← Eesti

1-06-2038\29

1-06-2038 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2008. a Tartu Kriminaalasja number 1-06-2038 (05260101385) Kohtukoosseis Kohtunik Ene Muts Koht

§ 75lg.

2 p.1 alusel kontrollkohustuse määramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 08. detsembril 2008.a. 1 Põhjendused. 1 Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2007.a. otsusega tunnistati L.N süüdi KrK § 148 lg. 10 järgi ning teda karistati vangistusega kümme kuud.

§ 74

alusel jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata 18 kuu pikkuse katseajaga, allutades L.N-i

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele.

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) tsiviilhagi L.N-i vastu jättis kohus läbi vaatamata. L.N tunnistati süüdi selles, et ta OÜ Arvutimeister juhatuse liikmena esitas ajavahemikul

  1. aprillist 2001 kuni
  2. aprillini 2002 Tartu Linna Maksuametile tahtlikult OÜ Arvutimeister käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid. Selle tagajärjel jäi OÜ-lt Arvutimeister riigile maksudena laekumata kokku 1 557 653 krooni. Nimelt suurendas L.N käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil maksustamisperioodide märts kuni detsember 2001 kohta esitatud OÜ Arvutimeister käibedeklaratsioonides põhjendamatult OÜ Arvutimeister poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu (sisendkäibemaksu) summat. Sisendkäibemaksu alusetuks suurendamiseks kasutas L.N OÜ Vormel Viis ja OÜ Varet Kaup nimel OÜ-le Arvutimeister väljastatud fiktiivseid müügiarveid. Tegelikult OÜ Arvutimeister OÜ-dega Vormel Viis ning Varet Kaup arvetel kajastatud tehinguid ei teinud. OÜ Arvutimeister käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu kohta valeandmete esitamise tõttu oli OÜ Arvutimeister deklareeritud käibemaksusumma kokku 571 782 krooni võrra väiksem käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. Samuti jättis L.N maksustamisperioodide aprill 2001 kuni märts 2002 kohta esitatud OÜ Arvutimeister tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata rahasummad, mis kanti OÜ Arvutimeister pangakontolt OÜ-de Vormel Viis ja Varet Kaup pangakontodele seoses tegelikult mittetoimunud tehingutega. OÜ Arvutimeister tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tagajärjel jäi riigile laekumata kokku 985 871 krooni tulumaksu. Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2007.a. otsus L.N-i süüditunnistamises KrK § 148 jõustus
  4. oktoobri 2008.a. Riigikohtu otsusega. Kriminaalasi saadeti tsiviilhagi osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. 1 lg 10 järgi Tsiviilhagis esitatud nõue ja süüdimõistetu seisukoht Kannatanu, Eesti Vabariik Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu palub välja mõista L.N-ilt tsiviilhagi summas 2 614 676 krooni, millest põhimaksuvõlg moodustab 1 557 653 krooni ja intressivõlg 1 057 023 krooni. Põhivõlast 571 782 krooni on käibemaks ja 985 871 krooni tulumaks. Kannatanu esitas intressiarvestuse summalt 1 557 653 krooni perioodi 01.07.2002 kuni 04.08.2005 kohta. Intressi on arvestatud lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 115 lg-tes 1 ja 3 ning § 117 lg-s 1 sätestatust. Intressi arvestamise metoodika on järgmine: maksuvõlg korrutatud päevade arvu ja intressimääraga 0,06 % päevas: maksuvõlalt summas 1 557 653 krooni on intressisumma arvestus alljärgnev: 01.07.2002 - 04.08.2005 - 1 557 653 kr x 1131 päeva x 0,06 :100 = 1 057 023 krooni. Lõuna maksu- ja tollikeskus esitas ülevaate sellest, milline oli OÜ Arvutimeister maksevõime maksustamisperioodidel, mil OÜ Arvutimeister juhatuse liige L.N esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmeid, s.o perioodi märts 2001 kuni märts 2002 eest. 2 OÜ Arvutimeister poolt maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt oli 01.01.2001 seisuga OÜ Arvutimeister kauba jääk ostuhinnas 507 784 krooni. OÜ Arvutimeister maksukohustus seoses OÜ Arvutimeister poolt kaupade ostmisega
  5. aastal on käibemaksu osas kuude lõikes järgmine: 2001.a. märtsis 25 932 krooni; aprillis 93 051 krooni; mais 35 847 krooni; juunis 35 695 krooni; juulis 31 271 krooni; augustis 60 712 krooni; septembris 75 052 krooni; oktoobris 79 629 krooni; novembris 64 287 krooni ja detsembris 70 306 krooni. OÜ Arvutimeister maksukohustus
  6. aasta aprillist kuni
  7. aasta märtsini on tulumaksu osas kuude lõikes järgmine: 2001.a. aprillis 59 730 krooni; mais 140 541 krooni; juuni 48 838 krooni; septembris 131 405 krooni; oktoobris 196 054 krooni; novembris 39 353 krooni; detsembri 113 640 krooni;
  8. a. veebruaris 228 378 krooni ja märtsis 27 932 krooni. Kokku, arvestades sissemakseid, on ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaks 985 871 krooni. OÜ-1 Arvutimeister oli
  9. aasta
  10. detsembri seisuga kauba jääk 375 974 krooni, kaupa oli müüdud 5 271 452 krooni eest. OÜ Arvutimeister omas pangakontot nr 1120247205 Hansapangas. Konto väljavõtte kohaselt toimusid kontol toimingud ajavahemikul 21.09.2000 kuni 31.12.
  11. Tulu- ja käibemaksu tasumise kuupäevadel vastavalt
  12. ja
  13. kuupäeval oli OÜ Arvutimeister pangakontol raha järgmiselt: 1) 20.04.2000 - 82 056 krooni; 2) 10.05.2001 - 80 018 krooni; 3) 20.05.2001- 45 713 krooni; 4) 09.06.2001 - 23 060 krooni; 5) 20.06.2001 - 185 270 krooni; 6) 10.07.2001 - 86 878 krooni; 7) 20.07.2001 - 100 660 krooni; 8) 10.08.2001- 4987 krooni; 9) 20.08.2001- 22 143 krooni; 10) 10.09.2001 - 17 021 krooni; 11) 20.09.2001 - 123 624 krooni; 12) 10.10.2001 - 60 016 krooni; 13) 20.10.2001 - 54 476 krooni; 14) 10.11.2001 - 40 732 krooni; 15) 20.11.2001 - 22 590 krooni; 16) 10.12.2001- 49 560 krooni; 17) 20.12.2001 - 52 669 krooni; 18) 10.01.2002 - 65 643 krooni; 19) 20.01.2002 - 79 581 krooni; 20) 10.02.2002 - 26 715 krooni; 21) 20.02.2002 - 32 465 krooni; 22) 10.03.2002 - 31 045 krooni; 23) 20.03.2002 - 62 194 krooni; 24) 01.04.2002 - 31 230 krooni. OÜ-1 Arvutimeister oli auto Mercedes Benz, registri nr XXX XXX , mudel 814D furgoon, väljalaske aasta 1991, diisel, mootorivõimsus 102, soetatud 05.09.
  14. Aastatel 2001-2002 oli auto maksumus orienteeruvalt 150 000 krooni. 2000.a majandusaasta aruande põhjal oli OÜ Arvutimeister kasum 360 208 krooni. 2001.a majandusaasta aruande põhjal oli OÜ Arvutimeister käibekapital aasta lõpuks negatiivne, kuna lühiajalised kohustused ületasid käibevara. Maksevõime üldine tase (käibevara suhe lühiajalistesse kohustustesse) oli nõrk. Ka ettevõtte likviidsuskordaja oli nõrk. Bilansijärgsed summad "hankijatele tasumata arved" 1,337 miljonit krooni ja "ostjate poolt tasumata arved" 1,035 miljonit krooni, viitavad kahtlasele seisule. OÜ Arvutimeister pangakonto väljavõtte alusel oli OÜ-1 Arvutimeister maksudeklaratsioonide esitamise ajal raha, samuti on ostetud kaupade nimekirja kohaselt OÜ-1 Arvutimeister pidevalt kaupade varu ning 01.12.2001 seisuga moodustas see 375 974.60 krooni. OÜ-1 Arvutimeister oli ka 2001.a põhivara orienteeruvalt 150 000 krooni. OÜ Arvutimeister on teinud tehinguid nn varifirmadega, seega oli OÜ Arvutimeister maksevõime suurem kui nähtub pangakonto väljavõttelt. Eeltoodut arvestades Eesti Vabariik kannatanuna Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse kaudu leiab, et OÜ Arvutimeister oli maksustamisperioodidel märts 2001.a kuni märts 2002.a maksevõimeline. Kannatanu sai teada maksude deklareerimata jätmisest OÜ Arvutimeister poolt siis, kui maksuhaldur koostas 04.08.2005 Lõuna Politseiprefektuuri taotlusel OÜ Arvutimeister kohta maksuarvestuse nr 16991-
  15. Lääne-Viru Maakohus 20.10.2003 kohtuotsusega nr 2-538/03 otsustas OÜ Arvutimeister sundlõpetada ja määrata likvideerijaks Martin Kruppi. Likvideerija on jõudnud järeldusele, et OÜ Arvutimeister on varatu. 3 Eeltoodule tuginedes on ilmne, et OÜ-lt Arvutimeister maksuvõlga võimalik sisse nõuda ei ole. Riigikohus 28.01.2008 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-1-1-60-07 leiab, et kui riigil jääb äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu teenimata finantstulu õigeaegselt laekumata maksusummalt, saab kõnealuselt maksusummalt arvestatud maksuintresse käsitada juhatuse liikme poolt riigile tekitatud kahjuna. Selliseks kahjuks saab lugeda intressisumma, mis on arvestatud maksukohustuse tekkimisest kuni ajani, mil riik saab maksuvõla olemasolust teada. L.N tsiviilnõuet ei tunnista. Ta väidab, et Maksuamet on esitanud sihilikult valeandmeid selle kohta, millal sai teada probleemi olemusest. Tõenditest ilmekalt näha, et maksuamet oli teadlik probleemist 2001.a. detsembris. Siis oli OÜ Arvutimeister maksevõimeline ja kogu eelnev jutt muutub mõttetuks. 09.11.2001.a. avaldusest politseile on alust arvata, et Maksuamet oli maksunõudest teadlik. Tõendid. Lõuna Politseiprefektuuri politseiinspektori Tiina Kotke 21.07.2005.a. kriminaalasja eraldamise määrusega eraldati kriminaalasjast nr. 01934000080 kriminaalasi nr. 05260101385 eraldi menetlemiseks (I kd., tl. 1). Määruse andmetel kriminaalmenetlust kriminaalasjast nr. 01934000080 alustai 09.11.2001.a. KrK § 1481 lg. 1 tunnustel selles, et Aivar Voika kui OÜ Varet Kaup juhatuse liige on jätnud esitamata maksudeklaratsiooni 2001.a augusti ja septembri kohta. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et OÜ Arvutimeister on oma raamatupidamises kajastanud OÜ Vormel Viis ja OÜ Varet Kaup poolt väljastatud fiktiivseid ostuarveid, mille alusel tegelikult pole tehinguid toimunud. Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskuse andmetel on OÜ-s Arvutikeskus ajavahemikul 14.05.2000.a kuni 01.02.2003.a läbi viidud revisjon ja vormistatud kontrollakt 19.12.2001.a nr. 103 (I kd., tl. 179). OÜ Arvutimeister 19.12.01.a. kontrollakt nr. 103 on 20.12.01.a. kätte antud L.N-ile (I kd., tl. 180-192). Kontrollakti andmetel kontrollis Tartu Linna Maksuameti vanemrevident Maksukorralduse seaduse § 14 lg. 2 alusel OÜ Arvutimeister maksude arvestamise ja tasumise õigsust 1999.a, 2000.a ja 2001.a I poolaasta eest. Revisjoni alustati 01.10.2001.a. ettekirjutusega. Tartu Linna Maksuameti ettekirjutusega 08.01.2002.a. OÜ-le Arvutimeister määrati käibemaksu suurendamine (I kd., tl. 193-208). OÜ Arvutimeister Hansapanga väljavõte kajastab OÜ Arvutimeister toiminguid kontol nr. 1120247205 ajavahemikus 21.09.2000 kuni 31.12.
  16. (I kd. tl. 54-92). OÜ Arvutimeister kauba jääke ostuhinnas tõendab dokument, koondaruanne kuude lõikes (III kd., tl. 240).
  17. jaanuari 2001.a. seisuga oli kauba jääk 597 784,40 krooni. 01.detsembri 2001.a. seisuga oli kauba jääk 375 974,60 krooni. kaupa oli müüdud 5 271 452,70 krooni eest. Kauba jääkide kindlakstegemiseks 01.detsembri 2001.a. seisuga on L.N OÜ-s Arvutimeister läbi viinud inventuuri. Seda asjaolu tõendab inventuuriakt (III kd., tl. 241). OÜ-1 Arvutimeister sõiduki olemasolu tõendavad Autoregistrikeskuse väljavõtted, mille andmetel on sõiduk registreeritud numbriga XXX XXX . Registreerimistunnistus välja antud 05.09.2000 (III kd., tl. 236, 237). Veoauto Mercedes Benz ja auto Volkswagen Transporter olemasolu kinnitavad ka L.N-i ütlused (IV kd., tl. 5 pöördel). L.N-i ütluste järgi majandusaasta aruande kohaselt oli põhivara 2001.a. lõpul 150 177 krooni eest, selle hulka kuulusid need 2 autot. OÜ Arvutimeister 2000.a ja 2001.a majandusaastat kajastavad majandusaasta aruanded (II kd. tl. 2-13; III kd., tl. 238, 239). 2001.a majandusaasta aruandes märgitud põhivarade väärtus 150 177 krooni kinnitab L.N-i ütlusi. 2000.a majandusaasta aruande põhjal oli OÜ Arvutimeister kasum 360 208 krooni. 2001.a majandusaasta aruande põhjal oli OÜ Arvutimeister kasum aasta lõpuks negatiivne, -752 525 krooni. Kohus nõustub kannatanu seisukohaga, et tulemust mõjutas negatiivne käibekapital kuna lühiajalised kohustused ületasid käibevara. Maksevõime üldine tase (käibevara suhe lühiajalistesse kohustustesse) oli nõrk. Ka ettevõtte likviidsuskordaja oli nõrk. Bilansijärgsed summad "hankijatele tasumata arved" 1,337 miljonit krooni ja "ostjate poolt tasumata arved" 1,035 miljonit krooni, viitavad kahtlasele seisule. Seisukoht põhineb majandusaasta aruande analüüsil. 4 OÜ Arvutimeister on esitanud Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja tööstuskindlustuse maksete deklaratsioonid aprillist 2001.a kuni märtsini 2002.a (I kd. tl. 5-30) füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete, kinnipeetud tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta neljale isikule, nende hulgas L.N ise. OÜ Arvutimeister osanike koosoleku otsuse 28.03.2002.a (II kd., tl. tl. 17) andmetel juhatas koosolekut L.N. Koosolek otsustas, et A.T. ja L.N võõrandavad oma osa, kumbki 20 tuhande krooni väärtuses J.S., mille tulemusena viimane sai osaühingu ainuomanikuks. Juhatuse liikmete nimekirjast kustutati A.T. ja L.N. Äriregistrisse kantakse uue juhatuse liikmena J.S.. Osade võõrandamise leping sõlmiti Põlva №tari Kaire Salomoni büroos 28.03.2002.a (II kd., tl. 19). J.S. tegi samal kuupäeval sama notari juures avalduse Tartu Maakohtu Registriosakonnale juhatuse liikmete Raivo rebase ja A.T. kustutamiseks äriregistrist ja uue juhatuse liikmena tema enda äriregistrisse kandmiseks (II kd., tl. 20). Lääne-Viru Maakohtu 20.10.2003.a. otsusega (II kd., tl. 100, 101) sundlõpetati OÜ Arvutimeister ja määrati likvideerija. 04.08.2005.a. koostas Lõuna Maksu- ja Tollikeskus OÜ Arvutimeister maksuarvestus (II kd. tl 123-135). Maksuarvestus on tehtud Lõuna Politseiprefektuuri 27.07.2005.a taotluse alusel. Maksuarvestus hõlmab maksude arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel järgmiselt: 1) käibemaks märts kuni detsember (kaasa arvatud) 2001.a. ja 2) tulumaks aprill 2001.a kuni märts (k.a) 2002.a. 19.06.2001.a andis Aivar Voika OÜ Varet Kaup juhatuse liikmena Tartu Linna Maksuametile seletuse, mille võttis vanemrevident Aino Keerberg Tartu Linna Maksuametis Raekoja plats 10 (III kd., tl. 13,17). L.N andis ütlusi selle kohta, et detsembris 2001.a. sai maksuamet OÜ Arvutimeister revisjoni käigus kätte kõik ostuarved OÜ Vormel Viielt ja OÜ Varet Kaubalt. Detsembris 2001.a. väitis maksuameti revident Kõiv, et ta on küsitlenud Aivar Voikat, kuidas ta kaupa kohale tõi. See näitab, et maksuamet oli teadlik mainitud probleemidest juba sügisel 2001.a. Maksuamet oli teadlik, et OÜ-d Vormel Viis ja Varet Kaup on ebaausad ettevõtted, arvevabrikud rahvakeeles. Kui lisada juurde, et OÜ Vormel Viis ja OÜ Varet Kaup ei olnud deklareerinud käivet peaaegu üldse, siis on siin ilmne vastuolu, et kui 10 tuhat deklareeritakse ja tegelikke tehinguid on miljoneid, siis see ongi vastuolu ja seda maksuamet teadis sügisel 2001.a. Käibe deklareerimata jätmine käibedeklaratsioonis tähendab automaatselt seda, et tegemist ebaausa ettevõttega. OÜ Arvutimeister oli aus ettevõte. Ei oleks saanud müüa kaupa, kui ei oleks seda sisse ostnud. Arvele peale vaadates ei saa hinnata selle likviidsust. Aga saab hinnata võrdlusel deklaratsioonidega. Fiktiivne arve, võrdluses deklaratsiooniga- kui ühes kuus müügiarveid miljonite eest kuid maksudeklaratsioonides deklareeritud müüki mõne tuhande eest, siis see on ilmekas tõend arvevabriku tegevuse kohta. L.N kauba ostjana ei olnud võimalik võrrelda arveid maksuameti andmebaasis olevate deklaratsioonidega. L.N seab kahtluse alla Maksuameti analüüsi, et maksuvõlga oleks olnud võimalik tasuda. Ta väidab, et ühe kuu ulatuses oleks olnud kui veoauto Mercedes Benz oleks müüdud aga aastate lõikes küll ei oleks olnud. Kohtu seisukoht. Kohus on jõudnud järeldusele, et Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu 30.10.2007.a jõustunud otsusega on tõendatud, et L.N esitas ajavahemikul aprill 2001 kuni aprill 2002 maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid, milline eest teda karistati kriminaalkorras. L.N-i tegevuse tagajärjel (valeandmete esitamine) jäi riigile laekumata käibemaksu 571 782 krooni ning tulu- ja sotsiaalmaksu kokku 985 871 krooni. 5 L.N-i kuriteo ja riigile kahju tekitamise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Tõendid ei lükka kannatanu väiteid ümber. Deklaratsioonid füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete kohta (I kd., tl. 5-30) tõendavad osaühingu majandustegevust ega lükka ümber äriühingu maksukohustuse olemasolu samal perioodil Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu oma
  18. jaanuari 2008.a kohtuotsuses nr 3-1-1-60-07 täpsustas kriminaalkolleegium aluseid, milliste esinemise korral saab riik äriühingu maksuvõlausaldajana esitada kahjunõude võlgniku juhatuse liikme vastu, kelle maksukuriteoga maksuvõlg põhjustati. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et teatud juhtudel võib riigil olla otsenõue enne
  19. juulit 2002 äriühingu maksudeklaratsioonid esitamata jätnud või nendes valeandmeid esitanud juhatuse liikme vastu tsiviilkoodeksi § 448 lg 1 alusel. Kolleegium asus seisukohale et KrK § 1481 erinevad redaktsioonid, mis sätestasid vastutuse maksudeklaratsiooni esitamata jätmise või selles valeandmete esitamise eest, on ühtlasi käsitatavad nn deliktiõiguslike kaitsenormidena. Nende eesmärk on kaitsta riiki sellise kahju eest, mis võib tekkida, kui riik ei saa talle kuuluvast maksunõudest õigeaegselt tõest teavet. Teisisõnu panid kõnealused maksukuritegude koosseisud äriühingu juhatuse liikmele riigi kui äriühingu maksuvõlausaldaja ees isikliku kohustuse järgida äriühingu maksudeklaratsioonide esitamisel riigi varalisi huve ning sellise kohustuse rikkumine on vaadeldav õigusvastase teona TsK § 448 lg 1 koosseisu mõttes. 1 L.N-i pani KrK § 148 ettenähtud kuriteo toime enne
  20. juulit 2002.a, saab tema poolt riigile tekitatud kahju välja nõuda TsK § 448 lg 1 alusel. Enne
  21. juulit 2002.a kehtinud TsK § 448 lg 1 tõlgenduspraktika kohaselt oli selle sätte alusel kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seetõttu tuleb äriühingu juhatuse liikme poolt enne
  22. juulit 2002.a äriühingu maksudeklaratsioonide esitamata jätmise või nendes valeandmete esitamisega riigile tekitatava kahju tuvastamisel võrrelda riigi varalist olukorda pärast varjatud maksunõude ilmsikstulekut varalise olukorraga, kus riik oleks olnud, kui ta oleks saanud oma maksunõudest teada õigeaegselt esitatud ja tõesest maksudeklaratsioonist (s.t kui juhatuse liige oleks oma deklareerimiskohustust täitnud). Seega saab riigi kahju väljenduda eeskätt riigi maksunõude muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks sel ajal, mille jooksul maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis. Sellise kahju arvestamiseks tuleb maksuvõla osast, mis õnnestunuks riigil äriühingult viimase majanduslikku olukorda arvestades reaalselt sisse nõuda siis, kui riik oleks maksunõudest teada saanud maksukohustuse tekkimise ajal, lahutada maksuvõla osa, mis õnnestu(nu)ks riigil äriühingult sisse nõuda pärast maksunõudest tegelikku teadasaamist. L.N esitas maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid ajavahemikul aprill 2001.a kuni aprill 2002.a. Tuleb hinnata, milline oli OÜ Arvutimeister majanduslik olukord eelmärgitud perioodil. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse selgitusest nähtub, et nimetatud ajavahemikul omas OÜ Arvutimeister rahalisi vahendeid. Nii nähtub esitatud õiendist, et OÜ Arvutimeister on ajavahemikul jaanuar 2001 kuni detsember 2001.a ostnud kaupu rohkem kui 4 miljoni krooni eest. Samuti nähtub esitatud õiendist, et OÜ-l Arvutimeister olid ajavahemikul aprill 2001.a kuni aprill 2002.a olemas rahalised vahendid arveldusarvel ning ka põhivahendid (furgoonauto Mercedes Benz). Analüüs põhineb eelpool nimetatud tõenditel. Tsiviilhagis on tehtud võrdlus maksude tasumise tähtpäevadel osaühingul lasuva maksukohustuse ja pangakontol oleva raha vahel. Võrdlusandmed näitavad, et maksukohustust oli võimalik täita ainuüksi kontol oleva raha arvelt. Eeltoodust järeldub, et juhul kui Lõuna maksu- ja tollikeskusel oleks maksunõudest teada saanud selle tekkimise ajal, siis oleks tal olnud võimalik, arvestades OÜ Arvutimeister majandusliku olukorda nimetatud perioodil, sisse nõuda ajavahemikul aprill 2001.a kuni aprill 2002.a tekkinud maksuvõlg. Kuivõrd riigile tekitatud kahju saab väljenduda riigi maksunõude muutumises täielikult 6 või osaliselt mittesissenõutavaks sel ajal, mille jooksul maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis, siis tuleb järgnevalt välja selgitada, kas riigil oleks olnud võimalik maksuvõlga sisse nõuda ka pärast maksuvõlast teadasaamist. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus sai maksunõudest OÜ Arvutimeister (juhatuse liige L.N) vastu
  23. augustil 2005.a, mil teostati OÜ Arvutimeister suhtes maksuarvestus. Juhatuse liige vastutab osaühingu tegevuse eest. L.N oli juhatuse liige kogu temale kriminaalmenetluses tõendatud maksuhaldurile valedeklaratsioonide esitamise perioodi. Ta otsustas ka osakute võõrandamise ja uue juhatuse liikme määramise küsimused.
  24. oktoobril 2003.a sundlõpetati Lääne-Viru Maakohtu otsusega OÜ Arvutimeister tegevus, sest äriühingu netovara oli vähenenud alla seaduses sätestatud määra. Ülaltoodust nähtub, et
  25. augustil 2005.a, mil Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus sai teada maksuvõla olemasolust, puudusid OÜ-l Arvutimeister rahalised vahendid, sest juba alates
  26. oktoobrist 2003.a oli OÜ Arvutimeister maksuvõimetu ning seetõttu muutus ka riigi maksunõue alates sellest momendist täielikult mittesissenõutavaks. Kuivõrd pärast tegelikku maksunõudest teadasaamist ei olnud riigil enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda, s. t see oli muutunud täielikult mittesissenõutavaks, siis on riigile tekitatud kahju suuruseks 1 557 653 krooni (käibemaksu 571 782 + tulu- ja sotsiaalmaksu kokku 985 871 krooni). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu on leidnud, et kui riigil jääb äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu teenimata finantstulu õigeaegselt laekumata maksusummalt ning seda ei ole maksuintressina võimalik sisse nõuda maksumaksjalt, saab kõnealuselt maksusummalt arvestatud maksuintresse käsitada juhatuse liikme poolt riigile tekitatud kahjuna. Selliseks kahjuks saab lugeda intressisumma, mis on arvestatud maksukohustuse tekkimisest kuni ajani, mil riik saab maksuvõla olemasolust teada. Seega juhatuse liikme poolt äriühingu maksudeklaratsioonide esitamata jätmise või nendes valeandmete esitamisega riigile tekitatav kahju võib lisaks maksunõude reaalväärtuse vähenemisele hõlmata ka maksuintressi, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav. Kuivõrd Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus sai maksunõudest teada 04.08.2005.a, siis on õigustatud ka maksuvõlalt intressi sissenõudmine ajavahemiku aprill 2002.a kuni 04.08.2005.a eest. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on intressi arvutanud seadusest lähtudes ning intressisumma moodustab 1 057 023 krooni. Põhjendamatud on L.N-i väited selles, et riik sai maksuvõlast teada varem. Ainuüksi asjaolust, et kriminaalmenetlus oli alustatud OÜ-ga Arvutimeister arvete kaudu seotud OÜ-te Vormel Viis ja Varet Kaup tegevuse uurimiseks, ei ole alust järeldada OÜ Arvutimeister ebaseaduslikku tegevust. 19.01.2001.a alustatud kriminaalmenetluse käigus tuvastati asjaolud, mis viisid kriminaalasjast materjalide eraldamiseni ja menetluseni OÜ Arvutimeister suhtes. Alles 04.08.2005.a maksuarvestuse tegemisega sai teatavaks maksunõude tegelik olemasolu ja ulatus. Maksuameti varasemad kontrollimised ei ole hõlmanud OÜ Arvutimeister tegevuse kriminaalmenetluses uuritud perioodi. Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskuse kaaskiri, millega antakse vastus Lõuna Politseiprefektuuri järelpärimisele ja saadetakse kontrollakt 19.12.2001.a nr. 103 (I kd., tl. 179) on eksitav faktilistes andmetes. OÜ-s Arvutimeister läbi viidud revisjon ja vormistatud kontrollakt 19.12.2001.a nr. 103 kajastab maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimise tegelikku perioodi, milleks oli 1999.a, 2000.a ja 2001.a I poolaasta. Revisjoni alustati 01.10.2001.a. ettekirjutusega. Perioodi ulatust kinnitab ka akti koostamise kuupäev. Äriühingute seaduspärast tegevust eeldatakse. Ainult põhjendatud kahtlusi saab tõlgendada seadusevastase käitumisena. Eeltoodust tuleneb, et L.N põhjustas oma tegevusega riigile kahju 2 614 676 krooni, millest maksuvõlg on 1 557 653 krooni ning MKS § 115 lg. 1, 3 ja § 117 lg. 1 alusel arvutatud intress on 1 057 023 krooni. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele eelnimetatud ulatuses. 7 Prokurör taotles L.N-ile

§ 75

lg 2 p 1 alusel lisakohustuse määramist, kohustades teda asuma heastama tema poolt tekitatud kahju igakuiste maksetena. Kaitsja vaidleb lisakohustuse määramisele vastu põhjusel, et süü- ja karistuse küsimused on lahendatud. Kohus leiab, et prokuröri taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus ja seetõttu tleb jätta taotlus 1 läbi vaatamata. Tartu Maakohtu 30.10.2007.a. otsusega tunnistati L.N süüdi KrK § 148 lg-te 2 ja 10 järgi ning teda karistati vangistusega kümme kuud.

§ 74

alusel jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata 18 kuu pikkuse katseajaga, allutades L.N-i

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele.

Kohtuotsus karistuse osas on jõustunud 03.10.2008.a. Riigikohtu otsusega. Esimese astme kohtusse saadeti kriminaalasi lahendamiseks ainult tsiviilhagi osas Kuna kohtuotsus karistuse osas on jõustunud, ei ole kohtul seaduslikku alust tsiviilhagi lahendamisel pöörduda tagasi karistusest vabastamisel seatud tingimuste ümberhindamisele.

§ 74ja 75 järgi lahendatud küsimuste osas on kohtuotsus jõustunud.

L.N on jõustunud kohtuotsuse järgi määratud kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel võib

§ 74lõike 4 või § 75 lõike 3 kohaselt süüdimõistetule määrata täiendavaid kohustusi. Kr

MS § 427 lg. 3 järgi saab kriminaalhooldusametnik esitada sellekohase erakorralise ettekande, mille vaatab läbi täitmiskohtunik. Seega saab täiendavate kontrollkohustuste määramine toimuda vaid kohtuotsuse täitmise käigus süüdimõistetu poolt temale katseajaks määratud kontrollnõuete rikkumise korral. Sel juhul on taotlust pädev esitama kriminaalhooldusametnik. Kohtunik 8 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.