← Eesti

1-07-2147/10

Obsah (7)§ 200§ 263§ 121§ 64§ 65§ 199§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14 mai 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-07-2147 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann j

§ 200

lg 2 p 4, § 263 p 1,4 ja § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18 detsembri 2007 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Ilja Lipnikov Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Süüdistatav Ilja Lipnikov, ik: 38610030278, varem kirminaalkorras karistatud kinni peetud 08.10.2006 Kaitsja Advokaat Kätlin Uibo RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 18 detsembri 2007 otsus kriminaalasjas nr 1-07-2147 muutmata. I.Lipnikov’i apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul 1 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ilja Lipnikov tunnistati Harju Maakohtu otsusega süüdi

§ 263

p 1, 4 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega,

§ 200

lg 2 p 4 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega,

§ 121

järgi 4 kuulise vangistusega.

§ 64

alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta ja 8 kuu võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti I. Lipnikovile 5 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.10.2006.a.

§ 200

lg 2 p 4 järgi tunnistati ta süüdi selles, et, olles varem toime pannud röövimise, 27.08.2006.a kella 04:30 paiku Tallinnas Õismäe tee juures lõi E. V. rusikaga näo piirkonda, millega tekitas E. V. füüsilist valu ning ninaluu ja hamba murru. Saadud löögist kukkus E. V. maha ja kaotas teadvuse. Kasutades ära, et E. V. temalt saadud löögist maha kukkus ja teadvuse kaotas ning ajal, kui kestis veel kasutatud vägivalla toime, võttis I.Lipnikov ebaseadusliku omastamise eesmärgil E. V.i pükste taskust ära mobiiltelefoni Samsung D600 maksumusega 4 500 krooni ja rahakoti maksumusega 500 krooni, milles oli sularaha 4 krooni, ID-kaart ja Ühispanga kaart E. V.i nimele.

§ 263p 1, 4 järgi koos D.E ja Z.R-iga 10.2006.a kella 04.30 paiku, piljardiklubis R.

XXXXX XXX XXX Tallinnas ning olles alkoholijoobes, avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul raskelt avalikku korra ja teiste isikute rahu rikkumises põhjendamatult vägivalla kasutamises A. O. ja S. A. suhtes süüdismõistmist apellant ei vaidlusta. Samuti ei vaidlusta süüdistatavast apellant

§ 121järgi 08.10.2006.a kella 05:00 paiku Vilde tee maja nr XXX juures Tallinnas, J.

L. suhtes vägivalla kasutamises süüdimõistmist Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka D.E ja Z.R, kuid nende suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. 2. Ilja Lipnikov esitas maakohtu otsusele apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist osas, millega mõisteti teda süüdi

§ 200

lg 2 p 4 järgi ning leiab, et tema käitumine on hinnatav

§ 199ja 121 järgi.

Uurimisega on tuvastatud, et tema poolt kannatanule toimepandud ründest mobiiltelefoni hõivamiseni möödus vähemalt 5-10 minutit. Seda asjaolu on ta kinnitanud nii eeluurimisel kui kohtus, kuid kohus on jätnud selle tähelepanuta. Tal puudus algselt igasugune röövimise tahtlus. Tema käitumisele oli provotseerivaks kannatanu ja tema kaaslane, kes olid tugevas joobes ega kontrollinud enda käitumist. See fakt on kajastatud ka kannatanu ja tema kaaslase ülekuulamise protokollides. Tema tegevus ei olnud kuidagi planeeritud, kõik kujunes stiihiliselt. 3. 28 oktoobri 2008 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Harju Maakohtu 18. detsembri 2007.a otsus osaliselt ja nimelt Ilja Lipnikovi süüditunnistamises ja karistamises

§ 200

lg 2 p 4 järgi,

§ 121

järgi karistamises 4 kuulise vangistusega,

§ 64

lg 1 ja

§ 65lg 2 alusel liitkaristuste mõistmises.

Tehti uus otsus, millega mõisteti Ilja Lipnikov

§ 200lg 2 p 4 järgi õigeks.

2 Ilja Lipnikov tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega.

§ 121

järgi mõisteti uueks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.03.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta ja 8 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. 4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist Tallinna Ringkonnakohtule. Kassaator märkis, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Käsitletava teo puhul oli vägivald asja äravõtmise vahendiks, sest ajal, mil süüdistatav võttis kannatanult ära mobiiltelefoni ja rahakoti, kestis süüdistatava poolt eelnevalt kasutatud vägivalla toime. Seetõttu on ringkonnakohus põhjendamatult tühistanud maakohtu otsuse, millega I. Lipnikov tunnistati süüdi

§ 200

lg 2 p 4 järgi ja tunnistanud tema ebaõigesti süüdi

§ 121ja § 199 lg 2 p 4 järgi.

  1. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-12-09 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri 2008 otsuse I. Lipnikovi õigeksmõistmises

§ 200

lg 2 p 4 järgi ja süüdimõistmises

§ 121

ja § 199 lg 2 p 4 järgi, samuti talle liitkaristuse mõistmise osas ja saatis kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

  1. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja leidis, et tema tegevus puudutavalt röövimist tuleb ümber kvalifitseerida. Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni. Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja vastavalt Riigikohtu lahendis sedastatule pole alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
  2. KrMS § 364 lg 1 p 1 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel ringkonnakohtule sama kriminaalasja arutamisel kohustuslik. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis osutas, et röövimise kui kuriteo analüüsimisel tuleb teineteisest selgelt eristada objektiivse ja subjektiivse külje tunnuseid. Tulenevalt

§ 200

lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

  1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
  2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Riigikohus sedastas, et maakohus on põhjendatult lugenud tuvastatuks, et I. Lipnikov kasutas E. V.’i suhtes sellist vägivalda, mis välistas viimase tahte teostamise täielikult ning et kanatanu sellist seisundit (teadvusetus) ära kasutades võttis I. Lipnikov tema taskust telefoni ja rahakoti. Nende asjaolude tuvastatuse pinnalt ei nõustunud kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et kirjeldatud vägivald ei toiminud asjade hõivamise vahendina. 3 Riigikohus asus seisukohale, et vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu (rusikalöök näopiirkonda) on juba sooritatud, kuid selle toime (teadvusetusseisund) kestab veel edasi. Tähtsust ei oma tuvastatu, et esialgselt tingis I. Lipnikovi poolt kannatanu rusikaga löömise tüli takso kasutamise pärast. Sõltumata asjaolust, et süüdistatav kasutas kannatanu kallal vägivalda muul eesmärgil, oli selle tagajärjel kannatanul tekkinud teadvusetusseisundi näol tegemist kestva vägivallaga. Kuna on tõendatud, et soov võtta kannatanult telefon ja rahakott tekkis süüdistataval kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul, siis tuleb I. Lipnikovi kasutatud vägivalda käsitleda asjade hõivamise vahendina. Tähelepanuta ei saa siinjuures jätta tunnistaja A. T. ütluste põhjal tuvastatut, et ajavahemik vägivalla kasutamise ja asjade hõivamise vahel oli kõige enam mõni minut. Seega olid süüdistatava vägivallategu ja vara hõivamine vahetult ajalis-ruumiliselt seotud. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kolleegium leidis, et maakohus on põhjendatult lugenud tuvastatuks kõik eelnimetatud subjektiivse koosseisu asjaolud ja

§-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et samaaegselt vägivalla kasutamise tahtlusega peab olemas olema ka asja hõivamise tahtlus. 8. Ülaltoodust lähtuvalt ringkonnakohus leiab, et Riigikohus on oma lahendis maakohtu poolt tuvastatuks ning tõendatuks loetud kuriteokoosseisuliste tunnuste ning asjaolude pinnalt andnud oma hinnangu tuvastatud faktoloogiale ja selle kaudu süüdistatava käitumisele antud juriidilisele kvalifikatsioonile. I.Lipnikovi poolt apellatsioonis esitatud väited mobiiltelefoni hõivamisest ajaliselt pärast vägivaldset rünnet, algselt röövimise tahtluse puudumisest on Riigikohtu lahendis käsitatud ning on leitud, et tema käitumine ehk faktilised asjaolud annavad aluse tuvastada

§ 200ettenähtud röövimise nii objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused.

Seetõttu saab ringkonnakohus tulla vaid järeldusele, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja I.Lipnikovi poolt röövimisena kvalifitseeritud kuriteo ümberhindamiseks seaduslikud alused puuduvad. Maakohus on piisava selguse ja jälgitavusega oma järeldusi põhistanud ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu motiive korrata. 9. Karistust pole apellatsioonis vaidlustatud. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et karistuse mõistmisel pole maakohus kriminaalseadust ebaõigesti kohaldanud. Karistus on kooskõlas

§ 56sätestatuga. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p 1, §342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18 detsembri 2007 otsuse kriminaalasja nr 1-07-2147 muutmata ja I.Lipnikovi apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA IGOR AMANN JÜRI PAAP 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.