← Eesti

1-08-15072\2

Obsah (5)§ 169§ 320§ 65§ 69§ 74

Kriminaalasi nr.1-08-15072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.novembril 2008.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-15072 Koh

§ 169

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav Z.H elu- või asukoht ja aadress: X isikukood või sünniaeg: xxx karistatus: Varem kohtulikult karistatud: 21. 04. 2005.a. Valga Maakohtu poolt

§ 169järgi ühe kuu vangistusega tingimisi 18- kuulise katseajaga.

  2. 2006.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt

§ 320lg.

1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses s. o. 5000.- krooni. tõkend:

  2. 2008.a. elukohast lahkumise keeld isikusamasus tuvastatud EV kodaniku passi abil Kaitsja : vandeadvokaat Neeme Leok määratud korras RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.H

§ 169järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 21.04.2005.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ühe

(1)kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks Z.H-le mõista neli
(4)kuud vangistust.

§ 69alusel asendada Z.H-le mõistetud vangistus neli

(4)kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (4 kuud vangistust = 210 päeva x 2) , s.o kokku üldkasuliku tööga 240 tundi. Üldkasulik töö tuleb Z.H teha ära kaheteistk kuu jooksul s.o hiljemalt 14.novembriks 2009.a.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal Z.H järgida

§-is 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid 1) elama alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb Z.H määrata ühiskondliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Z.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista süüdistatavalt Z.H-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kohtukulu - vandeadvokaat Neeme Leok osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa (1138.- ) krooni 70 senti (s.h käibemaks 173,70 krooni). Välja mõista süüdistatavalt Z.H-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni. 2

(4)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (14.11.2008.a.). Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (14.11.2008.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse Z.H selles , et tema, alates mai kuust 2005.a. ei ole tasunud temalt Valga Maakohtu otsuse nr. 2 – 30/05 alusel väljamõistetud igakuulist elatusraha alaealiste laste V ja A ülalpidamiseks nende ema S. D. alates 18. 01. 2005.a. kuni 03. 12. 2008.a. 2690.- krooni kuus ja kuni 29. 09. 2011.a. 1345.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega kehtestatud elatise miinimummäär ühe lapse kohta kuus ning on asunud elatusraha maksmisest kuritahtlikult kõrvale hoiduma. Elatusraha võlgnevus seisuga 01. 05. 2008.a. on 134 916.- krooni. Kuriteo kvalifikatsioon: Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani Z.H toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Tsiviilhagi puudub Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr Z.H suhtes : Prokurör nõuab kohtus : Karistuse liik ja määr:

§ 169järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 65lg 2 kohaselt suurendada mõistetavat karistust 21.04 2005.a.

Valga Maakohtu otsusega

§ 169järgi Z.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o. üks

(1)kuu vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks Z.H-le mõista neli
(4)kuud vangistust.

§ 74

lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades.

§ 69

alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 4 kuud vangistust = 120 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 240 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ühe aasta jooksul kuni 14. 11. 2009.a. 3

(4)

§ 69lg.

4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule. Välja mõista Z.H-lt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.krooni. Menetluse käik : Z.H on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Z.H ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 14.11.2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav Z.H kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Aivar Pellja Kohtunik 14.11.2008.a. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.