p 1, 4 järgi ja O.G süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2
Penderile mõistetud karistus 2 aastase katseajaga tingimisi kohaldamata.
Penderit katseajal järgima
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX XX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Penderit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks loeti 02.10.2008. Sama otsusega tunnistati O.G süüdi
O.G tunnistati süüdi ka
p 1, 4 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati raskeimat üksikkaristust ja mõisteti O.G-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest
lg 2 alusel kuulub koheselt kandmisele 3 kuud vangistust.
alusel vabastati O.G 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse kandmisest ning karistati O.G tingimisi 3 aastase katseajaga koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks loeti 02.10.2008.
alusel kohustati O.G katseajal järgima
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX XX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati O.G katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis. Maakohus arutas O.G süüdistust
p 1, 4 järgi, et tema 17.12.2005 kella 00.20 paiku Rakvere vallas Tõrremäel asuvas Statoili tanklas, rikkus isikute grupis ja vägivalda kasutades avalikku korda sellega, et tungis kallale R.T, lõi teda käega näo piirkonda, seejärel koos kahe eeluurimisel tuvastamata isikuga lõi R.T korduvalt jalgadega ning siis rüseles viimasele appi tulnud I.T ja J.E, mille tagajärjel I.T kukkus maha ning seejärel lõi I.T korduvalt käte ja jalgadega. Veidi hiljem viskas O.G sõiduauto Nissan Almera juhi kõrvalistmel istudes I.T le näkku purgijooki, väljus autost kurikataolise esemega, millega lõi I.T le ühel korral kukla piirkonda ning seejärel J.E ühel korral otsmikupiirkonda ning ühel korral rindkere piirkonda, mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist. - T. Penderi ja O.G süüdistust
p 1, 4 järgi (kohtulikes vaidlustes prokurör taotles selle ümber kvalifitseerida süüdistusena
järgi) selles, et nemad 01.05.2006 ajavahemikul kella 01.00 kuni 02.00 Sõmerul Aluvere kooli juurde viiva tee ristmikul tungisid kallale O.R le, lüües teda korduvalt käte ja jalgadega pähe ja keha piirkonda, misjärel O.G tiris O.R kättpidi välja sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr. XXX, juhikohalt ning lõi korduvalt jalgade ja rusikatega teda keha piirkonda, tekitades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja kahjustades tema tervist. 3 - Samas süüdistuses episoodis, milles ajavahemikul 02.00 kuni 02.30 Sõmerul XXX XX hoovis tungisid T. Pender ja O.G kallale O.R , lõid teda korduvalt käte ja jalgadega üle terve keha, seejärel tungis O.G kallale kaklust lahutama tulnud A.R , lüües teda korduvalt kurikataolise esemega üle terve keha ja vastu vasaku käe peopesa. Peksmisega põhjustati kannatanutele füüsilist valu ja kahjustati nende tervist. T. Pender ega O.G neile esitatud süüdistustes ennast maakohtus süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on O.G süü
p-de 1 ja 4 järgi tõendatud: - Kannatanu R.T ütlustega, et oli koos I.T ja J.E Tõrremäe tanklas. Tanklast väljudes nägi ta ukse juurde pargitud Nissan Primerat, milles istunud O.G hakkas teda norima prillide pärast. Seejärel tuli O.G autost välja ja lõi teda rusikaga näkku. Kannatanule tulid appi I.T ja J.E . Kannatanu nägi, kui löödi I.T selja tagant kurikaga pähe. Üks kurikas oli H. O.G käes, teine oli ühe lühema noorema mehe käes. - Kannatanu I.T ütlustega, et 17.12.2005 läksid nad Ambla seltskonnaga Statoili tanklasse. Tema istus autosse hamburgerit sööma, kui kuulis E.B karjumist, et R.T pekstakse. Ta jooksis autost välja. Vend oli juba verine, tema ümber oli kolm meest. Kui E.B ütles, et politsei on kutsutud, tahtsid teised ära sõita, istusid autosse, kuid tema läks auto juurde, avas selle ukse ja keeras rooli nii palju kõrvale kui sai. O.G istus autos juhi kõrvalistmel. Sel ajal, kui ta hoidis roolist kinni, löödi teda käte pihta. Tagaistujatest üks võttis kurikataolise asja ja sellega taheti talle vastu käsi lüüa, aga ta vahetas kogu aeg oma kätt roolil. O.Guli autost välja ja tal oli kurikas käes. Ta sai löögi vastu kukalt ja kaotas teadvuse. - Kannatanu J.E ütlustega, et detsembris 2005 oli ta Statoili tanklas. Ta nägi, et R.T ümber oli 3-4 inimest, toimus kähmlus. Tema ja I.T läksid R.T appi. I.T le löödi selja tagant kurikaga vastu kaela ja vastu pead ning ta sai ise ka löögi. - Tunnistaja E.B ütlustega, et tanklas hamburgerit süües nägi ta, kuidas kaks noormeest ründasid R.T . Ta nägi, et R.T oli ülakeha paljaks tiritud, ta oli pikali maas ning teda peksti nii käte kui jalgadega. Peksjate hulgas oli pikem noormees, selleks osutus O.G, kes võttis auto pagasnikust kurika ja hakkas sellega peksma. O.G lõi I.T selja tagant kuklasse. I.T kukkus maha. - Tunnistaja K.K ütlustega, et läks koos teistega Statoili tanklasse süüa ostma. E.B hüüdis, et R kakeldakse. Ta tundis ära R.T ja O.G. Auto pagasnikust võeti kurikad, üks oli kindlasti O.G käes, teine oli mehe käes, kes oli lühem ja jässakas. O.G lõi I.T selja tagant vastu pead. - Tunnistaja S.B ütlustega, et ostis tanklas süüa. Ta nägi, et kolm meest peksid R.T jalgadega. Autost võeti välja kurikad ja O.G lõi kurikaga selja tagant I.T vastu pead. I.T kukkus. Ta ei saanud kogu juhtumit näha, sest vestles samal ajal T. Penderiga. - Tunnistaja K.P ütlustega, et oli samuti 2005 enne jõule Statoili tanklas ja nägi, et R.T ja H. O.G sõimlesid. Kui ta välja jõudis, siis toimus R.T ja O.G vahel kähmlus. Autost võeti välja kurikad, üks oli O.G käes, teine oli teise mehe käes. Nägi, kui I.T le löödi vastu pead, kuid ei näinud, kes lõi. Nägi kui O.G lõi J.E d kurikaga kehasse. - AS Rakvere Haigla patsiendikaardi nr XXX koopiaga, millelt nähtub, et J.E l diagnoositi pea- ja rindkere põrutus. - Haigusloo nr XXX väljavõttega, et I. Tokarukil diagnoositi ajukommotsioon ning õla- ja õlavarre kontusioon. - Patsiendikaardi nr XXX koopiaga, et R.T diagnoositi peapõrutus ja vasaku õlaliigese põrutus. 4 Kannatanute ja tunnistajate ütlusi kinnitab Statoili tankla turvakaamera lindistus, millest on näha, et kõigepealt on maas R.T , kes sealt mingi hetk püsti tõuseb ja palja ülakehaga taarudes eemale kõnnib. Samuti on näha kurikaga ringi jooksmas ja vehkimas O.G. Äratundmiseks esitamise protokollidega on tõendatud, et R.T tundis ära O.G kui isiku, kes hakkas temaga teise seltskonna autost norima ja ründas teda. See mees jooksis hiljem tanklas kurikaga ringi. Samuti tundis ta ära A.R kui isiku, kellel oli teine kurikas käes. Avaliku korra raske rikkumise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu O.G tegevuses on tõendatud, sest ta ise kinnitas, et oli 17.12.2005 Statoili Tõrremäe tanklas, kus tal tekkis sõnaline konflikt R.T iga. Puhkes kähmlus, millest ühelt poolt võtsid osa tema sõbrad E.G ja A.Kning teiselt poolt Ambla mehed. O.G süüd tõendavad ka kannatanu R.T ütlused, kes kinnitab, et just O.G noris tanklas algul sõnadega tüli ning autost väljudes lõi kohe R.T pikali ja seejärel tulid O.G-le appi teda peksma A.K ja E.G . Seda, et kurikad võeti välja Sõmeru meeste autost, kinnitasid kannatanu I.T ja tunnistajad E.B , K.P ja S.B. Kannatanud I.T ja J.E kinnitasid, et just O.G oli käes kurikas ja sellega tema poolt I.T löömist kinnitasid ka tunnistajad E.B ja K.K . J.E löömist kurikaga O.G poolt kinnitasid peale kannatanu tunnistajad K.K ja K.P . O.G rikkus oma tegevusega Statoili Tõrremäe tanklas - avalikus kohas - kõrvaliste isikute õigusrahu
mõttes ja tema poolt algatatud tüli R.T iga kasvas üle avalikus kohas avaliku korra raskeks rikkumiseks - grupiliseks kannatanute peksmiseks. T. Penderi ja O.G süü
järgi on tõendatud: - Kannatanu O.R ütlustega, et 01.05.2006 sõitis ta koos K.H ja A.K oma autoga Rakverest kodu poole, kui nägi Aluvere tee peal kahtlaselt pargitud autot. Ta mõtles sellest autost politseile teatada. K.H tuli autost välja, vaatas korra ümber auto, nemad A.K olid veel autos, kui võsa tagant tuli välja T. Pender, kes võttis K.H kratist kinni. Ta sõitis Aluvere kooli poole, kuid K.H helistas talle ja kutsus teda tagasi. Ta sõitis tagasi ning T. Pender tuli tema auto juurde, käsi oli rusikas, lubas lüüa klaasi katki, kui ta ust lahti ei tee. T. Pender karjus talle, et mis te siin varastate. Ta tahtis öelda, et pole midagi varastanud, kuid T. Pender hakkas teda lööma. Seejärel tuli sinna O.G ja hakkas teda jalgadega peksma. Ta tahtis minema sõita, kuid O.G hoidis uksest kõvasti kinni ja tõmbas selle tagurpidi. Siis sõitis ta koju, kuhu mingil ajal tuli auto, millest väljus T. Pender, kes küsis, miks nad varastasid asju. Ta seletas, et polnud midagi varastanud, kuid T. Pender teda ei kuulanud, lõi teda rusikaga näkku. T. Pender võttis kasvuhoone ehituse juurest kaika ja hakkas teda taga ajama. Ta jooksis ukse juurde. Isa, A.R , oli üles ärganud ja tuli välja. Sel ajal kui ta T. Penderiga jageles, tuli ka O.G sinna, lõi teda ühe korra rusikaga näkku, millest ta kaotas mõneks hetkeks teadvuse. Kui ta üles tõusis, nägi, et O.G oli juba isa kallal, lõi tal kaikaga käe puruks ja ka vastu pead. Isa ei saanud vastu hakata, sest komistas ja kukkus ning O.G lõi teda kaikaga. Seejärel tuli politsei. Peale nende lahkumist tulid O.G ja T. Pender tagasi, küsisid, kus nende telefon on. Ema ütles, et andis telefoni juba politseile ära. Seejärel O.G ja T. Pender lahkusid. - Kannatanu A.R ütlustega, et 01.05.2006 öösel äratas abikaasa teda, et keegi karjub õues ja ajab poega taga. Ta nägi, et T. Pender jookseb kaikaga ringi. Seejärel tuli ka teine süüdistatav maja juurde, mõlemad peksid tema poega. Ta hakkas neid lahutama, aga poeg oli juba läbi pekstud. Poeg jäi T. Penderiga kaklema ja tema O.G-ga. O.G oli kaigas käes. Ta kaitses end löökide eest ja käsi läks katki, jalg sai ka viga. Ta taganes, komistas ja kukkus ning O.G peksis teda rusikate ja kaikaga. Naine kutsus politsei. Seepeale läksid O.G ja T. Pender minema. - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr XXX väljavõttega, millest nähtub, et O.R diagnoositi peaaju vapustus ja ninaluu murd. 5 - AS Rakvere Haigla patsiendikaardi nr XXX koopiaga, millest nähtub, et A.R diagnoositi vasakpoolse peopesa haav ja vasakpoolse reie põrutus. Kannatanu O.R ütlustega on tõendatud, et Aluvere ristmikul toimunu käigus lõi teda algul T. Pender käte ja jalgadega ja hiljem kohale jõudnud O.G tõmbas ta autost välja ja peksis samuti käte ja jalgadega kehasse kuni tal õnnestus autosse minna ja koju sõita. Tunnistajad M.R , J.R ja K.K jõudsid Aluvere ristmikule mõni aeg peale O.G ja seetõttu ei saanudki nemad näha vägivalla rakendamist O.R suhtes. Kannatanute O.R ja A.R peksmine Sõmerul XXX hoovil T. Penderi ja O.G poolt on samuti tõendatud kannatanute O.R ja A.R ütlustega, et algul lõi T. Pender O.R ja seejärel lõid T. Pender ja O.G mõlemad O.R ning kui A.R tormas appi oma pojale, siis lõi O.G teda kaikaga vastu vasaku käe peopesa ja kehapiirkonda. T. Pender ja O.G mõlemad kinnitasid kohtus, et O.R elukohas tekkis neil rüselus O ja ta isaga. Mõlemas episoodis on põhjuslik seos olemas T. Penderi ja O.G tegevuse ja saabunud tagajärje vahel – O.R ja A.R kehavigastuste tekitamise ja neile füüsilise valu põhjustamises, sest seda kinnitasid peale kannatanute ütluste ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr XXX väljavõte O.R diagnoositud peaaju vapustuse ja ninaluu murru kohta ja AS Rakvere Haigla patsiendikaardi nr XXX koopia A.R diagnoositud vasakpoolse peopesa haava ja vasakpoolse reie põrutuse kohta. Seega on T. Penderi ja O.G süü
Kuna ei leidnud tõendamist, et kolmandaid isikuid oleksid kaasatud konflikti lahendamisse T. Penderi ja O.G poolt O.R peksmisel Sõmerul Aluvere kooli juurde viiva tee ristmikul, sest teised isikud jõudsid sinna peale peksmist, ning hiljem O.R ja A.R peksmisel Sõmerul XXX hoovis, sest teisi isikuid seal juures ei olnud, tuleb nendes kahes episoodis O.G ja T. Penderi tegevus ümber kvalifitseerida
Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. O.G ja T. Penderi käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu T. Penderi kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse T. Penderi süüditunnistamise osas ning teha selles osas õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt on kohtuotsus ebaõige ja põhjendamatu kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu ning kriminaalmenetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Kannatanute ütlused ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldustele. Kannatanu O.R rääkis eeluurimisel, et kohtualustel oli raudkang kaasas, kohtuistungil meenus, et tegemist oli kaigastega, mis pärinesid kasvuhoone lammutamisest. Seda, miks kannatanu eeluurimisel raudkangist rääkis, ta põhjendada ei osanud. Samuti on ta võimendanud peksmist, andes eeluurimisel ütlusi, et teda peksid koos O.G ja T. Pender, kohtuistungil ta seda enam ei väitnud. Kannatanu on andnud ütlusi, et suurendada kohtualuste süüd ja võimendada nende tegevust, mistõttu ei saa kannatanu ütlusi usaldusväärseteks pidada. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib lahendis 3-1-1-3-07, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. O.R ütlused on kohtueelses menetluses antud ütlustest erinevad ja ta ei põhjendanud arusaadavalt ütluste erinevust, mistõttu tuleb tema ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. 6 Kannatanu A.R on andnud ütlusi, et ta magas, abikaasa äratas. O.Gõi teda kaikaga, T. Pender kakles pojaga, T. Pender teda ei puudutanud. O.G peksis teda nii rusikaga kui jalgadega. Tema raudkangi ei näinud, keegi kaigastega ei peksnud. Tunnistaja M.R oli 01.05.2006 Aluvere kooli juures auto roolis, tema autos olid J.R , J.P . Ta nägi T. Penderit, kes rääkis, et mingid vargad on auto juures. Mingit peksmist ta ei näinud. Tunnistaja J.R oli 01.05.2006 Aluvere kooli juures koos venna M.R i ja J.P ga. T. Pender rääkis talle, et on vargad kinni pidanud, tuli veel üks auto O.G-ga. Tunnistaja A.K peksmist ei mäleta. Mida O.R ja K.H auto juures tegid, ei mäleta. Tema ütlused avaldati kohtuistungil, väitis, et ei usu, et need on tema ütlused, kuna praeguseks ajaks ei mäleta midagi. Tunnistaja K.H mäletab, et 01.05.2006 oli Oleg roolis, tahtis metsapeatust, nägi seisvat autot, T. Pender tuli ligi, võttis kratist kinni, küsis, kas varastate siin. Mäletab, et palju rahvast tuli auto juurde, keegi teda ei löönud, ei kinnita, et O.R oleks keegi löönud. Nimetatud tõenditest ei nähtu, et 01.05.2006 kella 01-02 vahel T. Pender oleks O.R löönud korduvalt käte ja jalgadega pähe ja kehapiirkonda, ning kella 02-02.30 vahel oleks ta koos O.G-ga korduvalt löönud O.R käte ja jalgadega keha- ja pea piirkonda. Kuna kannatanute ütlused on vastuolus tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega, siis ei ole usaldusväärselt tõendatud, et T. Pender oleks süüteo toime pannud. Kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks KrMS § 7 lg 3 alusel, mis sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohus ei saa oma siseveendumust kujundada vaid kannatanute ütluste pinnalt, kes on võimendanud süüdistatavate tegevust, mitte andnud usaldusväärseid ühesuguseid ütlusi sündmuse kohta. Nimetatud põhjusel ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mistõttu on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Seega on süüdistus tõendamata ning kohtuotsus tuleb tühistada KrMS §-s 339 lg 1 p 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. O.G kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse O.G süüditunnistamise osas ning teha selles osas õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt on kohus valdavas osas rajanud O.G süüdimõistmise kannatanute ütlustele. Samas esinevad kannatanute ütlustes olulised vastuolud. KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Tõendamist ei leidnud, et O.G oleks 01.05.2006 ajavahemikul 01.00 kuni 02.00 Sõmerul Aluvere kooli juurde viiva tee ristmikul koos T. Penderiga tunginud kallale O.R . Ainsaks tõendiks nimetatud asjaolu kohta on kannatanu O.R ütlused. Samas ei näinud väidetavat löömist pealt mitte ükski teine antud kohas viibinud isik, sh ka tunnistajad K.H ja A.K , kes viibisid samas autos koos kannatanu O.R . Sellest tulenevalt ei ole nimetatud episoodis O.G süü tõendatud. Tunnistaja M.R on andnud kohtus ütlusi, et O.G tuli sündmuspaigale hiljem peale T. Penderit ja ta ei näinud, et O.G oleks kellegagi mingit konflikti. Kannatanute O.R ja A.R väidetava peksmise episoodis Sõmerul XXX hoovil, on O.G süü tõendamata. Tõendamist ei leidnud, et O.G läks nimetatud hoovi eesmärgiga panna toime vägivallategusid väidetavate kannatanute suhtes. KrMS § 7 lg 3 mõttes tekitab kõrvaldamatut kahtlust asjaolu, et väidetav rüselus toimus kannatanute kodus. O.G kuulis väidetavast vargusest autost O.R poolt vahetult T. Penderilt, kes oli temast varem Aluvere kooli tee juures. Sellest tulenevalt esines tema tegevuses õigusvastasust välistav asjaolu.
lg 1 järgi ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. O.G uskus, et T. Pender teostab omaabi AÕS § 41 lg 1 mõttes ja läks koos temaga R hoovi varastatud asju otsima. Samuti on O.G andnud ütlusi, et tema sekkus rüselusse alles peale seda kui O.R ründas 7 T. Penderit. KrMS § 7 lg 3 mõttes tekitab kõrvaldamatut kahtlust ka asjaolu, et peale vahejuhtumit R hoovis tulid nad koos T. Penderiga hiljem hoovi tagasi oma telefoni otsima. Eluliselt ei ole usutav, et väidetavad süüteod toimepannud isikud pöörduksid koheselt kuriteopaigale tagasi, kuivõrd sel juhul esineks oht, et kannatanud on teavitanud asjast õiguskaitseorganeid ning nad võidakse seal tabada. Samuti ei saa O.G süüdi tunnistada 17.12.2005 tanklas toimunud episoodis. Kohus on nimetatud süüdistuses rajanud süüdimõistva otsuse kannatanute ning nendega koos viibinud sõpruskonna ütlustele. Tunnistajate ning kannatanute ütlustes esineb arvukalt vastuolusid nii sündmuste ajalise kulgemise, nende vahetu nägemise, kui ka R.T rünnanud isikute arvu kohta. Tunnistajate ja kannatanute ütlustega ei ole usaldusväärselt tõendatud, et O.G lõi esimesena R.T . Sellest tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus, et rüselus võis osapoolte vahel alata ka kannatanu algatusel ning O.G üksnes kaitses ennast. Põhjendamatu on O.G suhtes vangistuse osaline täitmisele pööramine, kuivõrd tegemist ei ole isikuga, kes oleks varem kuritegusid toime pannud. Samuti tuleb hinnata kuriteo olemust. Kohus ei ole otsuses motiveerinud, milleks on vaja O.G puhul muuta seni valitud tõkendit allkiri elukohast mittelahkumise kohta ning ta koheselt kohtusaalist vahistada, andmata süüdistatavale aega oma elu korraldamiseks enne võimalikku vahistamist. KrMS § 412 lg 1 sätestab, et süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Käesoleval juhul on otsus sisuliselt pööratud täitmisele kohe, ilma et otsus oleks jõustunud. Seega on maakohus sisuliselt rikkunud ka eelnimetatud menetlusnormi. Sellise kohtupraktika kohaldamine on olemasoleva menetlusnormistiku juures lubamatu. Sisuliselt on sellega ära võetud ka O.G kaitseõigus juhul, kui kõrgema astme kohus peaks leidma, et maakohus on rikkunud KrMS § 338 p 4 ning šokivangistuse kohaldamine ei vasta süüdimõistetu isikule ja kuriteo raskusele ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, nagu seda kaitsjad apellatsioonides välja tõid, väites, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused ütlustes esinenud vastuolude kohta ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, rikkudes sellega KrMS § 339 lg 1 p 7 ja 8 sätteid. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides toodud väidetega, et maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja et otsus on puudulikult motiveeritud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab KrMS § 312 p 1 ja 2 nõuetele. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate väitega, et maakohus viis kohtuliku uurimise läbi ühekülgselt ja puudulikult. See väide ei vasta faktilistele asjaoludele, sest kohtuistungite protokollidest nähtub, et maakohus rahuldas kaitsja taotluse omapoolsete tunnistajate ülekuulamiseks (II kd lk 27 ja 33). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et kaitsjad pole rahul maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda tõendite ühekülgset hindamist ja vaidlustatud kohtuotsusest seda ka ei tulene. Kaitsjate apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ning sellest tulenevalt T. Penderi ja O.G õigeksmõistmist. Erilist tähelepanu palutakse pöörata sellele, et maakohus on asunud otsust 8 tehes selgelt kannatanuid toetavale positsioonile, arvestamata kannatanute ütlustes esinenud vastuolusid ning süüdistatavate ütlusi, et nemad pole selliseid tegusid toime pannud, nagu kannatanud väidavad. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele. Seejuures on ka põhjendatud, kelle ütlusi loeti usaldusväärseks ja kelle omi mitte (II kd lk 165-166 ja 169-170). Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistva otsusega on ühtlasi antud ka hinnang kaitsja taotlusele O.G õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (II kd lk 149). T. Penderi kaitsja on kohtulikes vaidlustes leidnud (II kd lk 138-141 ja 148), et T. Penderi tegevus tuleks kvalifitseerida
§-de 121 või 257 järgi. Õigeksmõistmise taotlust korratakse ka O.G kaitsja apellatsioonis ning T. Penderi kaitsja on nüüdseks samuti asunud seisukohale, et T. Pender tuleb õigeks mõista. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad T. Penderile esitatud süüdistust
ning O.G-le
§-de 121 ja 263 p 1, 4 järgi. Nendeks tõenditeks on süüdistuses
p 1, 4 järgi lisaks kannatanute R.T i, I.T ja J.E ütlustele ka tunnistajate E.B i, K.P i, S.Bi, K.K , L.V ja S.H ütlused, samuti maakohtu otsuses viidatud (II kd lk 164-165) dokumentaalsed tõendid. Maakohus on põhjendanud (II kd lk 166), miks ta ei loe usaldusväärseteks tunnistajate H.J , M.L , E.G i ja A.K ütlusi ning miks ta peab O.G ütlusi selles episoodis osaliselt ennastõigustavateks ja antuks soovist vabaneda vastutusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt eelpool toodud tõenditele antud hinnanguga, sest see vastab KrMS §-de 15 lg 1 ja 312 p 1, 2 nõuetele. Süüdistuses
järgi on tõenditeks kannatanute O.R ja A.R ütlused ning maakohtu otsuses viidatud (II kd lk 169) dokumentaalsed tõendid. Samuti on näidatud, kuidas tunnistajate K.H ja A.K i ütlused kinnitavad kannatanu O.R ütlusi selles, et neil ei olnud kavatsust R.R autost midagi varastada. Maakohus on põhjendanud (II kd lk 169), miks ta ei loe usaldusväärseks tunnistajate M.R , J.R ja K.K ütlusi ning miks ta peab T. Penderi ja O.G ütlusi selles episoodis paljasõnaliseks ja antuks soovist vabaneda vastutusest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eeltoodud järeldused vastavad tõendite nende kogumis hindamise tulemustele. Maakohus on järginud KrMS § 61 lg 1 ja 2 nõudeid, mis sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 punktist 8 tulenevalt see tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Eeltoodud nõuetest lähtudes ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate väitega, et maakohtu otsuses on ebaõigesti aluseks võetud kannatanute O.R ja A.R ütlused, sest neid ei kinnitavat süüdistatavad ega tunnistajad. Kaitsjad viitavad tunnistajate M.R , J.R , A.K i ja K.H ütlustele, kes mingit peksmist ei näinud. Maakohus on märkinud (II kd lk 169), et suhtub kriitiliselt tunnistajate M.R , J.R ja K.K ütlustesse, kes jõudsid Aluvere ristmikule mõni aeg peale O.G ja seetõttu ei saanudki näha vägivalla rakendamist O.R suhtes või ei pannud seda tähele, kuna vestlesid omavahel. O.G kaitsja ei nõustu maakohtu eeltoodud seisukohaga, sest M.R ütluste kohaselt O.G tuli sündmuskohale hiljem peale T. Penderit ning tunnistaja ei näinud, et O.G oleks 9 kellegagi mingit konflikti olnud. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja J.R ütluste kohaselt (II kd lk 103) nad ei jälginud kogu aeg toimuvat ja ta ei oska öelda, kas O.G vahepeal nende juurest ära käis. Tunnistaja K.K ütlustest nähtub (II kd lk 146), et kui tema sündmuskohale jõudis, siis O.G oli juba seal. Ringkonnakohus leiab J.R ja K.K eeltoodud ütluste alusel, et õige on maakohtu eelpool viidatud seisukoht, mille kohaselt see, et nimetatud tunnistajad ei näinud süüdistatavate poolt O.R suhtes vägivalla tarvitamist, ei anna alust lugeda O.R ütlusi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja K.H ütluste kohaselt (II kd lk 97-100) T. Pender süüdistas teda ja O.R tee ääres seisnud autost asjade varguses, kuigi nad sealt midagi ei varastanud. T. Pender ei uskunud teda ja tunnistaja kutsus sündmuskohalt vahepeal lahkunud O.R tagasi, mida viimane ka tegi. Mingil ajal tuli sündmuskohale suurem seltskond autodega ning T. Pender „jooksis seal ja ajas oma varastamise värki, kuid midagi füüsilist ei olnud“ (II kd lk 99). Ringkonnakohus leiab, et K.H ütlused, mille kohaselt tema ei näinud O.R peksmist, ei lükka ümber O.R ütlusi, et T. Pender ja O.G peksid teda Aluvere teeristis. O.R ütluste kohaselt (II kd lk 57-59) nad märkasid tee äärde pargitud autot ja pidasid oma auto kinni, et asja uurida. K.H läks seda autot vaatama ja siis tuli T. Pender ning hakkas K.H jagelema. Kuna T. Pender on varem kannatanule kallale tulnud, siis toimuvat nähes hakkas kannatanu T. Penderit kartma ja sõitis minema, jättes K.H maha. Kuna K.H talle helistas ja tagasi kutsus, siis sõitis ta tagasi. T. Pender süüdistas teda tee ääres seisnud autost asjade varguses, kuigi ta polnud sealt midagi varastanud. Kannatanu istus autos ning T. Pender hakkas teda läbi lahtise autoukse käte ja jalgadega peksma. Seejärel peksis teda jalgadega vahepeal sündmuskohale tulnud O.G. Kannatanul õnnestus auto käima panna ja ära sõita, kuigi O.G hoidis autouksest kinni ja tõmbas selle tagurpidi. Ringkonnakohus leiab, et kuna kannatanu istus autos kui teda peksti ja tegemist oli öise ajaga, siis K.H võis tõepoolest mitte näha kannatanu peksmist T. Penderi ja O.G poolt. T. Penderi kaitsja leiab, et O.R on andnud vastuolulisi ütlusi võrreldes eeluurimisel antud ütlustega ja seetõttu tuleb tema ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Kohtuistungi protokollist nähtub (II kd lk 64), et ainult ühel korral on avaldatud kannatanu eeluurimisel antud ütlusi ja seda O.G kaitsja taotlusel täpsustamaks episoodi kannatanute õues, et kas kaikad olid kasvuhoone juures või aia ääres. O.G kaitsja leiab, et O.G tegevuses esines õigusvastasust välistav asjaolu
Pender teostab omaabi AÕS § 41 lg 1 mõttes ja läks koos temaga kannatanute hoovi varastatud asju otsima. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega.
lg 1 kohaselt tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. AÕS § 41 lg 1 kohaselt valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. AÕS § 41 lg 2 kohaselt kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. T. Penderi ütluste kohaselt (II kd lk 36-47) oli sõbra autos ka talle kuuluvaid asju (relakas ja peenemat pudi) ning kuna neid nüüd enam ei olnud, siis tahtis ta neid O.R kui oletatavalt vargalt tagasi. O.G sattus seetõttu sündmuskohale, et T. Pender helistas talle (pätid on auto kallal). Seejärel läksid nad kannatanute elukohta, et varastatud asju kätte saada. Politseisse ei helistanud ta seoses oletatava vargusega seetõttu, et politsei ei saa kedagi kätte ja varastatud asjad jäävad tagasi saamata. T. Pender leiab, et ta tegutses õiguspäraselt, öeldes: „Ma pole siiani oma asju saanud. Nüüd ongi nii, et kui lähed ise vargaid taga ajama, jääd ise süüdi“ (II kd lk 41-42). Samas on ta prokurörile vastanud, et ta pidas O.R ja K.H varasteks seetõttu, et nad olid ta sõbra auto juures, kuid tõsikindlaid tõendeid tal pole, et just need isikud varastasid (II kd lk 41). K.H ja O.R ütlesid T. Penderile, et nemad ei varastanud autost asju ning süüdistatavad ei saanud nende käest ka mingeid varastatud asju kätte. Eeltoodu näitab, et nad peksid algul Aluvere teeristis O.R ja hiljem kannatanute õues lisaks O.R ka A.R ainult oletuse alusel, et O.R varastas autost asju. Kuna O.R ei olnud varguselt tabatud ja 10 tema käest ei saadud ka kätte varastatud asju, siis ei ole alust rääkida omaabist AÕS § 41 mõttes ega õigusvastasust välistavast asjaolust
O.G kaitsja leiab, et kannatanute õues oli tegemist üksnes vastastikuse rüselusega kannatanute ja süüdistatavate vahel ning pole tõendatud, et O.G oleks kannatanute suhtes vägivallategusid toime pannud. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Maakohus on üksikasjalikult välja toonud (II kd lk 167-169) nii kannatanute O.R ja A.R ütlused, millest nähtub süüdistatavate konkreetne vägivald kannatanute suhtes kui ka arstlikud tõendid, mis kinnitavad kannatanutele tekitatud kehavigastusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Kuna süüdistatavate poolt kannatanute peksmine tekitas kannatanutele füüsilist valu ja kahjustas nende tervist, siis on T. Penderi ja O.G tegevus õigesti kvalifitseeritud
O.G kaitsja on vaidlustanud ka O.G süü tõendatuse süüdistuses
Kaitsja leiab, et maakohus on nimetatud süüdistuses rajanud süüdimõistva otsuse kannatanute ning nendega koos viibinud sõpruskonna ütlustele ja leidnud, et need on usaldusväärsed. Kaitsja arvates esineb nimetatud kannatanute ja tunnistajate ütlustes arvukalt vastuolusid nii sündmuste ajalise kulgemise, nende vahetu nägemise kui ka R.T rünnanud isikute arvu kohta. Kaitsja leiab, et pole usaldusväärseid tõendeid selles, et O.G lõi esimesena R.T . Sellest tulenevalt võis rüselus alata ka R.T algatusel ning O.G üksnes kaitses ennast. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väidetega. Maakohus on põhjendanud (II kd lk 165-166), milliste tõendite alusel O.G süüdistus
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest need tulenevad kannatanute R.T i, I.T ja J.E ütlustest (II kd lk 50-57) ning tunnistajate E.B i, K.K , L.V , S.Bi, K.P i ja S.H ütlustest (II kd lk 71-86), samuti arstlikest tõenditest kannatanutele tekitatud kehavigastuste kohta, äratundmiseks esitamise protokollidest ja Statoili tankla turvakaamera lindistusest (II kd lk 164-165). Ringkonnakohus ei leidnud kannatanute ja tunnistajate eelpool viidatud ütlustega tutvudes neis selliseid vastuolusid, mis seaks kahtluse alla sündmuse ajalise kulgemise ja selles osalenud isikute tegevuse, nagu seda kaitsja väidab. Kannatanu R.T on kinnitanud (II kd lk 55), et O.G väljus autost ja lõi teda nii tugevasti, et ta löögi tagajärjel kukkus ning ninast hakkas verd jooksma. Kui ta maas lamas, siis juba mitu isikut peksid teda. I.T ja J.E tulid kannatanule appi ning siis hakati ka neid peksma, kusjuures üheks peksjaks oli O.G. Eeltoodust nähtub, et O.Gõi esimesena R.T , mitte vastupidi, nagu kaitsja väidab. O.G ei tegelenud enese kaitsmisega, vaid peksis mahakukkunud R.T ning seejärel I.T ja J.E d. O.G kaitsja ei ole apellatsioonis eraldi vaidlustanud tsiviilhagi väljamõistmist, kuid seda tegi ringkonnakohtu istungil O.G ise. Ta ei ole nõus, et peab hüvitama 6400 krooni R.T kasuks tsiviilhagi katteks, sest mingeid kahju suurust kinnitavaid dokumente pole esitatud. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilhagi on õigesti välja mõistetud. Maakohus on põhjendanud (II kd lk 170), et see on purunenud prillide, mobiiltelefoni №kia 8910i ja kapuutsiga pusa eest. Nimetatud tsiviilhagi sisu oli juba süüdistusaktis (II kd lk 7) välja toodud ning R.T jäi selle juurde ka maakohtus (II kd lk 56). Maakohtus selle tsiviilhagi pinnalt küsimusi ei esitatud ja seda ei vaidlustatud. O.G kaitsja on vaidlustanud O.G-le mõistetud karistuse, pidades seda liiga rangeks. Samuti ei olda nõus sellega, et O.G kohtuotsuse kuulutamisel vahi alla võeti, sest sellega pöörati kohtuotsus koheselt täitmisele ilma selle jõustumist ära ootamata. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väidetega. Maakohus on põhjendanud (II kd lk 170), miks O.G-le oli vajalik kohaldada nn šokivangistust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest tegemist oli isikuga, keda oli 12.09.2008 karistatud
Ringkonnakohus leiab, et nn šokivangistust kohaldades aitab selle eesmärgile igati kaasa kohtuotsuse kuulutamise järel kohtusaalist vahi alla võtmine, mida võib ka šokiks lugeda. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-21-05 11 punkt 5 kohaselt vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Vangistusega karistatud isiku suhtes tõkendi küsimuse lahendamise kohustus ja ka tema kohese vahistamise menetlusõiguslik võimalus tuleneb otseselt KrMS §-dest 306 lg 1 p 9 ja 313 lg 1 p 8. Seega ei pea ilmtingimata ära ootama kohtuotsuse jõustumist, nagu kaitsja seda leiab. Sellist seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-59-06). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on T. Pender kohustatud hüvitama kulud õigusabile 2895.70 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat K. Vedro poolt ning O.G 3121.10 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat A. Aasmaa poolt. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 12 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.