1-08-14929 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juunil 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08-14929 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Kriminaalasi D.P ( D.P ) süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 4.veebruari 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja advokaat Andrus Repnau Prokurör Peeter Pool Süüdistatav D.P, ik. XXX, ei töökoht OÜ M., XXXXX XX X-X, XXXX XXXXXX, XXXXXXXX, varem kolmel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 15.oktoobril 2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg.1 järgi 1 a. 5 kuu ja 28 päevase vangistusega tingimisi 2 a.pikkuse katseajaga, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Andrus Repnau RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
- veebruari 2009.a. otsus D.P ( D.P ) suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 11.juunil 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
- veebruari 2009.a. otsusega D.P tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja KrMS § 238 lg.2 kohaselt karistati 2 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 64 lg.1 ja 65 lg.1 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg.1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata kui süüdimõistetu täidab 2 a. pikkuse katseaja jooksul KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 50 lg.1 p,.1 alusel võeti lisakaristusena D.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. D.P tunnistati süüdi selles, et tema, olles varem karistatud mootorsõiduki joobeseisnudis juhtimise eest,
- septembril 2008.a., Harjumaal, Saku alevikus, joobeseisundis juhtis sõiduautot Mercedes Benz , reg. nr.XXX XXX. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata esimese astme kohtu otsust süüdistatava D.P KarS § 424 järgi süüditunnistamise ja mõistetud põhikaristuse osas, vaid ainuüksi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Apellandi väitel pole maakohus karistust kergendava asjaoluna võtnud arvesse süüdistatava D.P puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav D.P töötab M. H. OÜ-s XXXXXXXXX-XXXXXXXXXXX ning tööülesannete täitmiseks on vajalik omada mootorsõiduki juhtimise õigust. XXXXXXXXX-XXXXXXXXXXX saab süüdistatav palka XXXXX kr. kuus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisel saab ta täita vaid XXXXXXXXX tööülesandeid ning tema palga suuruseks oleks vaid 5000-6000 kr, kuus, mis ei võimalda tasuda pangalaenu ega liisingumakseid. Apellandi hinnangul põhjendaks lisakaristuse tähtaja lühendamist ka süüdistatava vanaema A. R. eest hoolitsemise vajadus, kes elab XXXXXX ja keda süüdistatav D.P peab Tallinnasse raviprotseduuridel toimetada. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristuse kohaldamise osas või lisakaristuse tähtaja pikkuse lühendamist. Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas esitatud apellatsiooni täies ulatuses. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja taotles selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanu ära kaitsja ja prokuröri arvamused ning tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, nõustub apellatsiooniga selles, et vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt pole maakohus KarS §-i 57 lg.1 p. 3 täheldatud karistust kergendavat asjaolu esinemist kindlaks teinud. Harju Maakohtu
- veebruari 2009.a. istungi protokolli kohaselt pole süüdistatav D.P kohtus kuriteo toimepanemise puhtsüdamlikku kahetsust väljendanud. Riikliku süüdistust esindav prokurör on kohtuvaidluse käigus märkinud, et süüdistatav D.P on kuriteo toimepanemise süüd tunnistanud ja kahetsenud. Kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana ülekuulamisel on D.P väljendanud kuriteo toimepanemise kahetsust. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, millises kriminaalasja menetluse astmes kahtlustatava või süüdistatava poolt väljendatud kuriteo toimepanemise puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendava asjaoluna arvestatav. Vaidlustatud kohtuotsuses pole esitatud põhjendusi, miks süüdistatava D.P poolt kohtueelse menetluse käigus väljendatud kuriteo toimepanemise kahetsuse jätab maakohus karistust kergendava asjaoluna arvesse võtmata. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavat D.P on
- - 2008.a. liiklusalaste õigusrikkumiste eest väärteomenetluse korras korduvalt rahatrahvidega karistatud. Karistustena määratud rahatrahvid on suures osas tasumata. Samuti on 2008.a. süüdistatava D.P suhtes kahel korral langetatud otsus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta. Ükski neist karistustest pole süüdistatavat D.P mõjutanud uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Järjekordselt 8.septembril 2008.a. joobeseisundis ja mootorsõiduki juhtimise õigust omamata sõiduauto Mercedes Benz juhtimine tõendab, et süüdistatav D.P pole senini mõistnud toimepandud õigusrikkumuste suurt ohtu tema enda ja teiste liikluses osalenud inimeste elule ja tervisele. Süüdistatavalt D.P-lt oli varem mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud tähtajaga 7 kuud, kuid see abinõu koos karistuseks määratud rahatrahviga, karistuse mõistmisele seatud eesmärki ei saavutanud. Seetõttu ei saa uue liiklusalase õigusrikkumise eest maakohtu otsusega lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuulist tähtaega lugeda ülemäära või põhjendamatult raskeks lisakaristuseks. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine pole süüdistatava olme - või tööalast elukorraldust sellel määral häiriv, et süüdistatav D.P võiks jääda ilma töö ja elatiseta. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega lisakaristuse mõistmises osas ja KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust kasutades ei pea nende kordamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt mõistetud põhi - ja lisakaristus süüdistatavat D.P süü suurusele. Põhjendatud on vangistusega karistamist ja selle tingimisi kohaldamata jätmist. Põhi- ja lisakaristused on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsioonide alammäärade lähedal. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks süüdistatavalt D.P-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuu pikkuse tähtaja lühendamist karistust kergendava asjaolu esinemise tõttu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
- veebruari 2009.a. otsuse D.P suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. PREIMER P. RANDMA