K. 2005.a. kuludokumente mitte seetõttu, et ta eemaldati äriühingu tegevuse juhtimiselt ja talt päriti aru väidetavalt alles ligi aasta pärast, vaid põhjusel, et äriühingu huvides raha kulutamist kinnitavaid dokumente tal polnudki esitada. Napid olemasolevad kirjalikud tõendid kinnitavad hoopis vastupidist: tankla laoraamat näitas (käesoleva kriminaalasja raamistikust lähtuvalt) viimast eriotstarbelise diislikütuse sissetulekut 2005.a jaanuaris ja bensiini 95 sissetulekut 2005.a. veebruaris (toimik I köide, lk. 104-105), kauba käivet järgnevatel kuudel pole Maksu- ja Tolliametile deklareeritud. AST. K. pankrot kuulutati 13.07.2005.a. välja äriühingu võlgadega kogusummas üle 6,5 miljoni krooni.
9. Nõustuda tuleb apellandiga, et eraõigusliku juriidilise isiku juhi ja haldaja poolt pankadest äriühingu raha väljavõtmine iseenesest, st. vara enda valdusesse võtmine pole ebaseaduslik. Kui aga vara võeti tegelikku valdusesse eesmärgiga see järgnevalt enda omandusse pöörata, siis on selline valdusesse võtmine vaadeldav reaalsele omastamisele st. kuritegeliku tahtluse realiseerimisele asumisena. Vaatamata asjaolule, et E.P tähelepanu oli korduvalt juhitud puudustele majandustegevuse raamatupidamises kajastamisel (Maksu- ja Tolliamet) ja vajadusele esitada kuludokumendid (raamatupidaja K. V.), jätkas äriühing selle ainujuhi E.P kinnituse kohaselt tegutsemist. See tegevus aga ei kajastunud firma raamatupidamises (kauba ost-müük ilma nõutava vormistuseta, arveldamine sularahas). Sellest järeldab ringkonnakohus, et juba arutluse all olevat raha pankadest välja võttes oli E.P eesmärk selle edasist kasutamist dokumentaalselt mitte näidata ja kasutada isikliku omandina. Seega kujutas võõra raha pankadest välja võtmine käesoleval juhul selle raha reaalset omastamisele asumist. 6
10. Veel on õigus apellandil, et kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid selle kohta, millisel viisil see raha on pööratud süüdistatava või kolmanda(te) isiku(te) kasuks. Pangast väljavõetud raha omanikule mitme aasta jooksul tagastamata jätmisega on süüdistatav väliselt väljendanud selle raha omastamistahet st. et ta kavatseb selle endale jätta või kolmandale isikule anda. Puuduvad andmed selle kohta, et vara uus omanik on loobunud kõnesoleva raha omandiõigusest süüdistatava kasuks. Tegemist on otsese tahtlusega toime pandud käitumisega.
11. Omastamine leidis aset korduvalt- väiksemate summade kaupa alul ühest, siis hilisemalt teisest pangast. Sellega tekitas E.P AS-le T. K. suure varalise kahju. Tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi.
12. Ringkonnakohtu eeltoodud seisukohad on toodud KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel täiendusena maakohtu otsusele ja vastusena apellatsiooni väidetele.
13. Maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata, taotlus kaitsjatasu hüvitamises tuleb jätta KrMS § 185 lg 2 alusel rahuldamata. Jüri Paap Meelika Aava Igor Amann 7