KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-1548 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2009 Kriminaalasi L.M-i süüdistus KarS §424 järgi kokkuleppemenetluses L.M sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 27.08.2008 Süüdistatav Juhindudes KrMS §248 lg.1 p.5, §249, §318 ja §319, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada L.M Karistusseadustiku §424 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et vangistus 2 (kaks) kuud jäetakse tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku tegu. 1 Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 36 (kolmkümmend kuus) kuud. Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema 12.03.
- L.M-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista L.M-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo Suuban) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 991 (üheksasada üheksakümmend üks) krooni 20 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo Suuban) kohtulikus menetluses osalemise eest 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti (kokkuleppemenetlus, II astme kuritegu, kohtulikus menetluses osalemine 125 krooni, käibemaks 18% 22,50 krooni) ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 24 (kakskümmend neli) krooni 70 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb L.M tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 12.03.
- Asjaolud L.M on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes Ida Politseiprefektuuri 16.12.2005 otsusega Liiklusseaduse §74-19 lg.1 alusel rahatrahviga summas 9600 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks, juhtis taas 17.08.2008 kell 02.10 Ida-Virumaal xxxxx maja juures mootorsõidukit xxxxxx (xxxxx) alkoholijoobes. Oma tegevusega pani L.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest, s.t. KarS §424 järgi kvalifitseeritava teo. Prokuröri abi Kristiina Erte, süüdistatav L.M ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 02.02.2009 kokkuleppe, mille kohaselt nõuab 2 prokurör KarS §424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust, mis KarS §73 lg.1 ja lg.3 alusel jäetakse tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Maakohtu istung Prokuröri abi Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde ja palus L.M-ile mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Prokurör selgitas, et lisakaristuse kohaldamist ta ei nõua, kuna süüdistatav töötab mitteametlikult autojuhina, tal on lootust sellele tööle saada ka ametlikult ning juhiloa äravõtmine jätaks L.M-i ilma sissetulekuallikast. Süüdistatav L.M jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav selgitas, et asendab käesoleval ajal autojuhte ja loodab ka ametlikult tööd saada. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kokkulepet ja palus see kinnitada esitatud kujul, s.t. ilma KarS §50 kohaldamata. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Maakohus leiab, et L.M tuleb KarS §424 järgi süüdi tunnistada. Lisaks süüdistatava L.M-i poolt süü tunnistamisele nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, et L.M on Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Hermo Piirsalu 16.12.2005 otsusega väärteoasjas nr.2440,05,015669 Liiklusseaduse §74-19 lg.1 alusel karistatud rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 9600 koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks (t.l.6). Samuti nähtub asja materjalidest, et 24.08.2007 otsusega on teda karistatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse §74-35 lg.1 järgi. Seega ei ole antud asjas 16.12.2005 otsus vastavalt Karistusregistri seaduse §25 lg.1 p.1 ja §26 lg.5 kustunud ega kustutatud. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga ning leiab, et L.M-ile tuleb KarS §424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks mõista vangistus 2 kuud katseajaga 36 kuud. Süüdistatav L.M-i näol on tegemist isikuga, kes ametlikult ei tööta. Ka nähtub kriminaalasja materjalides asuvast õiendist, et väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on süüdistataval tasutud osaliselt (t.l.10). Eeltoodu alusel leiab maakohus, et rahalise karistuse määramine antud juhul ei ole põhjendatud, kuna see ei avalda talle mingit mõju ja ei hoia teda edaspidi 3 kuritegusid toime panemast. Seega tuleb süüdistatavale karistuseks mõista vangistus. Maakohus nõustub kokkuleppes märgitud vangistuse pikkusega. Asja materjalidest nähtub, et süüdistatav L.M on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest on teda karistatud 4-l korral. Arvestades antud juhul kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.o. kuriteo raskust ja tehiolusid, süüdlase isikut, karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, leiab maakohus, et põhjendatud on tema karistusest tingimisi vabastamine ilma käitumiskontrollita koos minimaalse pikkusega katseaja määramisega. Vastavalt KarS kuulutamisest. §78 p.1 hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtuotsuse Vastavalt KarS §50 lg.1 p.1 mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 määruses kohtuasjas nr.3-1-1 69-03 märkinud, et KarS §424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus KarS §50 lg.1 alusel ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb lisakaristus jätta kohaldamata, kuna menetlusosaliste selgituste kohaselt töötab süüdistatav mitteametlikult autojuhina ja tal on võimalus autojuhina tööle saada ka ametlikult. Arvestades käesoleval ajal valitsevat situatsiooni tööjõuturul ning asjaolu, et tegemist on süüdistatava ainsa sissetulekuallikaga, leiab maakohus, et need asjaolud on erandlikud, mis annavad võimaluse lisakaristus jätta kohaldamata. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §424 ettenähtud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub L.M-ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 6525 krooni. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuulub L.M-ilt riigituludesse väljamõistmisele ka kaitsjatasu kokku summas 1138,70 krooni (s.h. kohtueelses menetluses 991,20 krooni ja kohtulikus menetluses 147,50 krooni) ning KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 24,70 krooni. Anne PALMISTE Kohtunik 4