1-08-3257/9

(08260100353)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ago Kutsar, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi T.E süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. oktoobri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava T.E kaitsja Tanel Pürn Süüdistatav T.E Prokurör Anneli Hinto Kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-3257 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. veebruarist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. veebruaril
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. veebruarist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
9. oktoobri 2008 otsusega mõisteti T.E süüdi ja karistati KarS § 424 järgi 10-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistetud karistusest koheselt täitmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud 8 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.E 2 aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena T.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Maakohus arutas T.E-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles alkoholijoobes,
10. jaanuaril 2008 kella 22.00 paiku Jõgevamaal Jõgeva linnas Pae tn-l juhtis sõiduautot Mazda 6, registreerimismärgiga XXX, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
11. jaanuaril 2006 KarS § 424 alusel 3- kuulise vangistusega tingimuslikult katseajaga 1 aasta 6 kuud koos juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. T.E ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et tema ei juhtinud nimetatud autot. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on T.E-le esitatud süüdistus kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud. Kohus leidis, et süüdistatava ning tunnistajate E.P ja R.K ütlusi ei saa tõendina kasutada, kuna need on ebausaldusväärsed ja antud ilmse eesmärgiga T.E süüst vabastada. Nimetatud isikute ütlused on vastuolus muude tõenditega. Samuti ei ole eluliselt usutav situatsioon, kus kaks inimest, kes teavad üksteist vaid näo järgi, lepivad kokku, et üks neist sõidab teisele paari päeva pärast järgi võõrasse linna kuhugi parklasse hiljemalt kella kümneks õhtul. Nad ei vaheta telefoninumbreid ega tea üksteise nimesid. Ei süüdistatav ega ka tunnistaja E.P ei osanud mõistlikult selgitada, kuidas nad pidid kokku saama ja mille järgi pidi süüdistatav aru saama, et tunnistaja on kohale jõudnud, või tunnistaja aru saama, et ta on õiges kohas või kui kaua T.E ootama. Süüdistatav selgitas, et ta käis aeg-ajal vaatamas, ega E.P pole veel kohale jõudnud. Samas ei olnud ta kutsunud tunnistajat sinna, kus ta väidetavalt peatus, vaid eemal olevasse parklasse. Teise isiku osas, kes olevat T.E autot juhtinud, isegi kui uskuda, et juhuslik möödakäija nõustus juhtima süüdistatava palvel Jõgeva linnas autot, ei ole usutav, et süüdistatav jätab võhivõõra isiku ennast ootama enda liisitud autosse ning et see inimene ootabki ja veidi hiljem kaob korraks ära ja siis tuleb jälle tagasi ja viib süüdistatava autoga paar maja edasi asuvasse parklasse tagasi. Ka on eluliselt mitteusutav, et olles varem korduvalt karistatud sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, ei nimeta T.E järjekordse joobeseisundis juhtimise kahtluse tõusetumise korral koheselt
12. jaanuari 2008 öösel väidetavalt sõidukiroolis olnud isikut või seda, et nimetatud isik võiks viibida veel läheduses. Pärast Mazda 6 peatumist loetud sekundite jooksul sõiduki juhiukse juurde saabunud vanemkonstaabel Hanno Riisk ei näinud läheduses ega autos ühtegi teist isikut peale süüdistatava, kes istus lukustatud ustega autos juhi kohal. Pärast toimunut ei jõudnud süüdistatav veel kaitseversiooni välja mõelda ja väljendus üldiselt „Ei juhtinud liiklusvahendit alkoholijoobes“. Alles hiljem, endisest töökaaslasest tunnistaja E.P , kellel on ka väliselt teatav sarnasus süüdistatavaga, nõustumisel asus ta selgitama enda kaitseversiooni, mille oli tunnistajaga kooskõlastanud. Ühtegi mõistlikku põhjendust ei ole ka asjaolule, miks peaks kaasreisija sisenema autosse pidevalt juhi uksest ja siis auto sees ronima kõrvalistmele või veeretama ennast üle autos oleva juhi, või pärast seda, kui juht on autost lahkunud, ronima 2 juhi kohale ja jääma sinna lihtsalt istuma. Lisaks ei vastanud E.P ja R.K ütlused olustiku kirjeldamisel tegelikkusele. Tunnistajad rääkisid üksikutest suurtest majadest, mida nad kohapeal märkasid. Tegelikult kohas, mida tunnistajad ja süüdistatav kirjeldasid nende väidetava peatumiskohana ja T.E auto asukohana, on 2-5-kordsetest majadest koosnev elamurajoon, kus on oluliselt rohkem maju kui 2-
13. E.P kirjeldas oludele mittevastavalt ka tanklat, milles ta olevat koos süüdistatavaga käinud. T.E, nimetades erinevaid viibimiskohti ja isikuid, kes oleksid võinud kinnitada tema ütlusi, keeldus avaldamast nende isikute nimesid või elukohti. Riigikohus on märkinud, et kui isik asub aktiivsele kaitsele, peab ta võimaldama menetlejal ka kontrollida esitatud alibit. Antud juhul süüdistatav seda ei teinud. Küll aga pole põhjust kahelda tunnistajate Hanno Riiski, J.K ja M.S ütlustes. Kõik nimetatud tunnistajad olid veendunud, et nägid
14. jaanuaril 2008 süüdistuses märgitud sõidukit juhtimas just T.E ja peale süüdistatava nad autos ega autost lahkumas kedagi ei näinud. J.K ja M.S kinnitasid, et olid spetsiaalselt jälginud süüdistatava autot Mokteri tanklas, kuna neil oli kahlus, et alkoholijoobes T.E võib sellega sõitma minna. Kedagi teist autos ei olnud, T.E istus juhi kohale ja sõitis kohe ka minema. J.K teatas toimunust politseisse, saadud teate põhjal asus politsei tegutsema ning mõne aja pärast märkas nimetatud sõidukit liikumas ja selle peatumisel leidis T.E sõidukis juhi kohalt. Kui T.E oleks autos kohta vahetanud või autos oleks viibinud veel mõni isik, oleks tunnistajad seda kindlasti näinud. H. Riisk kinnitas, et peale seda, kui ta märkas Pae tänaval kõnealust autot sõitmas, oli tal süüdistatava juhitud autoga pidev silmside ja keegi sellest autost ei väljunud ei liikumise ajal ega ka peale parklas seisma jäämist. Kohapeal oli H. Riisk erilise tähelepanuga autot jälginud, kuna on juhtunud, et kinnipeetud autos vahetatakse kohti enne kui politseinik autoni jõuab. Antud juhul autos mingit liikumist ei toimunud, roolis oli T.E, ning tunnistaja oli veendunud, et tema oli ka autot eelnevalt juhtinud. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõsiseltvõetavaid asjaolusid, mis seaks eelkirjeldatud tunnistajate ütlused kahtluse alla. Tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas, haakuvad kirjalike tõenditega, on usaldusväärsed ning seega tuleb võtta aluseks otsuse tegemisel. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus eelkõige T.E süüd, samuti kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. T.E pani kuriteo toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et T.E tuvastati alkoholijoove 0,92 mg/l, s.o keskmine joove ülemise piiri lähedal, ja et taolises joobes liiklemine võib kujutada ohtu paljude isikute tervisele/elule ja varale. Kohus ei pidanud võimalikuks rahalise karistuse mõistmist. T.E on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo eest. Tema katseaeg möödus
15. a juuni lõpus ja vähem kui kuue kuu möödudes pani ta toime uue kuriteo. Teda on karistatud ka väärteokorras samalaadse rikkumise eest. Eeltoodu näitab, et T.E on liikluseeskirjade rikkuja, kes ignoreerib karistusi ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Eelneva põhjal ei ole T.E võimalik vangistuse kandmisest täies ulatuses tingimuslikult vabastada, vaid osa mõistetavast vangistusest tuleb koheselt täitmisele pöörata, et anda nn šokivangistusega süüdistatavale tõsine hoiatus. Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii sõiduki juhile kui ka ümbruskonnale, mistõttu pidas kohus vajalikuks lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades süüdimõistetu hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ja määratud karistustesse, kohaldas kohus lisakaristust üle keskmise määra. 3 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu T.E kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, mõistes T.E õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole süüdistus tõendamist leidnud. H. Riisk on politseiametnik, kes sõitis koos järgnevalt asjas menetlustoiminguid teostanud Aleksander Sooväliga politseile tehtud kõne peale T.E autot kinni pidama. Kui nad nägid juhuslikult sama numbriga autot, siis asusid nad sellele järgi sõitma, kuid oma väitel otsese ohu puudumise tõttu kohest peatumismärguannet ei andnud, samuti ei kasutanud helisignaali. Politseiametnikud viisid järgnevalt läbi menetlustoiminguid ja olid suundunud jaoskonnast välja eesmärgiga tabada joobes juht. Seega võib silme ees olnud eesmärk olla asjaoluks, mis takistas politseiametnikul asjaolusid õigesti tajuda. Samuti ei soovi ilmselt keegi tunnistada oma eksimust, muuhulgas ka seda, et ei märganud, kuidas juht autost lahkus. Tunnistaja H. Riiski ütlustes esinevad ka vastuolud. Tunnistaja väitel põlesid peatatud autol tuled, kuid autovõtmed olevat olnud juhi kõrvalistmel. Tänapäeva autodel ei ole selline asi võimalik. T.E kinnitab, et tema autol kustuvad tuled, kui võti süütelukust eemaldada. Samuti on tähelepanuväärne, et politseiametnikel oli teada auto liikumissuund Tartu poole, kuid nad liikusid autot tabama hoopis Mustvee maanteed mööda. Oluline on ka tunnistaja kinnitus, et kui nad märkasid otsitava registreerimismärgiga sõidukit, siis selle sõiduki möödumisel ja järel sõites nad juhti ei näinud. Kui kogenud politseitöötaja ei näinud sõitvasse autosse, siis järelikult ei ole põhjust uskuda teisi tunnistajaid, kes kinnitavad, et nägid, et auto kõrvalistmel kedagi polnud. Tunnistaja H. Riisk kinnitab ka, et alkoholilõhna ta auto akna juures seistes ei tundnud. Kui uskuda neid ütlusi, siis ei olnud T.E joove nii silmatorkav, kui püüavad kirjeldada tunnistajad J.K ja M.S . Tunnistajate J.K ja M.S i ütlused ei ole ühetaolised ja kooskõlas muude tõenditega. J.K väidab end olevat mitu korda T.E näinud. Seejuures on kõik need korrad olnud tavapärasest erinevad. Kuid ka pärast ühel päeval mitmekordset T.E nägemist ja jälgimist ei olnud ta kindel, kas tunneb T.E kindlalt ära. Samuti on täheldatav J.K teatud vaenulik meelestatus T.E suhtes. Näiteks autos magamise kohta (kui ta T.E esimest korda nägi) kinnitas J.K , kuigi ei omanud siis T.E-ga mingit kontakti, et ta oli ilmselt purjus. Pae tänava poe juures ei olevat ta T.E-le öelnud avatud poodide asukohti, sest ei tahtnud seda teha. Temaga koos olnud M.S aga kinnitab, et T.E siiski juhendati. J.K ütlustesse tuleb suhtuda kahtlevalt ka seetõttu, et ta ei mäletanud oma kaaslase nime. Nii räägib ta
16. jaanuari 2008 ülekuulamisel sõbrast E.S , kuid äratundmiseks esitamisel
17. veebruaril 2008 mainib, et ülekuulamisel ütles niimoodi kogemata ja tegelikult oli temaga koos M.S , ta ajas lihtsalt nimed segamini. M.S i ja J.K ütlustes esineb mitmeid vastuolusid. Üks räägib, et Mazda oli tumedat, teine, et heledat värvi. Üks sai juba Pae poe juures aru, et T.E on purjus ja tundis tugevat alkoholilõhna, teine sai sellest aru alles Mokteri tanklas. H. Riisk ei saanud T.E purjusolekust aru ka auto kinnipidamise järgselt T.E-ga rääkides. M.S ja J.K kirjeldavad erinevalt politseisse helistamise ajahetke ja bensiinijaama juures T.E poolt autosse istumise viisi. M.S il ja J.K il puudub üksmeel ka selles, kas Mokteri tanklasse jõuti umbes 15 minutiga või tunniga. M.S oli eeluurimisel kindel, et tankla juures Mazda mootor töötas, kohtus oli ta kindel ainult põlevates tuledes. Ülaltoodud asjaolud annavad põhjuse suhtuda tunnistajate ütlustesse kahtlevalt. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. T.E on esitanud omapoolselt tõendid, mis lükkavad ümber tema poolt sõiduki juhtimise. 4 Tunnistajad E.P ja R.K kinnitasid, et oli kokkulepe T.E-le järgi tulemiseks ning nad täitsid seda. Möödunud ajavahemikku, pimedat aega, võõrast linna ja huvipuudust arvestades ei olnud nad väga teadlikud detailides, kuid kinnitasid sellegipoolest, et jõudsid Jõgevale, kuid T.E ei soovinud hiljem enam ära tulla. E.P kinnitas, et tema oli auto roolis nende sündmuste ajal, mida kirjeldavad süüdistuse tunnistajad. Seega on tõendid kooskõlas sõiduki liikumise, kuid mitte auto juhtimise osas. Süüdistuse tõendid, eelkõige M.S i ja J.K ütlused, on autot juhtinud isiku tuvastamiseks liialt kaudsed. H. Riisk on küll kinnitanud, et autost ei saanud keegi väljuda, kuid asjaolusid arvestades ei ole välistatud tema eksimisvõimalus. Seega T.E poolt auto juhtimine ei ole tõendatud ja kõiki kahtlusi selles osas kõrvaldatud. Kohtu etteheited E.P ja R.K poolt sündmuste asukoha kirjeldamisele ja sõlmitud kokkuleppe ebamäärasusele ei ole õigustatud. Tunnistajad sõitsid pimedal ajal võõrasse linna ilma mingi kohustuseta sündmusi eriliselt meelde jätta. Kuigi ehk liialt ebamäärane, ei saa sellist kokkulepet siiski välistada. Asjaolude elulisuse hindamisel tuleb ennast panna samalaadsete inimeste rolli. Asjaolud, mis juristidele paistavad liialt ebamäärased, on teistele inimestele tavapärased. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu ning palus Tartu Maakohtu otsuse jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu. Apellatsioonis ega ka ringkonnakohtu istungil ei esitanud süüdistatav ja kaitsja mingeid uusi Tartu Maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ja kaebuses taotletakse sisuliselt olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Esitatud taotlusest lähtudes ringkonnakohus analüüsis ja hindas kõiki antud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud T.E-le esitatud süüdistust ning põhjendatult leidnud, et see on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu arvates puudub alus kahelda tunnistaja H. Riiski väites, et pärast T.E sõiduki peatumist, sealt kedagi ei väljunud. H. Riisk on kinnitanud, et märgates sõidukit, mille juht võis neile edastatud teate alusel olla alkoholijoobes, alustasid nad koheselt selle auto jälitamist. Auto keeras Jõgeval Kivi tänava ühe maja ette parklasse. H. Riisk kinnitas, et tal oli eessõitnud autoga alates selle jälitama asumisest kuni auto peatumiseni kogu aeg silmside. Sõiduki peatumisel keegi autost ei väljunud ning peatunud sõidukis istus vaid T.E. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väide, nagu ei sooviks H. Riisk oma sellekohast eksimust (ei märganud sõidukist väljunud isikut) tunnistada, on vaid apellandi paljasõnaline väide, mis põhineb tema isiklikul arvamusel. Apellatsioonis on püütud kahtluse alla seada ka H. Riiski ütluste usaldusväärsus nendes esinevate vastuolude tõttu. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, kas peatunud autol, milles istus 5 T.E, tuled põlesid või mitte ning kus sellel hetkel oli auto süütevõti, ei oma olulist tähtsust T.E süüküsimuse otsustamisel, sest nimetatud vastuolud on vähetähtsad. Ringkonnakohtu jaoks on arusaamatu, mil moel seondub T.E süüküsimuse otsustamisega asjaolu, milliseid tänavaid kasutasid politseitöötajad T.E-le kuulunud sõiduki jälitamiseks, sest õigusrikkuja jälitamisel on politseitöötajad oma otsustustes sõltumatud. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahelda ka tunnistajate J.K a ja M.S i ütluste usaldusväärsuses. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et
18. jaanuari 2008 õhtul kohtusid nad T.E-ga Jõgeval Pae kaupluse juures olevas parklas pärast seda, kui T.E oli nende seltskonna juurde tulnud. Parklasse sõitis T.E talle kuuluva sõidukiga ning tema oli see, kes väljus juhikohalt. Samuti on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et mõni aeg hiljem märkasid nad sama sõidukit Mokteri tanklas, kusjuures sõidukis sellel momendil kedagi ei viibinud. Tunnistaja J.K a ütluste kohaselt märkas ta tankla poes T.E, kes oli järjekorras temast tagapool ja ostis õlut. Kauplusest väljudes rääkis ta sellest ka M.S ile ja nad otsustasid jääda ootama, kas T.E asub ka ise rooli. Mõne hetke pärast väljus T.E kauplusest, istus juhi kohale ning auto sõitis tanklast minema. Tunnistajate ütluste kohaselt nad autos kedagi peale T.E ei näinud. Nähes T.E tanklast ära sõitmas helistas J.K politseisse. Ringkonnakohtul nagu ka maakohtul puudub alus kahelda nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, sest nimetatud ütlused langevad kokku nii politseis registreeritud J.K a poolt edastatud teatega kui ka hilisema T.E kinnipidamisega politseitöötajate poolt. Ringkonnakohtu arvates ei muuda J.K a ja M.S i ütlusi ebausaldusväärseteks see, et tunnistajad on erinevalt kirjeldanud T.E-le kuulunud sõiduki värvi ega ka asjaolu, kas J.K nimetas temaga kaasas olnud M.S i eesnimeks E või mitte, sest nimetatud vastuolud ei ole olulised T.E süüküsimuse otsustamisel. Ka ei ole oluline millise ajavahemiku jooksul tunnistajad jõudsid Mokteri tanklasse kuna politseile edastatud teatest nähtuvalt tunnistajad koos T.E-ga tanklas viibisid, sest vastasel korral ei oleks J.K a saanud politseitöötajatele teatada T.E-le kuulunud sõiduki numbrit. Ringkonnakohtu arvates pole oluline ka asjaolu, kas J.K ja M.S said ühteviisi aru T.E alkoholijoobest või selle puudumisest, sest tunnistajad võivad tajuda erinevaid olukordi erinevalt. Samas ei oma nimetatud asjaolu mingit tähtsust, sest T.E poolt alkoholi tarvitamine tehti kindlaks politseitöötajate poolt, mitte aga tunnistajate poolt antud ütluste alusel. Isegi kui oletuslikult väita, et J.K a ja M.S i ütlused ei ole usaldusväärsed ning need tõendite hulgast välja jätta, on kriminaalasjas H. Riiski ütlused, mis kinnitavad T.E süüd alkoholijoobes sõiduki juhtimisel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses põhjalikult käsitlenud E.P ja R.K ütlusi, neid igakülgselt analüüsinud ning põhjendanud, miks ta ei pea nimetatud ütlusi usaldusväärseteks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega täielikult. Ülaltoodust tulenevalt tuleb T.E apellatsioon jätta rahuldamata. Aarne Sarjas Ago Kutsar 6 Tiit Lõhmus