Obsah (7)

§ 310§ 189§ 175§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-3615 (kohtueelses menetluse

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada A.D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 216 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 69 alusel asendada A.D-le mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi; KarS § 65 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest ja Tartu Maakohtu
2. detsembri 2008 otsusega mõistetud karistusest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista A.D-le KarS 64 alusel liitkaristus vangistusena 6 kuud, mis KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga 360 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
3. aprill 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.D KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx tühistada A.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
4. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada VÕS § 1043 alusel täielikult Eesti Energia AS tsiviilhagi ning välja mõista A.D-lt 3829 krooni 60 senti Eesti Energia AS kasuks; 2.2 välja mõista A.D-lt riigieelarve tuludesse sundraha 3262 krooni 50 senti, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 30 krooni; 2.3 sundraha 3262 krooni 50 senti jätta riigi kanda; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 krooni 50 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
5. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on A.D-le mõistetavaks karistuseks KarS § 216 lg 1 järgi 3 (kolm) kuud vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendada 180 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 65 lg 1 alusel ja KarS § 64 sätestatud korras lugeda mõistetud karistus kui kergem kaetuks Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega mõistetud karistusest 6 kuud vangistust, mis on asendatud 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 24 kuud; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.D KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx A.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema Viljandimaal Saarepeedi vallas Tõnissaare x korteris x eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kuid mõned päevad pärast võlgnevuse tõttu võrguühenduse katkestamist Eesti Energia AS poolt 30.07.2008, lõi elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eesmärgil otse õhuliinilt lisaühenduse, mis ei läbinud voolumõõtjat ning tarbis elektrienergiat kuni Eesti Energia AS mõõteteenuse spetsialist 28.10.2008 kella 15:05 ajal kaotöö kontrollimise käigus lisaühenduse avastas ja likvideeris. Arvestuslikult tekitas A.D elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega Eesti Energia AS-ile kahju 2622 krooni ja 58 senti. Samuti tema 28.10.2008 koheselt pärast ebaseaduslikult loodud lisaühenduse likvideerimist Eesti Energia AS esindajate poolt, taastas elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eesmärgil ebaseadusliku lisaühenduse õhuliinilt ja tarbis elektrienergiat kuni Eesti Energia AS mõõteteenuse spetsialist 19.11.2008 kella 08:50 ajal kaotöö kontrollimise käigus lisaühenduse avastas ja likvideeris. Arvestuslikult tekitas A.D elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega Eesti Energia AS-ile kahju 1207 krooni ja 2 senti. A.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi elektrienergia ebaseadusliku kasutamisena võrku ebaseadusliku lülitumise teel. 2
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS (Võlaõigusseaduse) § 1043 alusel. Eesti Energia AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3829 krooni 60 senti. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147 krooni 50 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 30 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262 krooni 50 senti, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 30 krooni - riigieelarve tuludesse. Sundraha 3262 krooni 50 senti osas jätta riigi kanda. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse 3 kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4