Kriminaalasi nr 1-08-13128 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.juuli 2009.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-13128 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margi

§ 199lg 2 p 4, 8; § 263 p 1, 4; § 200 lg 2 p 7; Kr

K § 197 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust 13.12.2001.

Tartu Maakohtu otsusega ja 30.10.2002 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse võrra, 1

§ 76lg 5 täitmisele.

07.10.2008 mõistis Tartu Maakohus H.K süüdi

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõistis karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust 01.04.2005.a mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 1 aasta 4 kuud ja 19 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks on 07.10.

1. Kohtuotsus jõustus 15.10.
2. H.K oli kriminaalkorras karistatud varem 3 korral, sh. kandis reaalset vangistust 17.08.2004-24.09.
3. Tartu vangla iseloomustusest nähtub, et isikul puudub tõsiseltvõetav töökogemus. Isik tunnistab sõltuvust alkoholist. Vanglas viibis mõnda aega ravil psühhiaatriaosakonnas. Iseloomustuses avaldatakse arvamust, et isik on püstitanud reaalsed eesmärgid oma elu tulemuslikumaks korraldamiseks, on leebe ja konflikte vältiv. Kinnipeetava suhtes algatati küll korra distsiplinaarmenetlus, kuid karistusi ei ole. Elukoht vabanemisel oleks ema ja kasuisa juures. Kriminaalhooldusametnik enne tähtaega vabanemist ei toeta. Kinnipeetav ei ole oma eelneva elukäiguga näidanud soovi seaduskuulekalt elada. Kinnipeetava ema ja kasuisa ei olnud nõus elektroonilise järelevalve all vabastamiseks, niisiis ei ole H.K elektroonilise valve all mitte kuhugi vabastada. Kohtuistungil H.K annab seletuse, et vabanemisel hakkab ta elama tema vabanemisfondis olevast rahast ja vanaema aitab ka. Ta on aru saanud, et tal on alkoholiprobleem, on selle vastu ravil käinud ja vabanemisel kavatseb minna A-kliinikusse. Vanaema saab pensioni, käib tööl ka. H.K on üllatunud, et ema ja kasuisa vabanemiseks nõusolekut ei andnud, läbisaamine on nendega normaalne olnud. H.K arvab, et ema on tal kasuisa mõju all, rahaliselt sõltuv. Vabanemisel võtab ennast tööhõiveametis arvele, sobilik oleks teetöö, haljastustöö, on seda ka varem teinud. Kaitsja taotleb H.K vabastamist. Kummaline on ema ja kasuisa seisukoht, kes on nõus tingimisi vabastamisega, aga mitte elektroonilise järelevalvega. H.K vabastamisel riske ei ole, ta on alkoholiprobleemist aru saanud. Prokurör ei nõustu H.K vabastamisega. Selline vabastamine ei oleks ühiskonnale mõistatav, kuna H.K on juba varem kord vabastatud, kuid ta kuritarvitas usaldust. Tema vabastamine peaks olema seotud äärmiselt positiivsete asjaoludega. Ei ole täidetud ka objektiivsed eeldused, kuna kaks samas kohas elavat isikut ei ole nõus järelevalveseadme paigutamisega. KOHTU SEISUKOHT H.K on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos (01.04.2005.a. kohtuotsusega

§ 200

lg.2 p.7).

§ 76

lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on H.K temale mõistetud karistusajast (kokku 4 aastat 6 kuud 29 päeva) kandnud ära vähemalt ½, seisuga 20.06.2009 3 aastat 10 kuud 24 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et H.K vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud. H.K karistati 01.04.2005 kuritegude eest, mille ta oli toime pannud aastatel 2003, 2004. Septembris 2007 vabastas kohus H.K ennetähtaegselt ja määras ta kriminaalhooldusele. Augustis 2008 taotles kriminaalhooldaja H.K karistuse täitmisele pööramist, kuna ta rikkus katseajal kolmel korral registreerimiskohustust; tööle asumise kohustuse täitmiseks võttis arvele tööbüroos, kuid ettekande koostamise ajaks ei töötanud ega olnud arvel tööturuametis. Narkoloogi juures vajalikul viisil ei käinud ja kohtuistungil ilmnes ka, et rikkus kohustust mitte suhelda karistatud isikutega. H.K toimikust nähtub, et kohus otsustas karistuse täitmisele pöörata 19.augustil 2008, kuid H.K karistust kandma ei läinud ja 05.oktoobril 2008 pani toime uue kuriteo- varguse katse Selveris. Seega on katseajal toime pandud ka uus kuritegu. Karistatuse õiendist nähtub, et H.K on katseajal karistatud kahel korral väärteokorras

§ 218

lg.1 alusel, kahel korral Ühistranspordiseaduse alusel ja ühel korral Alkoholiseaduse § 70 alusel (s.t. tarvitas alkoholi). Selline olukord näitab, et katseajale määratud H.K rikkus nii kontrollnõudeid kui ka temale pandud lisakohustusi ja lisaks sellele pani toime ka uue kuriteo. Sellest järeldub, et vabastamise ajaks ära kantud karistus 3 aastat 1 kuu 10 päeva on olnud tulemuseta ega ole mõjutanud isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

§ 76

lg.3 nõuab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada isikut, tema käitumist, s.t. tema mõjutamise võimalusi ehk karistuse mõistmise eesmärke

§ 56järgi.

Need eesmärgid ei ole H.K puhul täitunud ja isiku vabastamine ei ole põhjendatud. Lisaks sellele puudub ka elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimus- samas majas elavad ema ja kasuisa ei ole andnud seadme paigaldamiseks nõusolekut. Seda on ka põhjendatud: nad arvavad, et Martin ei ole võimeline täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus leiab, et selline põhjendus on kaalukas- on nad ju näinud kõige lähemalt Martin H.K käitumist eelmisel katseajal. Käesoleva ajal ei ole H.K ennetähtaegseks vabastamiseks muid toetavaid argumente kui fakt, et tal on olemas elukoht tema kaasomanduses olevas elamus. See on ebapiisav ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 3